Kolmas känd paremalt (ehk Danette'i deit ehk läbu)

Jalaga rindu saada oli kuradima valus. Võttis hinge kinni päris tükiks ajaks, aga ometi ei saanud Lance võitlusest taganeda. Oo ei, see oleks mage alla andmine, ning riivaks tema mainet. Ta kogus end nii kiiresti, kui see tema olukorras üldse võimalik oli, ning virutas Merazile jalaga piki külge. Järgmisena üritas ta teda rusikaga näkku lüüa, aga see sunnik astus talt eest ja ta lõi mööda. Mage! Sestap haaras Lance nüüd oma vastase kraest, ning tõukas ta vastu lähedal seisvat puud. Järgmine antud hoop oli põlvega kuldkiharakesele kõhtu.

Hoop vastu külge. Sneaky! Flynn ahmis teravalt õhku, püüdes sellega löögitugevust vähendada (õnnestus vaid mõningal määral), ning liikus Lance'i hoobi eest ära. Kui dork ta vastu puud paiskas, pudenes ülalt oksaraage, mis neile pähe sadasid, kuid, meh, natuke looduslikku risu ei teinud talle midagi. Ega need pussnoad polnud. Põlvehoobi vastuseks virutas noormees Lance'ile taas tugeva hoobi näkku. The biceps of a Beater, bitch! Ümbrust ega pealtvaatajaid ta enam ei näinud. Ta ei tohi lasta end rohkem rindu ega kõhtu lüüa, kunagine sõbrunemine ühe hooletu klommiga keset mängu tema pere mõisaterritooriumil, mil ta raudpalliga kolm roiet ära murdis, tuletas end pidevalt meelde - rindkere pole klobimiseks mõeldud. Paremsirge ei jäänud ainsaks, millega Meraz oma vastast kostitas, sest järgmisena virutas ta kannaga vastu Lance'i säärt ning vingerdas end dorki haardest välja. Sssssssssss...

Lance sülitas maha verd, kui kutt tema lõuga jälle sihtis. Hammustas keelde raisk. Ja see polnud tore, sest nüüd täitus ta suu pidevalt verega, mida oli vaja välja sülitada ja see oli tüütu. Lancelot sülitas korra veel, kui uss ta haardest lahti sai, ning nüüd ta siis lonkas. Närakas! Vihane Gryffindori kapten virutas Slytherini kaptenile omalt poolt tugeva lõuahaagi. Neela hambaid raisk. Ta tundis jälle kuidas ta suu verega täitub, aga enne kui ta selle välja jõudis sülitada, sai ta Merazilt hoobi näkku ja ta pidi kogu vere alla neelama. Raua maitse oli niigi suus eks ole.

Vastiku raksatuse saatel läks Flynni lõug paigast ja ta urahtas korraks, kogudes end sekundi - või kaks. Külg tuikas saadud hoobist ja lõug tuikas ja... Ei, lõug hakkas valutama. Mingi ime läbi polnud ta veel siiani keelde hammustanud või midagi. Üleüldse ainult klobitud, ei mingit verd. Veel. Veel. No persse. Pannud Lance'ile jala taha, vähendas slytherin niiviisi oma vastase tasakaalu ning kasutas võimalust, et dork samblale pikali lükata, tema rinnakorvile istuda ja teda näkku peksma hakata. Kurat, see taidlemine on alandav! Dork võib ju Worthlesston olla, aga temal on vaja oma mainet hoida.

OT: Kui miskit on mööda/ebanormaalne/liiga indestructible, siis anna teada...

"Noo, tänane eripakkumine on kindlasti väga eriline," muigas Nette iga sõna rõhutades. Ta liibus taas Danielile lähemale ning vaatas tema silmadesse. Kaua nad seda hetke nautida ei saanud, sest siis hakkas Lance Flynni kallal hüppama. Ninette viis pilgu Danielile, aga kuuldes Lance'i sõnu, mida ta Flynnile ütles, pani tüdruku taas oma kaaslast vaatama. Lancelot mõnitas teda näkku ju ja veel väga alatult. Mõni ime siis, et Flynn endast nii välja läks, et Lancelotile kallale tormas. Ninette libistas käed tugevalt ümber Danieli, aimates, et too tahab oma sõbrale appi minna. "See on nende omavaheline asi," sõnas tüdruk ja püüdis Dani kaklusest eemale tirida.

Maha langedes lõi Lance oma kukla kuhugi ära ja silmanägemine kadus korraks kuskile. Kõik oli pime ja siis maandus Flynn talle põlvedega rindu, mis pani Lance'i vaid oigama. Tasapisi tuli valgus tagasi. Gryffindorlane tõstis käsivarred oma näo ette, et end kaitsta. Ta oli liiga uimane, et hetkel vastu lüüa. Pea käis ringi. Nagu pultikas, kus pärast pea ära löömist hakkasid tähed silme ümber keerlema.

Ja oligi parem, et teised eemale hoidsid. See oli nende kahe vaheline isiklik asi ning nad pidid selle ise ära klaarima. Kedagi teist vahele segama pole ka vaja. Pealegi oli neil mingi salapärane kana kitkuda ja selle osas ei saanud rahu muidu, kui ära klaarides - oli vaid aja küsimus, mil nad karvupidi kokku lähevad. Flynn jätkas Lance'i peksmist endise innuga, kui dorki solvangud end tema peas kordi ja kordi end uuesti läbi mängisid. Sure, koer, oma sõnade eest!

Daniel kortsutas selle pilgu peale vaid kulme. Lance võis idioot olla, aga ta ei oleks lampi hakanud Flynn'iga tüli norima ju. Aga muidugi kaitses Ninette enda omi. "See on ebaõiglane ju.. Lance ei jõua enam vastugi lüüa," sõnas kutt üsna pahaselt, püsides siiski Nette kõrval. Ega ta polekski sealt kuskile pääsenud, sest tüdruku haare oli üsna korralikult tugevnenud.

Oma nägu kaitses Lance hästi, sedasi ei saanud Flynn tema nägu üldse lüüa. Aga näis, et Flynn ei anna iialgi alla. So, oma viimased jõuvarud kokku võttes virutas ta täiesti jõust rusikaga kutile kolmnurka ja püüdis sedasi tema alt vabaneda. Aga ta kätes polnud enam endist jõudu. Kurat küll. Mida vihasemaks ta taas muutus, seda suurem oli ta jõud ning kuidagi õnnestus tal Flynn enda pealt siiski maha saada. Jaganud kutile mitu head hoopi veel näkku, ajas ta end viimaks püsti. Kiiremini, kui Flynn oleks reageerida jõudnud. Ühtalis ka kiiremini kui ta oleks tohtinud ja sestap kadus pilt taas tasku, ning Lance vajus põlvili. Hoop kuklasse oli ilmselt päris julm olnud. Seal ta siis põlvitas, pilt silme eest must. Aga see närvidele ajav irve tuli endiselt tagasi ta huulile. "Mis sind nii närvi ajab? Las ma pakun, ainus naine, keda sa elus üldse saanud oled, on su oma õde," pilt hakkas vaikselt tagasi tulema, aga endiselt oli ta poolpime. Lance sülitas verd maha. Hambad olid õnneks kõik suus veel.

"See pole sinu kaklus," kordas Ninette. Lance oli üsna halvas seisus tõesti, aga noo kelle süü see oli. Flynniga oli mõttetu norida, kui just tappa ei tahtnud saada. See oli kõik asjade loomulik käik. Ninette vaatas Danielile otsa. "Kuuled, see pole sinu võitlus. Las nad jandivad omavahel eks," palus tüdruk. "Palun," palus ta veel. Kui nad oleks mitmekesi Lance'i kallal, siis veel, aga mitte seekord.

Chachi ei pannud algul tähelegi, et mingisugune kaklus hakkas toimuma, sest tema oli liiga ametis oma tuliviskiga, kuid kui mingi hetk mingid kiljatused, mis ei paistnud niivõrd enam rõõmu omad olevat, tüdrukute suust kostuma, muutus neidis täitsa uudishimulikuks. Ta vabandas end Destiny kõrvalt minema ning trügis mööda ümber kogunenud massi läbi, et näha, kes siis õigupoolest kaklevad. Nähes, et üks nendest oli tema vend, ei vaevunud ta isegi uurima, kes oli teine osapool ja kui kaugel nad oma asjadega olid, vaid andis otsemaid enda pudeli kellegi suvaka kätte ja jooksis kiirelt Lance' juurde, kes maas põlvili oli ja kummardus tema juurde, et kiirelt kontrollida, kas kõik on ikka korras. Damn, ta nägi päris verine välja. Koheselt pöördus ta ümber ja otsis teise osapoole üles, märgates samamoodi vigast Merazit. "Sa idikas, mida sa tegid?" käratas ta. Yeah, tema oli see temperamentsem pool.

Daniel hingas veidi kergendunumalt, kui Chachi oma venna juurde läks, aga siis sekkus ka Laurel ja noh.. Sellest täitsa piisas, et Dan'i viimane närv katkeks. "Mulle aitab," sõnas kutt end Ninette'i haardest vabastades, sammudes muidugi otse asjade keskele. Laurelile vaid ühe ja väga mitte-heakskiitva pilgu viinud, aitas Daniel Chachi püsti ja kükitas siis Lance'i juurde. "Elad veel?" küsis kutt kerge muigega.

Nüüd oli Laurel ka asjas sees. Ja siis sekkus Daniel. Kurat küll, nüüd läheb kõik palju hullemaks ju. Ninette tormas samuti sinna riskides nii ropult kõigega, ning haaras Danieli käest. "Tule ära," palus ta. Ja seda enne, kui Laurel nad sihikule võtab. Või Flynn. Või mis veel hullem. Nad mõlemad. "Dan, tule nüüd," palus Ninette ja tiris kutti endaga kaasa, kogu sellest jamast eemale. Pole nende võitlus.

"Nette, ma ei saa.." sõnas Daniel vaid, tõustes püsti. "Vaata teda.. Mul ükskõik, kes tüli noris ja kes esimese hoobi tegi. See siin läheb liiale juba," lausus mees kindlalt, viies pilgu siis korraks Flynn'ile, kes küll hetkel Laurel'i varjus oli. "Aitab nüüd," sõnas ta kutile kindlal ja vastuvaidlemist mitte-taluval toonil. Ja mõelda vaid, et selle jama asemel pidi tore kohting Ninette'iga olema.

Hoop kolmnurka lõi Flynnil korralikult hinge kinni ja just seetõttu ei jõudnud ta reageerida piisavalt kiirelt, et oma nägu kaitsta - saades mitu täpselt sihitud hoopi otse vastu vahtimist. Ja siis vingerdas Lance end tema põlvede alt ära ning noormees maandus selili samblal, kogudes end jäärapäise jonnakusega, et end taas jalule ajada. Worthlesstoni-eit ujus kaadrisse ja ütles talle midagi, kuid ta ei kuulnud, mida - ja siis oli see kotkamuna seal, ja juba kadunud, ja ümbritsevat ei märganud ta absoluutselt [ehk mind ei koti, mida keegi vahele postitas, sest mul on roll mängida siin, ok] - sest veri oli Merazi kõrvades kohisema hakanud kohe, kui Lance oma VIIMASED SÕNAD öeldud sai! Ta teeb faking kindlaks, et need olid viimased sõnad, mida see lõvikusi talle ütles! Pühkinud suunurgast niriseva vere ära (sest ta oli saadud löökide tulemusel huule katki hammustanud, kurat, noh), lasi slytherin kuuldavale raevunud möirge - ning järgmisel hetkel tabas tema jalg endiselt põlvitava Lance'i nägu. Jäämata isegi tulemusi ootama, lennutas ta gryffindori jälle pikali, maandus põlvedega tema rinnakorvil ja hakkas nüüd juba puhtast pimedast raevust lõvi näkku peksma. Mitte KEEGI ei tule siin incestist rääkima! ERITI dorkid!

Tõsiselt, düüd? Tõsiselt? Daniel tõmbas Ninette'i endaga eemale, tehes pilguga kindlaks, et Chachi seal kusagil lähedal ei ole. "Püsi paigal," sõnas ta Nette'le üsna karmilt ja läks siis Flynn'i juurde, haaras mehe parajasti löögivalmis olnud rusikast kinni ja väänates selle tolle seljale. "Ma ütlesin, et aitab," sõnas Dan kutti Lance'i pealt ära tirides, haarates siis ka tolle teisest käest, et ta Danieli sellega peksma ei saaks hakata. Mõistust üldse pole sellel tüübil? See on mingi arutu üksteise killimine seal juba.

Mida? Ainuke asi, mida Chachi kuulis oli suss-suss-suss ja järgmisel hetkel lendas ta oma vennale peale. See kuradi.. Ajanud end Danieli toel püsti, unustas ta isegi tänada, sest ta oli omale uue sihtmärgi saanud - Laurel Meraz. "Sa lita..," sõnas neidis, unustades hetkeks viga saanud Lance' - kellele nii kui nii Dan appi läks - ja liikus slytherinlase poole, käsi kergelt rusikasse surudes, mis ka järgmisel hetkel tüdruku näos lõpetas. Ta sai vist esimest korda reaalselt virutamist praktiseerida, - sest ta vennad olid öelnud, et ta lööb nagu plika ja tänu sellele pidid nad loomulikult talle muudmoodi õpetama -, kuid miks nad, kurat, ei öelnud, et see nii valus on?! Neidis krimpsutas hetkeks nägu ja raputas pisut kätt, kuid ta oli liiga ärritunud, et pikalt valu pärast põdeda.

Kui peksa saada, siis vähemalt korralikult eks. Pilt kadus jälle eest, kui ta jalaga näkku sai, aga teadvust ikka ei kaotanud. Mis oli iseenesest kuradi nukker, sest blackoudis ei tunneks ta vähemalt neid hoope, mis nüüd järgnesid. Aga siis need peatusid ja Lance oli liiga sassis, et aru saada, miks. Kuskilt tulid mingid hääled, mida rohkem ta mõtles, et kõigil teistel on tunduvalt parem olla kui tal, seda valusam tal hakkas. Lancelot köhis, kui veri ta kurgust kopsu voolas. Tal oli valus ja paha ja jõuetu olla. Uskumatu, kui palju inimkeha taluda suudab, enne kui reaalselt teadvuse kaotad. Ta ei suutnud end suurt liigutada ka ja midagi ta ei näinud. Sestap lamas kutt seal edasi, püüdes maailmast aru saada.

Ühtäkki tõmmati ta Lance'i pealt ära ja keegi väänas tema käsivart selja taha - mida kuradit? Seda, mida tema kaksikõde natuke eemal korraldas, ta ei märganud, sest hoopis tähtsam oli see, kes teda segada julges. Flynn oli endiselt püha viha täis - sestap, tuvastanud, et tema kammitseja on kotkanäru, ärritus ta jälle, rebides end järsult Hurray haardest lahti. "Lenda minema!" käratas slytherin, ning järgmine, kes tema rusika ette jäi, oligi Daniel. Kuradi närakad!

Daniel põikas löögi eest eemale, kaotades nii poole selle jõust, kuid pihta ta siiski sai ja üsna valus oli ka. Aga tal oli parematki mille üle muretseda. Nagu näiteks ta sõber, kes eemal suremas oli. "Kurat, mees, rahune maha ükskord," käratas Dan üsna korralikult vihastudes, haarates uuesti Flynn'i käest ja lüües kutil jalad alt, nii et too kõhuli murul maandus. Ussi käest hoidis ta endiselt kinni ja tõmbas seda nüüd enda poole, pannes ühe jala Flynni seljale ja põhjustades sellega talle piisavalt ebamugavust ja samas tehes tolle jaoks enda püsti ajamise üsnagi raskendatuks. "Aitab sellest jamast, saad aru?" kordas Daniel.

Mis mõttes püsi paigal? MIS MÕTTES? Ninette kortsutas kulme ja ristas solvunult ning vihaselt rinnal käed. Misasja!? Oot, oot, oot. Tema sõbrad Lance'i peksta ei või, aga Daniel tema sõpru võib? Ninette marssis vihaselt sinna platsile tagasi. "Daniel Murray, lase ta kohemaid lahti," käskis Ninette Dani juurde astudes. Mingu aidaku siis oma ropu suuga sõpra, kes oli keretäie ära teeninud. Ninette silmist lendas sädemeid, kui ta Danielile otsa vaatas.

Esiteks ei olnud Daniel kedagi peksnud. Kellegi käte väänamine ja vastu muru surumine ei ole peksmine. "Ninette, astu eemale. Ma ei taha, et sa viga saaks, sest see eksemplar siin ei vali, kellele ta virutab," lausus Dan üsna külmalt. Kõigele lisaks oli ta ka tüdrukus pettunud, et too nii pimesi pooli valis, teadmata isegi, mis tegelikult juhtus. Isegi Dan ei olnud reaalselt mingit poolt valinud, mis sest, et üks neist oli ta parim sõber. Kui pooled oleksid vahetuses, oleks Lance praegu samamoodi tema all näoli murus lamamas.

Eks oligi arvata, et Laurel talle tugevalt vastu annab, kuid ega Chachi alla jäänud. Saanud slytherinlase küüned enda kaelalt ära, tuli järgmine löök kõhtu, mis neidise korra valust oigama pani. Kuid ta ei saanud ju valvsust kaotada, sest järgmisel hetkel tuli löök näkku, mis õnneks tema viimasel hetkel märkamisele ja kiirelt üritamisele eemale tõmbumisele nõrgem oli. Sellegipoolest oli nina üpriski tundlik koht ja kuigi koheselt märki verest sealt ei paistnud, võis vabalt see ka hiljem tulla. Saanud selle virutamise hasardi eelnevast löögist kätte, tegi ta seda uuesti, lükates seejärel neidise kõhuli ning ronides ise kasiraksi peale. Ta haaras Merazi juustest, surudes ta näoga vastu sammalt. Söö seda, mõrd.