Plikade magamistoast.

Rin ohkas vaikselt. Paber, mida ta käes hoidis, oli täiesti tühi - ta ei osanud sinna mitte midagi kirjutada, sest ta ei suutnud meenutada, mida teinud oli. Tähendab, Akira õel käsi oli mängus olnud... Niiviisi kirjutab ta veel enda surmaotsusele alla... Mungosse teda kindlalt ei saadeta - temasuguseid ohtlikke ei lasta teiste patsientidega kokku. Azkabanis oleks sellise koht... Nüüd jääb üle vaid see kiri oma haigutava tühjusega ära saata ja jääda ootama auroreid, kes ta minema viiksid. Seadnud end murul paremini istuma, surus nooruk kirjutusvahendid kotti ning triikis kätega üle näo.

Rin ei jõudnud reageeridagi, kui ta juba hoobi näkku sai. Ninast hakkas kohe verd jooksma ja tal lõid sädemed silmist välja. Ai sa kurat! "Mida sa tahad?" nähvas nooruk, kui oli käeseljaga üle näo äianud. Käsi sai veriseks. No kurat... Jälle haiglatiiba minek... "Mida ma sulle tegin?" Siis ta taipas. "Mida Akira tegi?" nõudis hufflepuff end püsti ajades. Oi kurat... Kindlalt naerab see väärastunud puue praegu pihku, sest tema saab mingisuguse hälbe tegude pärast ketuka. Seda ei jäte niimoodi - kui David teda praegu on the spot ära ei tapa, viiakse ta siit aurorite vahel minema, sest ta on ju hullariliha.

Rin kaotas tasakaalu, kui David talle kallale kargas, ning maandus murule, lüües pea vastu maad ära. ja vähe sellest, kohe leidis see madu, et aeg on tema nägu ümber kujundada. "Ma ei mäleta mitte midagi!" karjus nooruk, kui slytherin oma löökides pisukese vahepausi tegi. Valus oli, kuradi valus, ja asja tegid hullemaks mälestused sellest, kuidas Scarlet teda Crucioga piinas. "Sa ei saa aru, kuradi siug!" Suu täitus verega, kui ta huulde hammustas.

Daniel leidis end jalutamast kooli ümbrusest, kui ühtäkki kuulis mingit räuskamist. Lähemale liikudes sai ta aru, mis toimus. Maod olid kogunenud üht mäkra peksma. Vähemalt polnud nad kambakesi ühe kallal, aga Rin tundus kõvasti pisem olevat, kui David ja jõuvahekord äärmiselt ebavõrdne. Dan kiirustas sinna ja tõukas Davidi Rinist eemale, seistes nende kahe vahele, seljaga Rini poole. "Mida sa enda meelest teed?" käratas Sixten. Võlukunsti ei märganud enam keegi kasutada ja nüüd peksti üksteist mugude moodi?

Rin sülitas suutäie verd murule ning pööras end küljele. Hingata oli valus. Läbi vere, mis tema nägu mööda voolas, sest otsaesisel laiutas kena haav, märkas nooruk kedagi, kes Davidi tema küljest ära tõmmanud oli. Selgade põhjal ta veel inimesi tuvastada ei osanud, aga praegu oli ta sellele seljale väga tänulik. Kurat küll... Ime, et maod talle karjaga kallale ei tulnud, vaid lasid ainult oma ninamehel liigset stressi välja elada... Ta köhis veel verd.

Daniel kortsutas kulme ja surus oma käed rusikasse, kui David talle nina alla istus. "Mis õigusega sa teda peksad enda meelest?" küsis kutt ülbelt. Maas lamajaid ei lööda või midagi ei kehtinud Davidile? Jah, ta oli valmis kaklema, kui vaja, kuid ta eelistas seda mitte teha. Samas, näis, et Davidi sugune siug ei saa jutust aru nagunii. Ah, kama kaks, Daniel oli täna julgemas tujus, kui muidu. Ta tõstis oma rusikas käe ja virutas Davidile nina pihta enne, kui kutt reageerida jõudis. Kes see Rin oli üldse, et ta teda kaitses?

Daniel ei jõudnud Davidile veel vestatagi, kui ta juba selili maha lendas ja hoobi kõhtu sai. Dan oigas valust ja ei, ega sellega asi veel ei piirdunud ju. David ei andnud talle võimalustki. Küüarnukiga vastu nina ja oligi Dani ninast veri väljas. Kaks rusikahoopi näkku saanud, haaras ta järgmisel hetkel Davidi rusikast kinni ja väänas seda julmalt, virutades siis teise käega lahtiselt vastu Davidi kõrva ja tõukas kuti enda pealt maha. Nüüd istus ta ise slytherinlase kõhule ja virutas talle rusikaga mitu korda näkku. Adrenaliin kasvas ja valu läks meelest.

Scarlett oli Sigatüükas väga rahul, kuigi ta ei olnud endale veel sõpru leidnud aga teda ei huvitanudki need, talle ei olnud vaja mingeid mõttetuid inimesi enda ümber, talle oli vaja kedagi, keda ta käsutada oleks saanud või kedagi, kes oskaks vähemalt otse rääkida ja ei lipitseks pidevalt. Hetkel oli tüdruk jalutama tulnud, kes puhketoas olid vaid väiksed olnud ja neid oli igav vahtida, sest nad ei rääkinud midagi tarka, mida kõrva taha saaks panna. Jõudnud natuke jalutada, märkas ta Dave, tolle õde, Gatinat ja siis veel kahte kutti, keda ta ei tundnud. Dave kakles kellegiga ja see teine võõras kutt lihtsalt veritses seal kõrval. Naiss. Scarletti jaoks olid kaklused nii mõttetud asjad. Milleks enda keha rikkuda, mingi nõmeda meelelahutusega. "Kas see pakub teile lõbu?" küsis Scarlett kahe eide käest sarkastiliselt, kui ta neile lähedale oli jõudnud. "Ma tean, et see ilmselt ei huvit teid aga kas sa võiksite lõpetada?" palus tüdruk siis, kuid mitte sellise niuniu tooniga, vaid jahedalt, sest teda tegelikult ei kottinud, kes peksa sai või kes keda peksis.

Kalin täitis kõigest oma koolivanema kohustusi ja tegeles patrullimisega, kui õues lärmi kuulis. Sinna liikunud märkas ta rahvast, mis oli ümber kakleva Davidi ja dorkipoisist Danieli kogunenud. Seal samas veritses Rin. Kalin surus oma käed pükste taskusse ja silmitses kaklevaid kutte. Laiali ta neid küll ajama ei hakka. Oma asi, miks nad kaklevad. Lahendagu asjad ära. Midagi targemat tal ka teha polnud, seega tundus kakluse jälgimine üsna hea idee olevat.

Rinil kulus hea hulk aega enne, kui ta suutis oma normaalse hingamise taastada ja end kandadele istuma lükata. Tõmmanud varrukaga üle näo, tundis ta, kuidas kõik see veri, mis tema ninast, suust ja otsmikul laiutavast haavast voolanud oli, aeglaselt kuivama hakkab. Ninaselg valutas ja verelõhn ajas südame pahaks. Eemal käis mingisugune madistamine, nüüd tundis võlur enda nö. päästjas ära Danieli. Pealtvaatajaid kogunes ka... Kalin! Koolivanem ju! Miks ta midagi ei teinud, vaid tuima kalalõustaga pealt vahtis? Kuradi maod, hoiavad nii kokku nagu vastsündinud tibud! Pea käis ringi ja tundus, et ta minestab kohe ära. Seda pole nüüd küll vaja... Kus kurat olid kõik õpetajad?

Jasmine oli samuti kooliõuel jalutamas, pilk maas. Viimaks eemal lärmi kuuldes tõstis ta silmad ja märkas mingit väiksemat kampa ja kedagi maas lebamas. Juhtus midagi ehk? Oh, äkki sai tüdruk enda meditsiiniliste teadmistega abiks tulla. Noh, ta polnud küll mingi arst, aga ta ema oli ravitseja küll ja nende kodus oli pidevalt keegi vigasaanu. Neidis lippas rahva juurde ja silmas siis Kalinit, peatudes kuti kõrval. "Mis siin toimub?" uuris ta uudishimulikult.

Scarlett pööritas silmi. No mida veel! Kalin oli seal, koolivanem ja ta lihtsalt vahtis pealt, kuidas need tõprad teineteist ära tapavad! Ja siis tuli sinna mingi 1. klassi jõnglane ka. "Mine parem koolimajja tagasi," kamandas ta väiksemat. "Siin ei ole midagi sinu silmadele." Scarlett vaatas ootavalt Kalinile otsa. Noh, teeb ka to juba midagi vä.

Tundus mingi suuremat sorti kaklus olevat. Tüdruk kortsutas veidi pahaselt kulme ja viis siis pilgu Slytherini neiule, kes teda kamandama kukkus. "Olen hullematki näinud," sõnas Jas lühidalt ja viis siis samuti pilgu Kalinile. Talle ei tulnud väga pähe arvata, et kutt vahele peaks minema. Pole mõtet kellegi teise kaklusi kakelda. Aga teada tahtis tüdruk küll saada, mis selle peksu põhjus oli.