Raamatukogus

Arvata võis, et Matt oli kooli ära eksinud sest juba järgmisel hetkel oli ta raamatukogu rasked uksed lahti teinud ja oma ükskõiksel olekul sisse astunud. Kuigi tegu oli Slytherini kuningaga enesest, ei näidanud ta oma riietumise ja käitumisega oma väärikust välja. Tal olid seljas tavalised hallid püksid, mis olid talle tunduvalt suured ning triiksärk, mis oli samuti suurem kui tarvis. See oli pükstest välja tõmmatud ning nüüd ulatus umbes poolde reide ja kaelas rippus tal oma maja värvides lips. sättinud oma õlakoti paremini selga, astus ta edasi, näol ilme nagu oleks ta tõesti ära eksinud. Päriselt, mida peaks ta tegema Raamatukogus?

Matthew võpatas kui keegi talle otsa jooksis, kuid see oligi kõige rohkem, mis temaga juhtus. Ta jäi tuimalt vahtima punapäist neidu, kergitades vaid korraks kulmu. Hetk tagasi oli ta isegi mõelnud tema aitamisele, ta ju ei teadnud kui palju oli neidis ennast kukkudes ära löönud. Samuti oli ta temast noorem kah. Kuid need mõtted olid justkui peast pühitud kui ta kuulis neidise sõnu. "Ahnii," pomises nooruk. Tal oli tegelikult täiesti ükskõik. Pealegi oli see ju Hufflepufflane. Neilt võiski ju selliseid asju oodata. "Okei." Seda öeldes ei avaldanud ta endiselt ühtegi emotsiooni, ning astus sammukese kõrvale, et neidis saaks kas temast mööda minna. Tema ju ei teadnud kuhu suunas ta tahtis minna.

Slytherinlane kergitas taaskord pisut kulme. Olgu nii kuidas tüdruk soovis, kuid ta ei osanud muud moodi reageerida kui teda lihtsalt ülevalt alla vaadata ning sügavalt sisse hingata. Miks pidi neil alati mingi probleem olema sellega, et ta lihtsalt Ei viitsinud nendega tegeleda? Olgu õnnelik, et Matt ise ei hakanud temaga õiendama. "Ma arvan, et kui sa tahaksid kellegi tähelepanu, siis sa läheksid oma puhketuppa tagasi." Ta pomin oli vaevukuuldav. Noormees oli ju arvestanud sellega, et raamatukogus ei tohi karjuda ning kuigi ta vihkas reegleid, ei vaevunud ta lihtsalt oma häält tõstma. See tüdruk lihtsalt ei teadnud kellega ta jamama hakkas.

Matt kehitas kergelt õlgu. "Sealtsamast kust sinagi," sõnas ta oma ükskõiksel, peaaegu tuimal toonil. Kuigi tal hakkas isegi neiust hale. Ta soovis kõigest väest ju kellegi tähelepanu endal. Kurb. Hinganud sügavalt sisse, läks temagi riiulite vahele ning valis sealt välja ühe suvalise raamatu. Ta ei viitsinud lugeda ja kui nüüd aus olla, ta ei viitsinud mitte midagi teha. Lihtsalt olla. Raamatut sirvides, jalutas ta toolideni, mis olid riiulitest eemal ja võttis ühel neist istet. Vajunud vastu tooliselga, jäi ta nõutult raamatut vahtima.

Ohanud vaikselt, avas Matt raamatu esimeselt leheküljelt ja hakkas lugema. Ta pidi ju vähemalt essee arvestatava. Trolli ta saada ei tahtnud. sellega teeniks ta lihtsalt õhtupooliku professori kabinetis esseed uuesti kirjutades või kordamistööd tehes.

Matt tõstis jala teisele ja keeras järgmise lehe. See raamat oli igav. Kõik oli tarkuseteri lihtsalt täis topitud, vaata kuhu tahes. Kuid see on vajalik! üritas ta iseennast veenda. Raamatukogu oli alati kasulik olnud ning kui ta lõpetaks selle kooli eeskujulike hinnetega, saaks ta näiteks Ministeeriumisse tööle minna, mis siis, et tegelikult ei olnud tema vaated maailmast kuigi poliitilised.

Vaikselt lükkas James ukse lahti ja astus imevaikselt raamatukogusse sisse. Ta oli just magamast tõusnud. Tal oli veel nägu unine. James püüdis igavust peletada ja lugeda mõnda raamatut. Muidugi ta lootis ,et siin raamatukogus on keegi veel kellega vestelda. James kõndis otsides ringi ,aga ei leidnud ühtegi õpilast. Ta oli juba mõelnud tagasi keerata ja lahkuda ,kuid kuulis kedagi rääimas. See tuli raamatukogu tagant poolt. James läks asja uurima ja tõesti , seal oli üks Hufflepufflane ,kelle ta kohe ära tundis ,siis üks Slytherinlane ,keda ta oli paar korda enne koolis näinud ja veel üks... Gryffindorlane. James astus lähemale ja ütles "No mis teid siis siia toob?"