Õhtul

eraisik Posts : 370 Reputatsioon : 0

Oli väga ilus õhtupoolik, septembri kohta eriliselt soe. Päike oli just loojunud, kuid taevas kumas veel õrnalt roosakalt. Sookie istus pinkiderea vahel ja vahtis taevasse, endal kerge naeratus suul. Käes oli nädalavahetus, reede õhtu, kuid tüdruk ei olnud enda sõpradega salaja Siganurme viitsinud minna, selle asemel kavatses ta niisama passida ja natuke tuliviskit juua, mille pudel tal hetkel põue peidetud oli.

ot: Tristianile

Subject: Re: Õhtul 20/7/2011, 03:47

Oli tõesti reede õhtu ning Tristiangi ei olnud läinud Sigatüükasse, olgugi, et nii paljud teised olid seda teinud. Ta teadis, et ta polnud ainus, kes ei läinud. Ta ei olnud ka Sookie nime nimekirjas näinud. Just sellepärast otsiski ta teda nüüd, vaadates üle kõik kohad, kus ta võiks olla, alustades astronoomia torniga ning lõpetades järvega. Kuid neidist ei olnud kusagil ning see pani teda muretsema. Ega tüdruk ometi Gryffindor'i puhketoas sellise ilmaga pole? Parem oleks, sest muidu oleks ta pidanud öökulli neiule saatma, et teda endaga välja jalutama kutsuda.

Siiski võis olla veel üks koht, kus tüdrukut leida oleks saanud. Ning sealt ta tema leidiski. Nüüd, järele mõeldes, ei imestanud nooruk, et Sookie seal oli - too oli ju lendamise haige. Seda Tristian teadis. Tänu temale oli ka noormehele endale see kergelt külge hakanud.
Nüüd kõndiski ta tüdrukuni, võttes tema kõrval istet. "Hei," tervitas ta sõbrannalt, võttes temalt pudeli, asetades selle enda huultele, et sellest mõned sõõmud rüübata. "Ma otsisin sind," ütles ta, kui ta pudeli tagasi näitsikule andis.

eraisik Posts : 370 Reputatsioon : 0

Sookie naeratas siiralt, kui ta märkas enda parimat sõpra Trisi enda poole tulemas. "Kas tõesti ja miks siis?" vastas ta küsimusega poisile. Ta muigas veidi, kui Tris jõi. Vähemalt oli tal nüüd kaaslane kellega õhtu koos veeta. Vähemalt ta lootis nii. Hetkel tundus, et Trisil ei olnud kavas kuskile enam ära minna.

Subject: Re: Õhtul 21/7/2011, 11:28

Noormees muigas endamisi, jälgides kerge pilguga tütarlast. Viimaks libisesid aga tema pruunid silmad neidiselt eemal asuvale järvele, mis juba kaugelt silma paistis. Siit vaadates oli see eriti kena. Noormees armastas loodust. Mõeldes sellele, kasvasid noormehe peast viimaks välja hallid jänesekõrvad, mis olid ääretult pikad. Järgmiseks tekkisid tema näole vurrud ning jänese nina. Isegi noormehe esihambad muutusid pikemaks ning peagi ulatasid need üle lõua. Ta kasutas sageli metamorfmaagiat enda ja Sookie lõbustamiseks.

"Mul oli igav ja ma pole ammu sind näinud," lausus jänes-Tristian, vaadates nüüd taas tütarlast. "Kus sa olnud oled? Mingeid uudiseid ka su põneva elu kohta on?" päris noormees. Järgmisel hetkel kadusid kõrvad, hambad, nina ja vurrud ning noormees oli jälle tema ise.

eraisik Posts : 370 Reputatsioon : 0

Sookie oleks suurest naerust peaagu ümber kukkunud. Ta oli harjunud, et Tris ennast muutis, kuid siiski tegi see talle iga kord samapalju nalja, kui alati. Kui poiss jälle tema ise oli, vastas Sookie: "ma tean jah, et ma olen eemal olnud, sorry. Ma olen õppimisega tegelenud ja siis uusi tutvusi soetanud." Ta muigas kergelt. "Eem, hetkel küll midagi põnevat ei meenu," lisas ta veel ja see oli tõsi. Kui Maxiga juhtunud välja arvata, kuid Sookie pidas paremaks seda mitte Tristianile rääkida. "Aga sa ise? Mida sa teinud oled?" Tüdruk oli enda pilgu nüüd kindlalt poisile kinnitanud. Silmad lausa puhkasid, kui ta Trisi vaatas.

Subject: Re: Õhtul 22/7/2011, 22:40

Tristian muigas endamisi. Kindlasti oli midagi, mida Sookie oli teinud, kuid millest ta rääkida ei tahtnud. Noormees ei hakanud sel teemal vaidlema ega pärima ka, kui tüdruk ei tahtnud rääkida, siis ei tahtnud.
"Suurt midagi. Ikka õppinud, suurt midagi," lausus noormees, vaadates enda tumepruunide silmadega näitsikut. Ravenclaw'lane oli teda alati väga ilusaks neidiseks pidanud, kuid vahel oli hetki, kus ta leidis, et too on kõige kaunim maailmas. Noormees oli alati temast veidi sisse võetud olnud, kuid ta polnud kunagi sellest rääkinud. Tema arust oli ikka tähtsam õppimine ning ta teadis, et Sookie eelistaks vaba elu. Ning noh, muidugi ei meeldinud Tristian neiule ka nii palju. Ilmselt.

eraisik Posts : 370 Reputatsioon : 0

Sookie naeratas ebavlevalt. Jah, seal oli üks asi, mida ta tahtis rääkida, kuid ta ei suutnud! Maxi, tema ja Samara kohta.. Kuid ta teadis, et on parem ikka ise ära rääkida, enne kui see kellegi teise kaudu tema kõrvu jõuab. Sook hingas sügavalt sisse ja pahvatas siis hästi kiirelt välja: "Ma pean sulle midagi rääkidaagasapead lubama, et ei vihastajaeihakkamindvihkama." Sookie lõi silmad maha ja jätkas, rääkides megakiirelt, justkui lootes, et see kõlab siis paremini: "ma magasinMaxigajahakkasin uuesti magama agaSamarasattuspealeja nüüd me oleme tülis." Sook ei julgenud Trisile otsagi vaadata. Ta teadis, et too on tema parim sõber, kuid Maxiga olemine tundus justkui reetmisena.

Subject: Re: Õhtul 23/7/2011, 21:40

Tristiani ilme muutus mõnevõrra tõsisemaks, kui ta kuulis, mis neiu ütles. Lõpuks ei olnud ravenclaw'lase näol naeratuse varjugi ning käsi tema süles läks rusikasse. Sõrmeluud ragisesid. Noormees ei teinud sellest aga väljagi vaid vaatas ainiti tüdrukut. Ta teadis, et Sookie ja Samara olid alati parimad sõbrannad koos olnud. "Ja miks sa mulle sellest räägid?" lausus ta natuke jahedal toonil. Ta ei tahtnud eriti teada saada, kellega Sookie maganud oli jne, sest alati tundis Tristian siis armukadedust. Nimelt oli tüdruk talle juba aastaid meeldinud, kuid ta ei olnud seda neiule öelnud. Selle asemel oli ta olnud koguaeg tema kõrval ning teda üritanud kaitsta, ise samal ajal teda koguaeg tahtes. "Ma arvan, et te lepite varem või hiljem ikka ära," lisas ta veel.

eraisik Posts : 370 Reputatsioon : 0

Sookie hoidis ikka pilku maas. Ta ei teadnud, miks ta seda rääkis. "Ma tundsin süüd," vastas ta siis, jõudes järeldusele, miks ta seda rääkinud oli. "Ma ei taha, et mul sinu ees saladusi oleks." Sookie oleks hea meelega kõik välja pahvatanud, et ta armastab Tristianit ja ei suuda temast enam eemale hoida ja jätaks kõik senise elu sinnapaika, kui poiss vaid teda vastu armastaks ja nad saaksid hakata koos olema. Aga ei, Tris oli teda vaid sõbrannaks pidanud. Seda vähemalt Sook arvas. "Asi on selles, et Max ja Samara on terve elu parimad sõbrad olnud ja nüüd tuli välja, et Samara armastab teda väga." Viimaks tõstis tüdruk pea ja vaatas Tristianile kahetsusega otsa.

Subject: Re: Õhtul 23/7/2011, 22:15

Tristian piidles pika pilguga näitsikut, lõpuks ohkas ta. Tundus, et Samara ja Max olid siis enam-vähem Tristiani ja Sookiega samas olukorras. Mõlemad mängisid üksteise sõpra, samal ajal armastades. Veider. Justkui nagu seebiooper.
Viimaks põimis noormees enda käed tüdruku ümber ning ta tõmbas neiu endale lähemale. Niimodi talle meeldis Sookiet hoida. Poiss vaatas kaugustesse, päikeseloojangut, mis horisondi taha aeglaselt langes ning ohkas. "Ma tean seda tunnet väga hästi," lausus ta vaikselt, pöörates enda pruunid silmad tagasi neiule.

eraisik Posts : 370 Reputatsioon : 0

Sookie lasi poisil ennast kaissu tõmmata. Ta jälgis terve aeg poissi, kui too eemale vaatas ja kui ta tüdrukule jälle silma vaatas, tundis Sook, et ta võiks Tristianit terve elu vaadata. Tal ei saanud sellest kunagi küllalt. "Jah ma tean ka," vastas tüdruk ohates, justkui rääkides nagu muuseas. "Mida sa selle all mõtled, et sa tead?" küsis ta siis, olles segaduses. Tal ei tulnud ausalt kah mõttesse, et Tristianil võiksid tema vastu tunded olla, kuigi ta unistas sellest.

Subject: Re: Õhtul 24/7/2011, 14:36

Tristian vaatas pika pilguga tütarlast, teadmata, mida teha. Kas rääkida talle kogu tõde, mis on teda juba aastaid painanud või unustada see kõik ning elada edasi selle saladusega, mis teda iga päev sisemuses tappis. Kui ta tundis tüdruku kohalolu, oli tal tunne, et ta tõuseb õhku. Kui tüdruk aga talle mõnest teisest kutist rääkis, tundis ravenclaw'lane sellist armukadedust, mis oleks pannud tahtma selle tüübi maha lööma. Oi, kuidas ta tegelikult vihkas, kui keegi Sookiet puutus. Keegi teine peale tema enda. Kuid ta ei olnud kunagi saanud neiule rääkida. Ta ei saanud nende suhet sellise riski alla panna.
"Vaata," lausus ta viimaks, otsustavalt. Oli aeg neiule rääkida ning saagu siis, mis saab. Kui tüdruk tahab minna, siis mingu. Tristian armastaks teda endiselt.
Noormees tõstis enda käe ning libistas selle õrnalt tütarlapse põsele, tõmmates ta teise käega õrnalt tihedalt enda vastu. Nii vastu polnud ta neiu varem endale tõmmanud ning juba see oleks pidanud midagi ütlema. "Ma enam ei vaiki, Sookie. Ma olen sinust sisse võetud juba aastaid olnud. Ma armastan sind. Just sellepärast ma tean seda tunnet. Ma olen koguaeg sind kõrvalt vaadanud ja vastumeelselt teistega jaganud, sest ma ei tahtnud meie sõprust rikkuda. Aga fakt on see, et ma enam ei suuda seda teha. Ma tahan sind ainult endale, olgugi, et sina ei tunne mu vastu midagi sellist." Ta hingas sügavalt välja.

eraisik Posts : 370 Reputatsioon : 0

Sookie vaatas Tristianile otsa, kui poiss järsku käe tema põsele pani ja ta enda vastu tõmbas. Tüdruku silmad läksid üllatusest suureks ja ta kuulas lummatult, kuidas Trsitan talle armastust avaldas. Kui poiss viimaks vaikis, oli Sookie suu ikka lahti, ta ei suutnud midagi ütleda. Ta vaikis päris pikalt, vaadates Trisile silmadesse.

"Oh, Tristian," ohkas ta lõpuks ja langes poisile kaela, suudeldes teda nii suure kirega, mida ta ei olnud iial varem teinud ega tundnud. Tal hakkas sellest suudlusest pea ringi käima ja maa kadus jalge alt. Nüüd ta teadis, mida tõeline armastus tähendas. Iga puudutus oli ime omaette. Sookie oli alguses alati Tristianit, kui sõbrana võtnud, kuid mida vanemaks nad said, seda rohkem hakkas tüdruk tundma poisi vastu tugevat tõmmet ja viimaks ei suutnud ta enam muule mõeldagi, kuid ta oli pidanud, kui tahtis enda elu edasi suuta elada. Aga nüüd oli piss öelnud, et armastab teda. Sookie eemaldas enda huuled ja ütles: "Ma olen sind alati armastanud! Ja armastan praegugi ja armastan igavesti. Ma olen seda kõike alla surnud, sest ma arvasin, et sa ei tunne sama ja ma ei tahtnud vähemalt su sõprustki kaotada. Ma olen üritanud elada normaalselt aga iga sekud on see tegelikult valus. Sest ma olen alati vaid sind tahtnud." Tüdruk vaatas poisile silma ja selle asemel, et naeratada õnnest, hakkasid tal silmadest pisarad alla voolama. Kui kaua aega olid nad rasiku lasknud! Kuid samas olid need ka õnnepisarad, sest neil oli niipalju aega veel ees!

Subject: Re: Õhtul 24/7/2011, 18:46

Tristian vaatas küsiva ilmega neidisele otsa, kui too tema nime lausus ning järgmine ehmatas ravenclaw'last väga. Tüdruk suudles noormeest, kuid mida see tähendas? Haletsust? Kui nii, siis kavatses Tristian seda haletsust nautida. Ta põimis nüüd enda mõlemad käed ümber tütarlapse, teda ahnelt ning palava tundega vastu suudeldes, tõmmates tüdrukut endale samal ajal nii palju lähemale, kui too viimaks noormehe sülle istuma vajus. Ka nüüd ei lasknud Tristian teda lahti. Ta põimis enda käed tugevalt ümber neiu, tahtmata teda enam lahti lasta.
Kuid viimaks pidi see suudlus läbi saama ning noormees vaatas jahmunud pilguga tüdrukule otsa. Ta tahtis teada, mis see tähendama pidi. Ja ta saigi selle vastuse. Viimaks turtsatas noormees ning ta surus enda huuled veel korraks tütarlapse huulile. Kui neiu nutma hakkas, vajus poisi pea viltu ning ta eemaldas vastumeelselt ühe käe tüdruku ümbert, et pöidlaga need pärljad pisarad ära kuivatada. "Sa oleks pidanud kohe algul mulle ütlema, Ma ise ka. Me raiskasime nii palju aega selle asemel, et koos olla. Kuid enam sa ei ole üksi. Ma olen nüüd sinu kõrval," lausus ta vaikselt, libistades enda käe taas ümber Sookie.

eraisik Posts : 370 Reputatsioon : 0

"Ma tean!" lausus Sookie, kuid ta oli siiski õnnelik. "Meil on nüüd aega koos olla! Ma armastan sind ja ma ei lase sind enam kuskile." Ta suudles veel kord poissi ja pikalt ning kirglikult, talle ei saanud sellest küllalt. Nii kaua oli ta nendest huultest unistanud ja nüüd sai ta neid tõeliselt tunda. Viimaks pani ta lihtsalt enda pea Tristiani õlale ja käed tema keha ümber, hoides ennast tugevalt poisi vastas.

Subject: Re: Õhtul 28/7/2011, 23:47

Tristian'i näost ohkas õnne, kui ta tütarlapse veelgi tugevamalt enda sülle surus ning enda käsi tema ümber hoidis. "Mul pole plaaniski kuskile minna, Sookie," lausus ta vaikselt, suudeldes järgmisel hetkel neidise huuli. Suudlus muutus intensiivsemaks, kuid noormehel polnud plaaniski kaugemale minna. Mitte veel. Ta ei olnud selline. Ta tahtis, et nende Hetk oleks eriline ning meeldejääv. Sellepärast eemalduski ta vastumeelselt tütarlapsest, hoides enda otsaesist tütarlapse omaga vastakuti. "Tule minuga välja mingi õhtu," lausus ta sosinal.

eraisik Posts : 370 Reputatsioon : 0

Sookie naeratas, endal silmad kinni. Ta ei olnud kunagi kellegi vastu midagi sellist tundnud. Imeline tunne! Kui poiss enda lauba tema oma vastu pani, avast tüdruk alles silmad ja vaatas talle silma. "Jah, muidugi," vastas ta siis leebelt naeratades. Sellest pidi tulema unistuste kohting! Ja tüdruk teadis, et nad ei riku sellega enda sõprust ära, sest neile sobis mõlemale see suhe suurepäraselt. Nad said olla edasi parimad sõbrad ja armastajad. Super kooslus!

» Mingil õhtul.
» Reede õhtul
» Õhtul igavusest
» Ühel õhtul.
» Õhtul Seapeas