Ütle millal tuled sa

Lucy oli praktiliselt pisarates, kui ta nõusid pesta üritas. Ta oli nii väsinud ja väike Lily keeldus magama minemast. Kus oli Daniel? Ta oli lubanud juba tunde tagasi, et ta on seal ja Luce oli loomulikult mures. Ja vihane. Aga hetkel rohkem mures. Lily, kelle juuksed olid nüüd imelikku päikesekollast värvi, hkkasid lõpuks ometi silmad kinni vajuma ja Lucy talutas ta elutuppa diivani peale, sest praegu ta last tõsta küll ei saanud enda suure beebikõhuga. Jah, ta oli taaskord rase. Poiss, nagu arstid väitsid. Ta istus tüdruku juures, kuni too lõpuks magama jäi ning kuulis siis suurt kolinat esikust. Ta tõusis püsti ja tormas pahaselt välisukse poole, kust ta enda kallist abikaasat vandumas kuulis. "Ma löön su maha sa väärtusetu sitanikerdis!" sisistas ta enda mehe peale, tollele näpuga rinda susates (võlukepp oli köögis, laua peal)

Daniel seisatas. "Mis nüüd?" küsis mees rahulikult ja samas ka väsinult. Jah, tal oli tööl tunduvalt kauem läinud, kui ta arvanud oli ja see viis ta tuju alla. Aga midagi polnud teha. Raha oli vaja ja mees leppis pikkade tundidega. Aga Lucy ei leppinud nendega kohe üldse mitte nagu näha. "Anna andeks," vabandas mees. "Ma ei saanud varem tulema," sõnas ta.

Lucy vidutas selle peale ainult silmi "Sa ei saanud varem tulema?? Sa pidid siin tunde tagasi olema. Kas sa üldse tead millega su tütar hakkama sai??!" pahandas endine Weasley oma abikaasaga. "Su laps moondas enda pea täna VIKERKAAREVÄRVI, mugulasteaias!!" Lucy vaatas meest süüdistavalt. See kõik oli ju tema süü. Tema ja ta pagana metamorfmaagivõimed.

"Palun vabandust," palus Dan uuesti rahulikul häälel vabandust ja vaatas Lucy'le silma. "Ma tõesti ei teinud seda meelega. Mida iganes ma jälle ei teinud," Daniel ohkas. Ta isegi ei viitsinud enam süveneda sellesse, mida ta jälle valesti oli teinud. Tal oli ka raske päev olnud ja ta tuleb koju ja siis on sellised jamad? "Ma lähen räägin temaga," pomises Dan.

"Ära näe vaeva, ta magab. Lõpuks" turtsus naine pahaselt "Mida sa jälle ei teinud? Mida täpselt sa siis jälle ei teinud?" Luce oli ennast juba tunde üles keeranud ning vaene Daniel juhtus täpselt olema ohver, kelle süüks kõik aeti. Lucy pöördus ümber "Raudselt olid mõne teise naisega. Ega ma ei süüdista sind. Kes minusugust vaala ikka tahaks" ta nuuksatas ning paterdas tagasi köögi poole, kus tal nõude pesemine ikka veel pooleli oli.

Daniel ohkas ja järgnes Lucy'le, ta põimis käed ümber naise. "Sa pole vaal. Sa ootad last. Minu last. Ma armastan sind. Sa tead ju seda. Ma ei taha mitte kedagi teist," lausus Dan kindlalt ja vajutas musi Lucy kaelale. Vaene Luce, terve päeva üksi kodus selle kõhuga ja siis Lily pahandused. Dan ohkas.

Luce turtsatas pahaselt "Ära valeta. Sa isegi ei vaata minu poole enam samamoodi. Kohe näha, et ma tülgastan sind." Lucy liikus mehe käte vahelt välja ja hakkas käsitsi nõusid pesema, mis näitas, et ta oli täiesti endast väljas. Ta ei pesnud kunagi nõusid käsitsi, alati nõidus ta nõud ära, et nad ennast ise peseksid. "Pealegi ütlesid sa just ükspäev mulle, et ma olen paks" tegelikult oli mees küll maininud midagi nii, et küll meie laps kasvab kenasti või midagi, aga teadagi, kuidas Luce seda tõlgendas...

"Ma pole seda öelnud," raputas Dan pead. No see oli nende kolmas laps juba. Ta peaks sellega harjunud olema. Aga ei, ikka suutis Luce teda oma tujudega üllatada. "Ma armastan sind. Kas sa ei arva, et ma oleks juba ammu siit jalga lasknud, kui ma sind tõsiselt ei armastaks?" püüdis Dan asja siluda. Oleks pidanud lilli tooma äkki. Mees seisis pisut eemal. Ehk Luce rahuneb.

"Sa ei peagi seda ütlema. Piisab sellest, kui sa niimoodi mõtled." pomises Lucy ja pöördus ringi, seebine taldrik käes "Sa ei armasta mind! Kui sa mind armastaksid, siis su lapsed ei oleks nii õelad minu vastu!" nuuksatas Luce, ja pani ühe enda seebistest kätest kõhule, et last rahustada. "Ta peksab mind kogu aeg ja ta ajab mind kogu aeg pissile! Kohe näha, et üks sinu deemonlikest sigitistest... Raudselt istub seal kusagil ja naerab omaette ja arvab, et on hirmus vaimukas. Täpselt nagu ta issi." torises Lucy pahaseltja pööras ennast jälle ümber, et nõudepesu lõpetada.

Misasja? Mis süüdistused? Dan ei teadnud enam üldse mida teha. "Lucy, kallis. Kas sa ei armasta mind enam?" küsis mees. Mängime selle siis niipidi. "Ma ei mäleta, et sa mind kunagi deemoniks sõimanud oleks," pomises Dan vaiksemalt. Kutt sammus oma naise juurde. "Ma ju endiselt armastan sind. Hakkan aina rohkem armastama," ta vajutas musi Lucy põsele. Kuidas naist lepitada?

Lucy turtsus pahaselt "Ära ole loll, muidugi ma armastan sind. Aga su lapsed on saatanast." Ta oli tõsiselt pahas tujus täna. Ta oli vaevalt magada saanud, selg oli kohutavalt kange, siis pidi ta iga poole tunni tagant wc's käima ja just siis, kui ta oli suutnud ennast voodisse pikali kerida ja tukkuma jääda oli telefon helisenud ja täiesti hüsteeriline lasteaiakasvataja oli karjunud, et ta laps on kurjast vaimust vaevatud. Seejärel pidi ta sõitma läbi täiesti võimatu liikluse lasteaeda ja otseloomulikult ei olnud Lily kohe kenasti kaasa tulnud. Isegi Derek oli jonninud natuke, kuna ta tahtis veel lasteaias olla. Ja kõigele lisaks jäi Daniel ka veel mitu tundi hiljaks. Ta rääkis enda kohutavast päevast Danielile, lõpuks nõudega lõpetanud ning nuuksus nüüd. "A-anna andeks. Ma ei taha selline olla, anna andeks, kallis." nuttis ta enda jutustuse lõpuks, Danieli ümbert nii hästi-halvasti kinni hoides kui tal kõhu pärast õnnestus. "Ja ma olen niiiii palju juurde võtnud"

Daniel kuulas Lucy ära ja ohkas jälle. Ta sai aru, et naisel oli raske, aga tema pidi ju tööl käima. "Sa ei pea vabandama. Ma saan aru," naeratas mees. Ta hoidis oma käsi ümber naise ja haaras ta siis ettevaatlikult sülle. "Viime su voodisse nüüd, et sa puhata saaks," lausus Dan. "Ja sa oled rase, see on loomulik, et sa juurde oled võtnud, aga varsti saad sa sellest kõigest lahti," naeratas Dan ja püüdis naise tuju tõsta. Ta kandis Lucy trepist üles. Olgu Max kiidetud, et ta teda hammustas ja Dan nüüd libahunt on, kes suudab oma rasedat naist vaevata kanda. Lucy nende tuppa voodisse viinud lausus mees. "Ma viin Lily oma tuppa," ta vajutas Lucy laubale musi ja kadus alla korrusele, kandes ettevaatlikult Lily oma tuppa. Ta pani tüdruku voodile ja sikutas talt üleliigsed riided seljast, pani talle teki peale ja vajutas ka Lily laubale musi. "Ilusaid unenägusid inglike," sosistas Dan. Ta läks tagasi Lucy juurde nende magamistuppa ja istus voodile.

Lucy nuuksatas õnnetult "Mina ei tea, miks sa mind ikka veel välja kannatad. Ma olen ju peast täitsa soe", kuid lasi mehel ennast suuremate vastuväideteta üles kanda. Vähemalt seda oli ta kahest eelnevast rasedusest õppinud, et Daniel jaksas teda kanda, ja ta ei lasknud tal maha kukkuda poole trepi peal. Lõpuks voodisse jõudnud ohkas ta vaikselt ja nautis seda paari hetke, kus Daniel kõigega tegeles, mis teha vaja oli. Kui ta abikaasa tagasi aga tuli, tõusis naine istukile, ning suudles Sixteni õlga "Palun vabandust, et ma selline märatsev hull olen." pomises ta vaikselt, lõuga mehe õlale toetades. "Kuidas su päev läks? Tahad, ma teen sulle seljamassaaši?"

"See teebki sinust ju minu naise," naeratas Dan. Nooh, see märatsemise osa. Daniel nööpis oma särgi lahti ja libistas selle seljast. Pakkumine oli hea. "Ma peaks sulle jalamassaaši tegema," sõnas mees. "Ja seljale ka," lisas ta. Luce vajas seda tunduvalt rohkem kui tema. Ning mis ta päevast rääkida. Läks nagu läks. Jamamist oli palju. Dani oli mõni aeg tagasi edutatud ja nüüd pidi ta noori välja õpetama, seega tööd oli palju rohkem. Aga palka sai ka rohkem.

Lucy suudles enda mehe kaela, enne kui tolle õlgu masseerima hakkas. "Mkm, võib-olla pärast. Ma pean enda abikaasa eest ka hoolt kandma. Muidu jätan ta, vaesekese, täiesti hooleta." ütles ta vaikselt. Paar minutit õlgu masseerinud, tuli ta natuke eemale ja käsutas Danieli voodi peale kõhuli, ning, et ta ei julgenud päris mehele otsa istuda, liikus ta mehele külje peale, ning jätkas massaašiga mehe külje juures istudes. See ei olnud just küll kõige mugavam asend ja tegevus tema hetkelist seisundit arvestades, aga Danieli heaks oleks ta valmis olnud praktiliselt kõike tegema, et ainult mees õnnelik oleks. "Mm... ma armastan sind" ütles naine naeratades, kui ta lõpuks nii enam-vähem valmis oli ja lihtsalt enam ei suutnud sellises asendis olla ning heitis Dani kõrvale pikali.