Niisama jalutamas

"Ei millegi üle," vastas Destiny. Ta kujutas ette, kuidas Ninette järab le frogse ja lähed siis kutte sebima, endal üks konnajalg suust välja tolknemas. Neiu fantaasia oli ilmselgelt vääääga võimas. Payton kartis, et kui ta sellest räägiks, solvuks Danny ära.

Daniel kissitas kahtlustavalt silmi, raputades siis pead. Ilmselgelt polnud ta selle vastusega rahul. "Räägi välja nüüd, mis su hullus peas toimub," muigas kutt väheke lõbusamalt. Raudselt naeris ikka veel Dan'i üle. See oleks nii temalik.

"Mkm...Ei räägi. Sa lööd mu maha," lausus Pay kindlalt ja üritas end nüüd vaos hoida. Tegelikult oli tal lihtsalt hea tuju, muud midagi. Destiny jäi torne silmitsema. Oi, kuidas ta tahtis juba lendluupalli mängida.

"Seda enam pead sa nüüd rääkima," muigas Daniel. Ja mis tal karta oli.. Dan ei lööks elusees enda õde ju. Destiny seevastu võis teda taguda küll kui vastupidine olukord oli. Diskrimineerimine. "Minu üle naerad?" küsis kutt kahtlustavalt.

"Ausalt, mitte midagi," vastas Destiny. See pilt oleks ka Danny-poisile liiga õõvastav. Nomnomnom. "Räägi hoopis...Kas seitsmendasse keegi mujalt ka tuli?" vahetas tüdruk 'sujuvalt' teemat.

"Küll ma selle välja uurin," sõnas Daniel ähvardavalt, kuigi tal polnud aimugi, kuidas see õnnestuma peaks. Kuidagi ikka. "Ee.. Ma arvan küll, jah," sõnas ta küsimuse peale, jäädes hetkeks mõtlikuks. No tunnid olid ju rühmiti koos, nii et raske oli aru saada, kes seal just seitsmendik oli ja kes mitte. Rahvas vahetus nii või teisiti koguaeg.

Neiu muigas. Edu Danielile uurimisega. "Aga kas seal pole mõnda Ninette'ist ilusamat, toredamat ja ligitõmbavamat?" küsis neiu, potsatades jälle murule istuma. Tüdruk hakkas kätega heina paitama, mis oli ümbris jahe ja kergelt niiske. Värskendav.

"Ei.." vastas Daniel, muiates siis kergelt. "No vaata.. Ehk ongi, aga kuna mul on hetkel silmi ainult tema jaoks, siis ma lihtsalt ei pane neid teisi tähele," tuli kutt enda teooriaga lagedale. Kõlas loogiliselt ju. Kuigi no tõesti.. Kool oli kenasid tüdrukuid täis ja võiks ju mõne väheke.. kättesaadavama valida.

Neiu ohkas. "Okei," sõnas tüdruk. Kui Daniel pidi saama suuure murtud südame, siis oli Destiny valmis minema venda lohutama. Danny oli olnud Pay jaoks olemas, kui tal suhetedraamad olid. Cute, huh?

"Ma tean, et ma olen idioot. Aga nomh.. Ma ei saa sinna midagi parata," ütles Daniel veidi nukralt õe ohke peale. Noh.. Payton üritas ju vaid aidata, aga Dan'i ei saanud keegi aidata. Ta pidi üle saama oma totrast crushist lihtsalt ja kõik.

"Heh, praegu oled sa veel normaalne...Sa olid siis idioot, kui sa mu toas lumesaju korraldasid," tuletas tüdruk naeratusega paari aasta tagust juhtumit. Neiu ei viitsinud venna lumepallidele reageerida, mida ta vastu Destiny akent loopis. Lumesadu oli tegelikult hea idee, Payton ei olnud siiani seda Dannyle tagasi teinud.

"Nähh.. See oli jumala äge ju," kiirustas Daniel end õigustama, lõbus naeratus huulile ilmumas. Aiinult Payton'iga koos võis ta selliste lollustega hakkama saada muidugi. "Ohh.. Varsti tulebki lumi maha ju," sõnas ta siis kavala muigega.

"Mine metsa...Ei saada jälle lund mu tuppa. Saad aru, mu kitarr oleks napilt viga saanud," lausus tüdruk muigega. Õnneks pesitses pill riiuli all. "Aga noh, ma saadan vist vihma sind millalgi äratama," turtsatas õeraas naerma.

"Mhh.. Aga mõtle kui hea. Ei pea lumesõja mängimiseks õue külmetama minema," sõnas Daniel entusiastlikult, manades siis kergelt süüdlasliku ilme ette. Siis oleks ta küll tappa saanud, kui kitarriga miskit juhtunud oleks. "Siis ma saadan mingi vihmapilve sind terveks päevaks jälitama," muigas Daniel.

"Ja mina...Ma sebin mõne gnoomi sind kiusama...Armas," lausus neiu. Hea idee tegelikult. Veel parem oleks siis, kui tüdrukul õnnestuks mõni kummitus saata Danieli kiusama. Tegelikult...Võtta mõni maal maha ja panna see venna voodi alla. Nood teeksid palju lärmi.

"Kui me kaks üksteisega ühele poole saame, on terve see kool koos Siganurmega maha hävinenud," muigas Daniel. Aina hullemaks läksid need ähvardused ju. "Ja gnoomid küll armsad pole," lisas kutt naerdes.

"Ilmselt," nõustus neiu. Nad ei maksnud kätte...Nad tegid lihtsalt tagasi. "Ei taha siis ühte toredat gnoomi endale õpilasvarjuks või?" uuris Destiny. Gnoomid pole tegelikult eriti ohtlikud, palju neil oli, kaks XX'i? Vist küll.

"Huvitav, kes alustas.." sõnas Daniel mõtlikult ja raputas siis kergelt naerdes neiu küsimuse peale pead. "Pole tarvis, aga aitäh pakkumise eest," muigas kutt. "Aga ikkagi.. Mina olen vanem, nii et ma arvan, et mina togisin sind kui me mängisime ja siis sa togisid vastu ja siis.. Nüüd me oleme siiani jõudnud," seletas kutt lõbusa naeratusega. Nii ei teagi, millal nad omavahel tasa on.

"Hea küsimus...Vahet seal oli, kes alustas. Fakt on see, et me togime üksteist ikkal mingil moel edasi," vastas Destiny. Ta kujutas ette, et hakkas tulevikus posti teel vennale mingeid üllatusi saatma. Plahvatavad kirjad olid toredad. Ohutud, aga tekitasid palju tossu ja tahma.

"Seda küll jah.. Jäin mõtlema lihtsalt," muigas Daniel. "Meie tulevik saab helge olema," lisas ta siis kergelt naerdes. Täis igasugu vempusid ja pahandusi, aga siiski.. Lõbus. Nagu ka minevik. "Nüüd mul tuleb igasuguseid häid mõtteid sinu kiusamiseks," sõnas kutt kavala muigega. Nüüd, kus nad üksteise kiusamisest rääkisid, that is.

"Räägi, milleks ma pean siis enda vaimu valmis panema?" küsis neiu. Loodetavasti ei teinud Daniel midagi lume/veega seotud. Kitarrist oleks kahju hakanud, kui midagi oleks reaalselt juhtunud kullakalli pilliga.