RIDDLE, Kalin

Väliselt jäi mulje, nagu poleks Nadine üldse kuulnud, mida talle öeldi. Aga ta teadis, et mesijutu aeg on läbi ja nüüd tuli tegutseda. Naine viis sujuvalt jutu sviidile, mis tal on ja milles ta üksi peab olema ning Nathan oli valmis neidisele rõõmsalt seltsi pakkuma. Kuid vaevalt olid nad toa ukse taha jõudnud, kui mehe turvamees teatas, et on tekkinud mingeid probleeme. Ilmselt ei saanud ta teiste turvadega ühendust või oli koguni midagi kuulnud. Cleaner ei teadnud ju, kuidas teistel läheb. Nadine lükkas ukse lahti, haaras Nathani lipsust ja lihtsalt vedas ta meelalt naeratades oma tuppa. Turvamees järgnes neile, kuid haaras siiski Nathani käsivarrest, teatades, et nad peaks lahkuma. Neetud! Ta oleks pidanud seda vanameest kiiremini soendama, aga hetkel polnud koht kus mõelda, mida ta poleks või poleks pidanud tegema. Nadine lasi mehe lipsust lahti ning oli paari kiirema sammuga ukse juures mille ta kinni lükkas ning ühtlasi ka lukku pani. Uskumatu, turva arvas siiani, et Nadine oli kõigest süütu ja pisut liiga kiimas noor naine. Oma käekotikese kuskile kapile sokutanud, virutas ta turvamehele jalaga näkku mis peale mees paar sammu tagasi vaarus ning oma ninast haaras. "Ma unustasin kingad ära võtta, minu vabandused," muigas Nadine ja lõi järgmise löögiga mehelt jalad alt. Väikse naise kohta oli ta ütlemata osav. "Teeme nüüd nii, et see kleit jääb rikkumata," palus Dubont kui ta Nathanile lähemale astus, et ta kael murda. Vaevalt oli ta mehe peast haaranud, kui tundis püstoli toru vastu oma kõhtu surutuna. Ilmselt oli keegi unustanud mainida, et see jõmm siin samuti relva kaasas kandis. Aega polnud aga raisata, mendid olid kohe seal ja too turva ei lama kaua. Nadine haaras relvast ning surus teise käe pöidla julmalt Nathanile silma. Veri ja silmavedelik voolas mööda ärimehe põske alla, kui ta valust karjus, kõlas kaks summutatud lasku seejärel lendas relv maha ja Nadine murdis mehe kaela. Kahest lasust üks tabas Nathani jalga, teine riivas prantslanna kõhtu. Kõigest pisike haav. Turvamees oli selleks ajaks end püsti ajanud ja kohmitses oma relva järele. Ilmselt oli ta selili kukkudes oma pea väga valusalt ära löönud ja nüüd oli pilt hägune. Nii palju siis sellest, et teeme töö palja käsi ära. Nadine haaras maas vedeleva relva järele ja kihutas turvale kuuli silma. For some reason oli tal täna kange soov kõik pimedaks teha. Relva sõrmejälgedest puhtaks pühkinud, kummardus ta oma esimese ohvri kohale ja vabastas ta igasugustest ehetest, käekellast ning rahakotist. Alles siis heitis ta pilgu oma haavale. Thank god, et tal must kleit oli, see varjas vereplekke kõige paremini. "Jälle üks kleit rikutud," pomises neidis omaette, surus varastatud asjad oma käekotikesse, ning väljus hotellitoast samal ajal märkamatult oma kätt verest puhastades. Ust ta ei lukustanud. Nadine sammus rahulikul sammul hotelli fuajesse. Naine vajutas nuppu oma kõrvas oleval saatjal, jättes mulje nagu kohendaks ta kõrvarõngast. "Töö on tehtud, väljun hoonest," lausus neidis vaikselt. Temani astus üks hotelliteenindaja teatega, et naise kleit on määrdunud. "See on kõigest punane vein. Mõnel mehel pole kombeid," ohkas Dubont ning väljus tagasi vaatamata hoonest. Ta istus autosse, mis teda ja teisi Agente ootas.