Ohutus kauguses

Subject: Ohutus kauguses 11/8/2011, 01:31

Chachi istus murul, piisavalt kaugel peksja pajust, et mitte selle ohvriks saada, kuid samas piisavalt lähedal, et seda näha. Mitte, et tal see eriti vajalik oleks olnud. Ta tahtis lihtsalt üht rahulikku kohta leida kus istuda ja olla. Ja leidiski. Tüdruk jälgis puud, kuni ta end pikali ajas ja silmad sulges. Eriti lahe oleks, kui ta nüüd sinna samasse magama ka jääks.

Ot: Max

Subject: Re: Ohutus kauguses 11/8/2011, 01:45

Max kõndis Peksa Paju poole. Selle puu okste eest oli tegelikult päris lõbus ära hüpata. Aga hetkel ta seda paraku teha ei saanud, sest juba peagi nägi ta rohu sees kedagi pikutamas. Enda rassi poleks tahtnud küll reeta. Märkamatult ja kuulmatult tüdrukule päris lähedale jõudnud, ütles ta: "Pole just kuigi sobilik koht, kus magama jääda." Tema hääl kõlas üsna sõbralikult, tegu oli dorklasega ju.

Subject: Re: Ohutus kauguses 11/8/2011, 15:23

Kui keegi midagi ütles, oli Chachi silmad plaksti lahti ja ta ütles automaatselt: "Ma ei maganud." Tegelikult ega sellest väga kaugele ta ei jäänudki. Ta otsis silmadega kõnetajat ning avastanud, et too tema kohal kõrgub, tõusis tüdruk istukile ning heitis talle uuesti pilgu. Aa, see oli see kuum ravenclawlane. Max.

Subject: Re: Ohutus kauguses 11/8/2011, 17:46

Kuulnud vastust, muigas ta kergelt, peas selline "yeaaaa, right..." nägu. Siis pööras ta pea Peksja Paju poole ning hakkas selle suunas vaikselt liikuma. "Lähemale ei julgenudki minna?" üritas ta tüdrukut õrritada, kui ühe pilgu korraks taha neiu poole viis ja siis enda silmad uuesti puule kinnitas, jälgides seda - või oleks õigem öelda teda? - pingsalt ja tähelepanelikult. Poleks tahtnud, et mingi paju ta enda oksadega segi peksab.

Subject: Re: Ohutus kauguses 11/8/2011, 17:56

"Ei," vastas Chachi Maxi küsimuse peale. Tal küll eluisu otsas ei olnud. Kuid tundus, et kutil küll oli. "Ja ma ei soovitaks sul ka sinna minna," mainis neidis. Olgugi, et ta oli gryffindorlane ning väga julge, ei hakanud ta siiski sellega riskima, et Peksja Pajule liiga lähedale minna. Kes teab, palju temast peale seda järel on. Aga vaadata on seda puud küll tore.

Subject: Re: Ohutus kauguses 11/8/2011, 18:21

Maxil ei olnud kaugeltki mitte eluisu otsas. Talle lihtsalt meeldisid sellised... Ohtlikud kohad ja asjad. Üldiselt - ta oli väga hulljulge noormees. "Arvad? Eks me näe, kui ohtlik see paju siis ka on," ütles ta veidi kõvema häälega, sest ta oli Chachist päris kaugele jõudnud juba. "Mis su nimi on üldse?" uuris ta, "Ma olen Max." Võimalik, et ta oli tüdruku nime kuskil kooli peal kuulnud. Aga hetkel küll ei meenunud. Ja võimalik, et neiu oli tema nime kuulnud.

Subject: Re: Ohutus kauguses 11/8/2011, 19:35

Eks Maxi jaoks olid ohtlikud asjad kindlasti sellised, mida Chachi pidas absoluutseks hullumeelsuseks. Ta kortsutas pisut häiritult kulmu, kui kutt siiski pajule lähemale läks. Mis ta tõesti kavatses riskida või? "Chachi," vastas ta küsimusele. Ravenclawlase nime ta muidugi teadis. Ta teadis kõigi nimesid, kellega tal nii mõnigi ühine tund oli.

Subject: Re: Ohutus kauguses 11/8/2011, 22:40

Ta oli kuulnud seda nime. Chachi... Max vaatas taha neiu poole ning avas suu, et just midagi ütlema hakata, kuid ta kuulis mingit raginat ja pööras enda pea välkkiirelt tagasi otse ette. Paju liigutas end veidi, jättes ühe oksa Maxile kahtlaselt lähedale seisma. Ta kergitas kulme. Paremat ei suudagi või?

"Ilus nimi vähemalt sellisel kenal näolapikesel," hõikas ta tüdruku poole. Oih, kas see oli kompliment? Jälle ta loobib neid nagu mingist masinast.

Subject: Re: Ohutus kauguses 11/8/2011, 22:51

Chachi tahtis juba hoiatada või midagi, kui Peksa Paju end liigutama hakkas, kuid siis tundus, et puu ei kavatsegi midagi teha. Huvitav. Maxi komplimendi peale pööritas aga neidis silmi. "Aitäh, jah," pomises ta. Ilmselt kutt ei kuulnud teda. Ta jälgis paju hetkeks, kallutades pea pisut viltu. "Tead, see teeb muud ka, kui sinu lähedale seisma jäämist."

Subject: Re: Ohutus kauguses 11/8/2011, 23:06

Ja siis üritas paju midagi teha... Järsku saatis ta ühe enda vägevatest oksadest Maxi poole teele. Aga sel hetkel otsustas just hundipoisu end ümber pöörata ja tagasi Chachi poole liikuma hakata. Mida ta ikka üritas, eks ole. See oli põnev, kuid oleks põnevam olnud, kui ta poleks enda rassi reetma pidanud. Kuid õnneks paju oks jäi liiga lühikeseks ning see vihises täpselt Maxi selja tagant mööda. Noh, vedas. "Palun, jah," hõikas ta tagasi. Loomulikult kuulis. Kuid ta ei reetnud hetkel midagi, iga väga hea kõrvakuulmisega inimene võis seda pominat kuulda.

"Vau, seda ma ei teadnudki. Aitäh, et mind informeerisid," ütles ta irooniaga, näol lõbus muie, "Mis sa siin teed üldse, Chachi?" Ilmselgelt kavatses magama jääda ju. Aga noh, Max rikkus selle lõbu ära. Oooops.

Subject: Re: Ohutus kauguses 11/8/2011, 23:11

Chachi vaatas varjatud õudusega, kuidas paju endast taas märku andis. Õnneks aga midagi ei juhtunud. Või mis õnneks, äkki olekski ühte hoopi kutile vaja, et ta aru pähe võtaks ja enam selle puu juures ei tolgendaks nii palju. Ta lasi poisi iroonilise märkuse kõrvust mööda. "Ma naudin värsket õhku, Max," vastas tüdruk, teda jälgides. Mida muud siis veel? Oleks tal siis raamatki või midagi muud hetkel käes olnud..