Peale tunde.

Subject: Peale tunde. 1/8/2011, 21:48

Oli päikesepaisteline pärastlõuna - jei - ning õnnelikemal inimestel oli läbi saanud just pikkpikkpikk koolipäev. Vastupidiselt kõigist neist, kes sellisel puhul järve äärde hängima või keelatud metsa jalutama kadusid, oli D end sisse sättinud lossi kõrvale muruplatsile, kus ta nüüd, selg vastu külma kiviseina toetatud ning pilk enda ees, vaikselt käes olevat võlukeppi keerutas ning välja mõelda üritas, millist loitsu ta järgmisena katsetama peaks. Tüdruku välimus oli täpselt sama äratuntav kui alati - suured (ja mugavad) india stiilis lohvakad püksid ning pisike valge top, kaelaümber slytherinivärvides lips, mis pidi tema riietuses ilmselt koolivormi osa täitma. Märganud eemal üht maha kukkunud roostekarva puulehte, ilmus slytherinlase näole häiritud kulmukortsutus, kui ta siis võlukepi kiirelt tolle poole osutas ning puuleht hetkepärast kadunud oli. Talle kohe üldse ei meeldinud oranz värv.

Subject: Re: Peale tunde. 1/8/2011, 21:53

Sebastian oli end taas loitsudega katnud, et normaalselt õues olla saaks, mis siis, et talle päike nagunii ei meeldinud. Ja kahvatu, nagu ta oli, oli see üpriski arusaadav, et ta ei käinud tihti päikese käes. Tähendab, ta ajas selle kõik niiöelda haiguse süüks. Sebastian oli koolivormi välja vahetanud, kandes nüüd musti pikki teksaseid, musti roheliste paeltega ja hõbedaste märkidega skeite, musta triiksärki ja neiule sarnaselt slytherini värvides lipsu. Lisaks olid tal käes ka slytherini värvides kindad. Nagu ta kardaks külma või midagi.
"Miks sa seda tegid?" küsis Seb õlga kergelt vastu seina toetades, kui kaas-slytherinlast silmitses. Ta küsimus oli, et miks ta lehe ära kaotas.

Subject: Re: Peale tunde. 1/8/2011, 22:53

Donelle vaatas veidi silmi kissitades üles, kui enda kõrvalt ühe majakaaslase avastas, kelle tulekut ta isegi märganud ei olnud. Nii palju siis pidevast valvelolekust ja muust sellisest. Pilk üle tumeda kogu liikumas, tundis tüdruk tas ära aastakese vanema seitsmendiku, kellega ta just eriti tihti kokkupuutunud ei olnud. Kuid samas... kellega ta üldse oli. "Miks sul kindad käes on?" vastas näitsik aga lõpuks, näol talle omane kulmukortsutus, enne kui pilgu tagasi kohale viis, kus just hetke eest see puuleheke oli olnud. Ta oleks võinud isegi nooruki küsimusele vastata, kuid ta ei oleks viitsinud sellest edasi arenevat 'miks sulle oranz ei meeldi' vestlust ära taluda. Mõned asjad lihtsalt on sellised, nagu nad on. Nii et selle asemel võis ta ju kohe vastata retoorilise küsimusega, olgugi, et ta ei välistanud võimalust, et seitsmendik sellele päriselt vastabki.

Subject: Re: Peale tunde. 1/8/2011, 23:09

Sebastian muigas pilklikult. "Küsimusele ei vastata küsimusega," ütles ta vaikselt. Ta võis ju öelda, et tahab kindaid kanda või mida iganes, kuid samuti ei kavatsenud temagi vestelda enda naha teemal või väidetava külmusekartuse kohta. Oh ei. Sebastian oli nüüd pilgu suunanud mujale, vaatas ümbrust. Samasugune, nagu alati. Kuid seda võiks joonistada... aga vampiiril polnud plokki praegu kaasas. Seb suunas tumedate silmade pilgu jälle tüdrukule. Tundus tuttav, aga ta ei saanud kindel olla. Slytherinlane oli ta kindlalt.

Subject: Re: Peale tunde. 1/8/2011, 23:23

Donelle kortsutas taas kulmi, kui majakaaslase vaikset vastust kuulis. Kui ta oleks tahtnud kohutavalt intelligentset ja seltskondliku vestlusearendaja muljet jätta, oleks ta praegu leebelt naeratanud ja vastanud, et ka vestlust ei alustata küsimusega, kuid tal ei olnud absoluutselt mitte mingisugust motivatsiooni seda teha. Seega sai seitsmendik vaid kerge captain-obvious pilgu, enne kui tüdruk pilgu oma võlukepile vedas, mis nüüd tema papude paelu lahti harutama ning see järel tagasi perfektsesse sõlme siduma hakkas. Ning otseloomulikult võis öelda, et ta tegi seda igavusest, kuid pigem oli asi tema harjumuses tegeleda alateadlikult kõrvaliste asjadega, kui ta millegi üle pingsalt järele mõtles.

Subject: Re: Peale tunde. 2/8/2011, 16:54

See tüdruk oli... jah, veider. Aga ta oli Davidi õde ka, kui Sebastian õigesti mäletas. Ning David ka justkõige normaalsemate hulka ei sobitunud. Mitte, et Sebastian isegi normaalne oleks, kaugel sellest. Aga ta ei lähe vähemalt niisama kellegagi kaklema. Või tal ei ole tüdrukut, kes ka niisama laksust kedagi tappa üritab.
Sebastian jälgis, kuidas tüdruk enda jalanõude paelu lahti harutas ja tagasi kinni sidus ja muigas pisut. Seb ei mäletanudki päris täpselt, millal ta võlukeppi kasutanud oli. Vist siis, kui ta seda sooja naha loitsu otsis.

» Peale tunde
» Peale lendamist.
» Õhtul, peale raamatukogu sulgemist.