Umpalumpa

Kalin jalutas kasvuhoonete vahel, tahtmata neist ühegi sisse minna. Seal oli lämbe ja palav ja üldse ebameeldiv. Peagi istus ta kuskile nende vahele maha ja pani suitsu ette. Järve ääres polnud enam eriti meeldiv suitsul käia. Kalin istus näoga koolimaja poole ja tõmbas rahus oma suitsu. Mõelda vaid, eelmine aasta ta veel ei suitsetanud. Vat mis kõik suvega külge jääb.

OT: Travis

Travis väljus kasvuhoonest, toppides kilekotti, kus olid sees ühed vajalikud taimed, õlakotti. Need oli ta korjanud ühe nõiajoogi jaoks, mida ta kavatses tegema hakata. Lihtsalt enda lõbuks. Ei midagi ohtlikku. Märgates Kalinit, käis tema sees läbi mingi jõnks. Ta ei teanud ise ka, mis see on aga Kalinit oli imelik näha. Siiamaani oli Trav vaid õppimisele pühendnud, et üle saada neist kahest. "Keegi on suitsetama hakanud," lausus ta üsna teravalt, kui Kalini ette ilmus.

Kalin tõstis pilgu, kui tuttavat häält kuulis. Ka tema seest käis valus jõnksatus läbi. "Häirib või?" küsis Kal ükskõikselt ja tõmbas suure mahvi oma suitsust, ning puhus tossu Travise poole. Travisel võis valusam olla küll. Kalinit oli nüüd tihti Sebastianiga ringiliikumas näha.

"Ei, miks peaks, lihtsalt juhtisin tähelepanu sellele," nähvas Travis vastu, kes ei talunud seda, et Kalin nii ülbe oli. Kohendanud õlakoti paela, silmitses ta üsna läbitungival pilgul poissi. Ta ei kavatsenud teada anda, et tal ikka veel valus oli. Küll ta üle saab. Aega oli.

See oli Kalini viis üle saada - olla ülbe. "Vat kui tore," sõnas Kalin endiselt ükskõikselt ja tõmbas oma suitsu. Ta pööras Travise pilgu peale oma silmad maha. Vastikult läbi lõikas see pilk. Nagu puuriks Travis tema hinge või midagi.

"Kuidas siis läheb?" küsis Travis, tegemata välja sellest ülbusest, mis nii ilmselgelt Kalini üle oli võtnud. Selle asemel võttis temagi enda taskust välja suituspaki ja zippo, süüdates ühe suitus. Tema ilme püsis ikka ükskõikne, kergelt läbitungiv.

Kalin kehitas õlgu. "Hästi," lausus ta. "Me oleme Sebastianiga koos," sõnas kutt ja silmitses Travist, et näha, kui haiget see kutile tegi.

Travis teadis seda. "Mul on su üle hea meel," lausus ta siis üllatavalt siiralt. Nemad olid lahku läinud ja mis siis, et see Travisele haiget oli teinud, oli ta siiski Kalini üle õnnelik, kuigi tema pilk muutus kergelt valulikumaks küll. Ta tõmbas kaks suurt mahvi järjest.

"Aitäh," noogutas Kalin. Ta patsutas enda kõrvale murule, et Travis sinna istuks. "Ja sul? On keegi silmapiiril?" küsis koolivanem. Ühtäkki tundis ta end väga vastikult, et pärast suurt armastust Travise vastu oli ta jooksnud Sebastiani kätevahele. Kõik teadsid, et nad ei sallinud Sebastianiga teineteist ja nüüd järsku olid koguni koos. Ulme.

Travis muigas, mõtles, kas istuda või mitte, kuid istus kõhklusest hoolimata siiski. "Ei, hetkel mitte. Ma olen keskendunud õppimisele rohkem praegu." Pealegi ei tulnud Travisel mõttesse ükski kutt, kes oleks võinud Sigatüükas veel gei olla ja kellega ta oleks võinud semmida.

"Poleks uskunudki," pomises Kalin. Travis keskendub õppimisele? Wow. Slytherinlane tõmbas rahus oma suitsu edasi. Tekkis veider vaikus.

"Noh... Sina ja õppimine. Kuidagi võõras," selgitas Kalin. Küllap oli Travisel Kaliniga koos olles mõtted ainult kutil. Selle pärast siis kool meelde ei tulnudki. Aga nüüd... Nooh, nüüd oli ilmselt jälle aega koolile mõelda. "Kuidas treeningud lähevad?" uuris koolivanem.