Bored as hell

"Küll sa oled otsutusvõimetu," sõnas Imogen ja jalutas plahvatustest lihtsalt eemale. Need segasid ta vaatevälja. "Alles ei olnud ma sinu jaoks piisavalt veetlev," muigas neidis siis. Nagu teda väga huvitaks ka, kas Tweedledum'ile ta välimus peale läheb. Aga ehk oli kutil mäluga ka probleeme ja ta seetõttu muutiski arvamust nii tihti.

"Oh, ma ei usu, et teid siis nii vähese iluga õnnistati. Ehk te ikka natukene siis saite kumbki ja ülejäänu läks mulle," muigas Imogen. Ta sai aru küll, mida Robin silmas pidas. Mis ei tähendanud, et ta peaks seda välja näitama. Neidis viis pilgu viivuks paberilehele, kergitades ootavalt üht kulmu.

Ei tea, kuidas see identse kaksikute puhul küll võimalik oli, et ta Seb'ist täiuslikum oli. "Ja kuhu te need ilusad silmad ja juuksed panite siis?" küsis Imogen huvitunult kulme kergitades, lõbus muie huulil. Tema neid ju küll kuskil ei näinud.

"Oh ei, see võime on täitsa olemas. ma pakun, et probleem on pigem selles, et su arvamus endast on väheke.. Aegunud. Pole ammu peeglisse vaadanud, saan aru," muigas Imogen. Kuidas üldse võiski Tweedledum nii kindel olla, et ta ilus on. Tuhandeid aastaid oli möödas sellest kui ta viimati peegelpilti näha sai.

No seda hullem ju. Ja Sebastian pidi ju vähem täiuslikum olema Robini sõnade järgi. "No näed.. Usu mind, sa pole kõige ligitõmbavama välimusega," sõnas Ivy leebe naeratusega. Jumalale tänu, et temale vampiiride veetlus sedasi ei mõjunud nagu inimestele. Ja vastupidiselt oli see ka jällegi hea.. Tema ei mõjunud inimestele nii veetlevalt kui vampiirid. Aitas teha vahet sellel, kes oli sinuga su rassi pärast ja kes siinu pärast.

"Nii et sa oled ka gei? Nojah, mingil määral on see isegi loogiline," muigas Imogen Sebastianile tähendusrikast pilku saates. Neidis kükitas, kui kass tema poole tuli ja ootas, mil loom temani jõudis, et teda siis paitada. "Nunnu. Paned talle nime ka?" uuris Ivy. Tal oli endal ka kass ja need loomad talle meeldisid.

"Nojah, aseksuaalsus on ka tänapäeval üha rohkem ja rohkem levinud," sõnas Imogen hajameelselt, paitades kassi edasi. "Arvestades seda, et mu enda kassi nimi on Anubis, ei hiilga ma just eriti nimedevalikuga," muigas neidis viivuks pilku tõstes.

"Anubis on Egiptuse kultuuris surnute jumal," sõnas Imogen kjerge muigega. Noh pikemalt seletatuna küll surmajärgse elu ja mumifitseerimise jumalus või keegi, aga noh.. Surnute jumal üldisemas plaanis. Neidis ei mäletanudki, miks ta oma kassile just sellise nime pani.

"Ma ei teagi.. Veider nimi, kui nüüd mõtlema hakata, sest ta on lumivalge ja see on just süütuse ja puhtuse värv," muigas Ivy õlgu kehitades. Äkki üritas seostada seda enda 'surmaga'? Samas ta sai kassi paljupalju hiljem ju. "Sul on lemmikloom?"

"Oh, sul pole aimugi, kui veider ma olla võin," sõnas Imogen kergelt naerdes. Kassile nime panek oli vaid jäämäe tipp. Samas oli neidis täiesti tema ise vaid lähedaste juuresolekul, nii et Robin ei võinud tõesti sellest midagi teada. "Ja miks siis?" uuris tüdruk.

"Nad pole tüütused," sõnas Imogen veidi pahaselt kulme kortsutades. Kass märkas, mida Robin tegi ja vudis seina juurde, ajades end esikäppadega selle najale seisma, pilk joonistustel. "Joonista talle hiir nüüd," muigas neidis.

"No sinuga võib-olla jah, sest sa oled ise ka paras tüütus," muigas Imogen ja tõusis siis, jälgides kassi. "Mis temast saab üldse?" küsis neidis siis kulme kortsutades. Oli kiisu ju enne vaid tükk paberit olnud.

"Okei!" sõnas Imogen rõõmsalt. Uus kiisu, yay! "Aga siis ma pean talle ikkagi nime panema," ohkas neidis mõtlikult. Anubis oli kindlasti ka uue mängukaaslase üle õnnelik. "Oh, ma tean.. Ma panen talle nimeks Robin," muigas Ivy siis.