At the moment

Lucy kõndis kahevõitluse saali poole. Kuna oli lõunavahetund ei oodanud ta, et keegi teine seal oleks. Ta oli hommikusöögi ajal uut raamatut lugenud, mis ta isa talle saatnud oli ning ta kibeles neid kaitsetehnikaid proovima, mida raamatus kirjeldatud oli. Pealegi oli ta öösel näinud järjekordset õudusunenägu sellest peaaegu vägistamisest, mis 9 päeva tagasi juhtunud oli. Ta ei kavatsenud järgmine kord, kui keegi teda ründab kaitsetu olla. Ta on KA juht ju ometigi! Ta ei võinud endale lubada, et satub õpilaste naerualuseks ning eriti ei saanud ta endale lubada, et jutud lahti lähevad, et ta on kaitsetu väike tüdruk, kes endaga hakkama ei saa. Ta teadis, et ta oli suurepärane võitleja, aga millegipärast oli ta viimasel ajal hajevil ja kohmakas olnud.

Kahevõitluse saali juurde jõudnud lükkas ta ukse lahti ja nägi kahte...inimest- või õigemini midagi, mis meenutasid inimesi aga nad tundusid kuidagi... ebareaalsed olevat - saali keskel võitlemas. See oli üks väga veider vaatepilt. Üle saali enda pilku libistades nägi ta ühe seina ääres Brian Lestrange'i istumas ja saia söömas. Ausalt öeldes oli see veelgi veidram vaatepilt.

Luce sammus mööda saaliäärt poisi poole "Tere" ja näitas siis võitlejate poole "Kas sina võlusid nad?"

Lucy pööritas silmi. Kas Slytherinlased pidid kohe nõmedalt käituma? Prefekt kortsutas kulmu, kui ta võitlust jälgis. Olgugi, et see oli suurepärane võlukunst, aga kas nad pidid nii ägedalt võitlema? Üks oli nüüd isegi viga saanud. "Igatahes... on see väga hea võlukunst, aga kas sa ei arva et see on natuke... barbaarne?" Küsis Lucy, pilku kujudelt keeramata, käsi rinnal ristates. Huvitav kas oli võimalik neid kujusid panna reageerima, nii, et kaks võlurit saaksid omavahel oskusi proovile panna, ilma reaalselt viga tekitamata...?

"Kas ma ütlesin, et see mulle ei sobi?" küsis Luce kõrgi varjundiga hääles. Mida see poiss endast õige arvas? Lucy tegi talle just komplimendi, for Godric's sake! "Tegelikult mõtlesin ma hoopis, et kuidas sa nad välja võlusid? Ma polegi sellisest loitsust varem kuulnud. Kas neid saab panna tegema täpselt mida sa tahad? Nagu.. kas nad on kuidagi sinuga seotud või midagi?" Ta küsis kõike seda poisilt, siiralt teemast huvitatud.

"Olengi prefekt ja jah, ei tea seda loitsu. Kuid olen veendunud, et ma tean paljusid teisi loitse, millest sina jällegi kuulnud pole." vastas Lucy rahulikult. Ta keeldus laskmast sellel Slytherini jobul ennast närvi ajada. "Aga sa saaksid neid panna enda tahtmist täpselt järgima, kui sul selline soov oleks?" Lucy vajus hetkeks mõttesse. See oleks tõesti suurepärane idee KA kohtumistes oskustetasemete nägemiseks, kui nad tugevamaid ründeloitse õppima hakkavad. "Näiteks, kui ma võluksin ühe sellise... kuju ja käseksin tal sinu kujuga võidelda, siis ta suudaks kasutada loitse, mida ma tahan et ta kasutaks antud olukorras?"

Lucy vaatas huvitunult, kuidas Brian kujusid enda tahtmise järgi liikuma pani. Huvitav... "Kas sa saaksid mulle ka seda loitsu õpetada?" küsis prefekt siis poisi käest, enda võlukeppi taskust välja võttes. Kui ka KA's seda kasutada ei andnud, võis see lahingus vms heaks diversiooniks olla. Ta võiks isegi selliseid kujusid kasutada, kui soovis mingi loitsu mõju katsetada. Kuigi... ta polnud päris veendunud, kuidas see sel juhul toimuma peaks.

Lucy vaatas poisile segaduses pilguga otsa "Ma õpiksin ju uue loitsu ära, või mis?" Mis küsimus see veel selline oli? Ja miks ta niimoodi muigas? Väga veider... ja natuke kahtlane.

Lucy naeris, ah selles oli küsimus "Fantaasia on piiritu. Sellest võiks näiteks kahevõitluseski abiks olla - diversioonina." Prefekt kallutas pea kergelt viltu - mis värk kõikide nende küsimustega oli? Kas ta õpetab seda loitsu Lucyle või ei? "Kui sa selle loitsu mulle selgeks õpetad, võime selle duellil proovile panna, kui sa tahad."

Lucy jälgis Briani tegevust äärmiselt tähelepanelikult ja üritas siis seda järgi teha, teisel katsel see ka õnnestus - kuigi Lucy meelest oli tema inimene veidi... liiga läbipaistev. Ta kortsutas kulmu aga naeratas sellegipoolest enda välja võlutud inimesele. Loitsu sooritades oli väga naljakas tunne - iga kord kui ta võlukepi enda poisile - sest ta oli välja võlunud just poisi - suunas, tekkis selline tunne, nagu too suudaks tüdruku mõtteid lugeda. Jube veider... Lucy hakkas peaaegu oklumentiat kujul kasutama, enne kui taipas, et see oligi tõenäoliselt see, kuidas neid juhtida sai. Lucy pani enda poisi võlukepist linde välja manama ja sädemesadu tekitama, enne kui kujutis veelgi nõrgenes ja Lucy ta kaotas. Prefekt vaatas särava näoga Brianile otsa "See on suurepärane!" Lucy nägi üsna välja nagu väike laps jõulude ajal. "Kas proovime kahevõitluses ka?"

Lucy naeris "Ise sa tahtsid teada, kuidas ma seda kasutada plaanin" Lucy proovis uuesti kuju manada ja seekord oli kujutis üsna selge - sama "reaalne" kui Briani oma. Lucy kuju oli pikk mees - umbes 19 aastane, helepruunide, sassis juustega ja prillidega. Seljas olid tal teksad ja tumepunane pullover. Üsna kena välimusega noormees. Lucy kaotas poisikuju uuesti ära ja kõndis ruumi keskele. "Tuled?" küsis ta siis kavalalt naeratades.

Lucy naeratas ainult Brianile "No me ei pea ju surmani võitlema või mis?" Tüdruk oli üsna kindel enda kahevõitlusoskustes - tema pikad uurimistööd loitsude alustõdedest ja loitsude üldisest mehhaanikast, lisaks veel läbi loetud raamatud vanaaegsetest loitsudest ei jätnud ka tüdrukut ilma kõvasti suurema loitsupagasita kui oleks mõnel teisel. "Võlukepi kaotuseni?" pakkus tüdruk siis välja reegliks.

Lucy kergitas kulmu, kuid muigas. Vahest oli parem poisile enda pettekujutelmad jätta, et Luce võidelda ei oska. Saabki toreda üllatuse. "Sul on õigus, esimese vereni." ütles ta siis, ikka veel muiates. "Valmis?" küsis Luce.

Käte ristamine oli üsna loll tegu, Lucyle tundus - aeglustas tugevasti poisi reaktsioonivõimet. Tüdruk kehitas kergelt õlgu, ise teab, mis teeb. Lucy mõtles korraks, ja saatis siis poisi poole hääletu impedimenta needuse, mille poiss kindlasti kergesti blokeerib. Läheb lahti... Ta naeratas laialt. Kahevõitluse harjutamine oli tal ju plaanis olnudki, kui ta ennem saali tuli, pealegi oli see üks tema lemmikajaviidetest. Hoidis vaimu ärksana ja nii.