Sniffing out some secrets

Lucy ronis portreeavast sisse ning nägi juba esimesel vaatlusel, kus Daniel oli. Ta naeratas. Sixten, tema parim sõber ja ühtlasi ka poisssõber luges kamina ees tugitoolis mingit ajakirja. Tüdruk oli just tulnud Siganurmest, kus ta oli täiesti juhuslikult Kaliniga, kes oli nüüd vampiir, kokku juhtunud. See kohtumine oli tõsiselt tüdruku närvid krussi keeranud. Mitte ainult ei saanud ta teada, et Kalinist on vampiir saanud, nad olid ka vaielnud ja Kalin oli Danieli maha teinud ja väkk... Prefekt kõndis rahulikult Danieli poole, kes tema poole hetkel seljaga istus, ning potsatas lihtsalt poisi sülle istuma, pani käed ümber poisi kaela ja suudles teda "Hei"

Dan tõmbus suudlusest eemale ja kortsutas kulme. "Kus sa käisid?" küsis kutt. Tema pilk langes kohe tüdruku kaelale. "Kellega sa koos olid?" lisandus teinegi küsimus. Oojaa libahunt oli tore olla. Sai kohe teada, kus su gf käinud on. Daniel viskas ajakirja eemal olevale lauale ja jäi ootavalt tüdrukule silma vaatama.

Lucy pööritas silmi "Siganurmes käisin. Ma ju ütlesin sulle, et ma pean empsile sünnipäevakingitust otsima minema. Ise sa ei tahtnud kaasa tulla shoppama ja väitsid, et see on liiga tüdrukulik või midagi sinnakanti" Teist küsimust üritas tüdruk vältida, poissi kaelale kergeid suudlusi jagades "Juhtusin mõne... tuttavaga juhuslikult kokku. Aah, ja üks tüüp käis mulle Kolmes Luuas närvidele, aga ma sain tast kiiresti lahti, mis sa ise vahepeal tegid siin?". Ta ei saanud ju Danielile Kalinist rääkida. Slytherinlane oli palunud sellest vaikida, eksole.

"Sa olid koos vampiiriga Luce. Ja see, et sa mulle selle kohta valetad näitab, et midagi toimus," lausus Dan pahaselt. Miks pidi Lucy teda sellisel hetkel kaelale suudlema? See oli Danieli nõrgim koht ju. Ta sulas igakord, kui neidis teda sinna suudles.

Luce lõpetas enda tegevuse, et Danielile tõsiselt otsa vaadata "Ma ei valetanud. Ausalt. Ma käisin Siganurmes ja juhtusin ühe vana tuttavaga kokku. Ma sain alles pärast aru, et ta vampiir oli ja erinevalt sinust, ei arva ma, et kõik vampiirid on halvad. Ja jah, ma tean, et sulle on see sisse kodeeritud või midagi, aga mulle ei ole. Pealegi peaksid sa mind usaldama. Mida sa arvasid, et ma selle vampiiriga siis tegin, ah?" küsis tüdruk, nüüd juba veits pahaseks saades. No okei, ta oli juba enne natuke halvas tujus olnud, aga kui palju vampiirid versus libahundid juttu ta pidi täna kuulma? See oli ju täiesti jabur!

"No mina ei tea, mis te koos tegite," lausus Dan veidi pahaselt. "Kes see oli?" küsis ta. Kalini lõhn oli nii palju muutunud muundumisel, et Dan ei saanud aru, kellega tegu. Kuradi kahju. Nüüd Luce kindlasti ütleb, et Daniel ei tea seda tuttavad. "Ja ta varem polnud vampiir? Ja nüüd on?" küsis Dan pahasemaks saades. "Sa käisid väljas äsjasündinud vampiiriga?" raputas kutt pead. See oli ohtlik ju.

"Mida me tegime? Midagi ei teinud. Kolmes Luuas käisime ja ma jõin ühe võiõlle. Mis ajast pead sa kõike teadma, mida ma teen?" Lucy ignoreeris poisi küsimust vampiiri isiku kohta. "Ja ma ei käinud temaga väljas. Lihtsalt juhtusime täiesti juhuslikult samal ajal samas kohas olema. Merlin..." Lucy tõmbus Danielist eemale, aga istus ikka veel poisi süles. Great, nüüd oli Dan ta vihaseks ka ajanud.

"Kes ta oli?" kordas Daniel oma küsimust. "Ma tahan teada, kellega sa väljas käisid," lausus kutt kurjema häälega. Nüüd tundis ta, et tal oli lausa põhjust armukade olla. Mingil hetkel hakati neile rohkem tähelepanu pöörama ja Danile see ei meeldinud. Ta tõusis ja astus puhketoast välja, koridori, tõmmates Lucy endaga kaaas. "Kes se oli siis, kelle nime sa mulle ei avalda?" küsis Daniel nüüd tungivalt.

Lucy kortsutas kulme kui poiss ta lihtsalt puhketoast välja tiris. Mida kuradit nagu?? "Mis vahe sellel on, kes ta oli? Kas sa eeldad, et sellepärast, et me koos oleme, ma ei või enam teiste inimeste - ei, teiste meessoost inimestega enam suhelda?" Tüdruk tõmbas enda käe Danieli haardest lahti ja pani käed rinnal vaheliti, poisi vastust oodates. Ta ei kavatsenudki poisile Kalini saladust reeta, mis sest, et ta Danieli armastas, praegu oli tema käitumine ikka täiesti üle piiri.

"Ei eelda, aga fakt, et sa seda varjata püüdsid annab mulle õiguse kahelda," lausus Daniel kindlalt. "Ja seda enam on mul õigus kahelda, et sa tema nime ei avalda," lisas kutt. "Kui ta mingi suvakas oleks, siis oleks ju savi, kui ma teaks, aga ei, sa pead ikka varjama," urises Daniel juba aina enam ärritudes. Miks Lucy nii tegi?

"Ma ei üritanud seda varjata! Ma lihtsalt ei tahtnud, et sa sellest nii suure teema teed, mis nagu näha täiesti ebaõnnestus" Lucy vangutas pead "Pealegi palus ta mul varjata, et me täna kokku saime. Oled nüüd õnnelik?" pööritas tüdruk silmi. Merlin, oleks, et Kalin oleks teda hammustanud või... suudelnud või midagi, aga nad olid ju lihtsalt rääkinud. Aga otseloomulikult on tema bf armukade libahunt, eksole.

"Ja miks ta seda varjata palus?" küsis Dan endiselt kurjalt. "Kes ta on selline, et ta tuleb sind käskima?" pahandas kutt. Ta vaatas ootavalt Lucy'le silma. Enne ei kavatsenud Dan jätta, kui ta oma vastused on saanud. No mis tähendab, et mingi vampiir käis tema tüdrukuga väljas ja siis palus seda veel varjata ka.

"Dan, rahu. Mitte keegi ei tule mind käskima. Ka mitte sina, nii, et ma ei tea... ürita enda armukadedusest või ma ei tea millest üle saada, ja saa aru, et see polnud üldse mingi suur asi!" ütles Lucy pahaselt. Ta ei saanud üldse aru, miks Dan sääsest siin elevanti tegi. "Kui sa ei usalda mind, siis nii ütlegi, eksole." turtsus Luce pahaselt.

Aga Dan oli juba nii kettas omadega, et enam ta lihtsalt ei suutnud maha rahuneda. Kutt virutas vihaselt rusikaga vastu seina, nii et sinna jäi jälg järgi. Dani sõrmenukid olid katki ja verised, kuid paranesid kiirelt. "Miks sa siis ei ütle, kes ta on, kui see suur asi pole?" küsis Daniel vihaselt.

Lucy võpatas, kui Dan seina lõi ja kergitas siis kulmu. Nüüd on Danil kohe raudselt parem... ja pööritas silmi. Poisi küsimuse peale vastas Luce pahaselt "Sest see pole sinu asi!" igat sõna rõhutades. "Ma ei saa üldse aru, miks sa sellepärast nii vihane oled. Ma kohtusin temaga enne, kui me sinuga kokku saime ja meie vahel pole mitte mingisuguseid romantilisi tundeid. Pealegi ma armastan ju sind, lollakas."

"Sest sa haised nagu tema," urises Daniel ja ta astus mitu sammu tagasi. See lõhn lihtsalt ajas ta hulluks. Ja mis siis, et seda eriti enam polnud ja Dan oli end tublisti treeninud, et ta näiteks Akela lõhna taluks ja ta juba taluski, aga see oli mingi uue vampiiri lõhn ja see ajas nii vastu. Pluss Luce ei öelnud, kes see oli.

Okei, Luce ei saanud teeselda, nagu poleks see, et Daniel temast eemale tõmbus haiget teinud. Sest tegi ikka küll. "Fain. Käin duši all ja siis oleme kombes?" küsis Lucy solvunult. Ta oli Kalinit ainult kallistanud paar korda. Kindlasti peaks Danieli enda lõhn temal palju tugevamini olema, kui Kalini oma. "See ei ole nagu, ma hoiaksin seda meelega saladuses. Kindlasti on sul samamoodi asju, mida sa mulle ei räägi." üritas tüdruk lepitavalt Danielile mõistust pähe panna.

Aga Danil polnud mingeid saladusi. Vähemalt hetkel ei tulnud tal küll meelde, et ta midagi Lucy'le rääkinud poleks. Ja Luce ei saanud sellest haisu asjast ka aru. Sest ta oli inimene, vampiiri lõhn ei torkinud ta nina. Aga Dani ajas see lausa hulluks. Ta keeras end näoga seina poole ja tagus oma otsaesist vastu jahedat kiviseina. Et see ärritus ükskord üle läheks juba.

"Daniel?" küsis Luce kõhklevalt ja astus sammu poisi poole, enne kui talle meelde tuli et ta teatavasti haises ning jäi paigale. "Ma armastan sind ikka, ma lihtsalt... see pole minu asi rääkida. Küsi mult ükskõik mida muud ja ma räägin täiesti ausalt kõik ära, aga seda ma ei saa rääkida, anna andeks." tüdruk ohkas ja vaatas enda poissi õnnetult. Ta ei tahtnud ju tema tuju ära rikkuda... Praegu oleks ta isegi heameelega pead vastu seina peksnud, aga see ei olnud tõenäoliselt kuigi hea idee.

Daniel ohkas ja tõmbas Lucy enda juurde. Ta kallistas tüdrukut ja lihtsalt ei hinganud mõne hetke. "Käib ta meie koolis?" raske uskuda, sest siis ta teaks seda lõhna. Loodetavasti. Samas, Lucy ei teadnud, et too oli vampiiriks muundatud. "Sa polnud teda ammu näinud?" küsis Dan natuke kahtklevalt. Tema polnud ammu seda vampiirikeste chewingtoy't näinud näiteks.

Lucy ohkas, nii hea oli Danieli käte vahel olla... "Kas sellel on vahet? Räägime millestki muust... palun? Me niikunii tõenäoliselt kunagi enam ei kohtu." Lucy tõmbus tagasi, kui nägi, et Dan reaalselt ei hinganud ja astus kiiresti paar sammu tahapoole ehmunult "Okei... ma vist tõesti pean duši alla minema... ma ei saa lasta sul ju hapnikupuudusesse ära surra..."

Dan noogutas vaikselt. Kuid ta liibus neidisele lähemale ja suudles ta huuli. Vaid viivuks. "Mine nüüd pessu," muigas Sixten. Tal oli oma teooria ja ta otsustas Lucy rahule jätta. Pealegi, kui see piisavalt oluline on, küll ta siis selle teada ka saab, kes see salapärane vampiir oli.

Lucy noogutas, õnnelik, et Dan enam teda ei pinninud "Tahad kaasa tulla?" küsis ta kavala muigega, kui ta poisist eemaldus. No tõenäoliselt Dan ei tahtnud temaga väga tegemist teha hetkel, aga see ei takistanud võimalust välja pakkumast. Ja tõsiselt. Tema poiss oli nagu reaalselt kõige kuumem kutt Sigatüükas. Ei saa ju talle seda süüks panna, et ta enda käsi eemal hoida ei suutnud...

"Pesema?" küsis kutt kavalalt. Daniel järgnes Lucy'le, kaval muie huulil. "Tahan ikka," lausus ta. Miks ta ei tahtnud, muidugi tahtis. Urr urr. Daniel võttis Lucy käest ja suudles teda veel huultele, enne kui nad puhketuppa tagasi astusid.

Lucy pööritas naeratades silmi "Ei, vaatama, kuidas mina ja minu ülikuum bf koos duši all on, tegelikult..." ja suudles poissi rahulolevalt enne kui puhketuppa astus ja sealt rahumeeli poiste magamistubade poole kõndima hakkas, Dani käest ikka kinni hoides. See polnud üldse imelik, tegelikult... ta praktiliselt elaski poiste magamistoas eksole. Vähemalt öösiti. Ja tõenäoliselt olid enamik gryffindorlasi sellest juba teadlikud.