Itsy bitsy spider...

OT:Sest ma olen pime Muutsin posti.

OT: Oppugno mõjuks ainult siis, kui mina seda ütleks.

OT:No ma räägin, ma olen pime Vabandust, muudan uuesti ja loen nüüd kõik 3 korda üle.

Dan blokeeris vangistamisloitsu ja kui Julie teda hõljutama hakkas hüüdis kutt Finite ja maandus kohe jalgadele, tänu sellele, et tüdruk teda veel kuigi kõrgele polnud tõsta jõudnud. Kutt sihtis neidist võlukepiga ja kasutas tema peal Levicorpust. Julie oli vägev vastane, ei saanud Daniel tunnistamata jätta.

Finitega levicorpuse takistanud, kukkus Jule, kuid ta oli hüppega püsti. Kael oli natuke valus, aga polnud väga hullu. Expellimelliusega põleva ringi Danieli ümber tekitanud, lootis Ann, et see takistab noort võlurit. Daniel paistis päris vastupidav olevat.

Daniel püsis liikumatult ringi keskel. Ei tahaks ju kõrvetada saada või mis. Dan saatis Lucy poole vägeva tõukeloitsu, lootes sellega neidiselt jalad alt saada, ning järgmisel hetkel kasutas ta Aguamenti loitsu, ning kustutas tule enda ümber.

Danieli lausutud loits oli nagu lööklaine, mis neidise pikali lõi. Ikka veel maas olles saatis Julie ühe mao Danieli poole teele, kuid kohkus. Kiirelt püsti tulnud, mõtles Jule, kas kutsuda uss tagasi või mitte. Madu pole just kõige lihtsam taltsutada.

"Vipera Evanesca!" hüüdis Daniel, sihtis võlukepiga madu ja see kadus. "Kuna sa oled pikali, siis mina võitsin," muigas Daniel kavalalt ja sammus Lucy juurde, ulatades talle sõbralikult käe, et neidis püsti aidata. "Mind, aga paneb muretsema see, et kui sa siin juba kaotusseisus lamasid, miks mulle veel madu kaela saata? Oled sa vales majas?" uuris Dan kergelt kulme kortsutades. Slythid oleks ainsad, kes sedssi võitlesid ja oma kaotust tunnistada ei tahtnud. Räägimata veel sellest, et Julie oli Danieli maoga rünnanud, mitte mingi muu loitsuga.

OT:Ma kirjutasin, et ta tõusis Ja mite Lucy vaid Julie Mis keelel, see meelel.

OT: Aga kaotanud oled sa ikka. sa olid juba korra pikali. Või sa tahad vereni välja minna?
Mis ma sinna teha saan, kui mu süda kuulub Lucy'le?

"Okei, lõpetame siis selle võitluse siinkohal ära," lausus Julie noogutades. Ta mõtles, et minnakse ikka esimese vereni või allaandmiseni, aga pole hullu. Külje peal oligi ilmselt üks sinikas, mis oli tingitud pikali paiskamisest. "Ma saatsin sulle mao kaasa, kuna ma mõtlesin, et võitlus jätkub veel," põhjendas Ann ja surus siis Daniel´i kätt. "Hea vastane olid."

No Danielile ei meeldinud väga oma kooliõdesid vaeseomaks tümitada. "Sina ka," muigas Dan. Okei, kui nii siis nii. Ta jätab selle mao teema. Daniel surus sõbralikult Julie kätt. "Mis sa nüüd teha tahad?" uuris kutt.

"Ma ei tea. On sul midagi kindlat plaanis?" küsis Julie. Neidis ise mõtles, et oleks mõnus nüüd pessu minna. Ann pani käed puusadele, kuid tõmbas ühe kiirelt ära. Oligi täpselt nii nagu neiu arvas, varsti pidi ilus sinikas ka tekkima.

"No tegelikult pole. Ma lootsin, et ehk on sul midagi plaanis," muigas kutt. "Aga me võime laiali ka minna," pakkus Daniel. Tegelikult tahtis ka tema pessu minna.

"Okei, näeme kunagi hiljem. Mul lihtsalt pole praegu ideid," lausus Julie vabandavalt. "Ma lähen ilmselt majja," lisas Ann ja viimas koolimaja poole.

Daniel naeris kergelt. "Eks me näeme jah. Ma jalutan siin veel natuke aega ja lähen ka majja siis," lausus kutt. "Ilusat päeva jätku sulle," muigas kutt.

OT:Lõpp.