Tühjas klassiruumis.

Guest

Feel free to join!

Kell ei olnud veel nii palju, et liikumiskeeld kehtiks, kuid enamik inimesed viibisid juba oma puhketubades, vaid üksikud noored kiirustasid veel nende poole, et mitte hiljaks jääda. Jodie aga mitte. Ravenclawlane liikus aeglasel sammul mööda neljanda korruse koridori, mis oli ühelt poolt valgustatud iga viiteistkümne meetri tagant laternatega ning teiseltpoolt aknast sisse langevate õhtuse päikese kiirtega.

Näitsikul olid seljas mustad retuusid, musta-valge-halli ruuduline lühike seelik ning pikk valge maika. Kaela ümber rippus lõdvalt tema majavärvides sall ning jalas olid mustad balleriini kingakesed. Tema juuksed olid osati soengust lahti pääsenud, kuid ülejäänud olid kummalegi küljele krunni seotud.

Tüdruk pöördus ning peatus siis viimaks ühe ukse juures, lükates selle lahti. See oli üks neist paljudest ruumidest, mis koolis kasutamata oli. Lauad olid kõik nurka ühte hunnikusse koos toolidega lükatud ning keegi polnud seda ruumi ammu tuulutanud. Micha kõndis aeglaselt ühe aknani ja tõmbas selle lahti, lastes jahedal õhtuõhul ruumi sisse voogada.

Subject: Re: Tühjas klassiruumis. 19/8/2010, 17:41

Lucy lahkus raamatukogust pahaselt. tema sõbraliku ja abivalmi loomuse tõttu arvasid kõik, et ta i pahanda, kui teda pidevalt tülitatakse igasuguste küsimustega ja see 5. klassi tüüp. No lausa tahab kohe teda närvi ajada, kas seda, või on ta lihtsalt erakordselt loll.

Lucy raputas enda pead, et seda klaarida ja rahuneda. Tal oli nüüd 3 valikut: kas minna tagasi raamatukokku ning loitsida enda ümber paar kaitseloitsu, mis poleks küll raske, aga koolireeglite vastane; minna Gryffindori torni, kus teda küll elavaks entsüklopeediaks ei peetaks, kuid kus rahu ja vaikus on täiesti tundmatud terminid, või otsida mõni vaikne kohakene, kus rahulikult lõpetada enda nõiajookide essee ja iganädalane kiri vanematele.

Pikalt mõtlemata otsustas tüdruk viimase variandi kasuks. Ja mis muu oleks parem vaikseks kohaks, kui tühi klassiruum. Niisiis avaski ta esimese ukse, mis ta teadis olevat kasutamata klassiruum ning astus sisse.

Sisse astudes tervitas teda kerge tuuletõmme, ning ta nägi kohe lahtist akent ja tüdrukut selle juures seismas. Tüdrukul oli Ravenclaw' sall kaelas.

Lucy küll mõtles vaikselt ruumist taanduda, kuid otsustas siis ümber, tundes teises ära enda klassikaaslase teisest majast.

"Hei!" ütles Lucy vaikselt ust sulgedes ja tüdrukule lähemale astudes "Hewitt, eksole?" ütles ta naeratades teise poole vaadates.
"Mina olen Lucy Weasley. Gryffindor."

OT: loodan, et see sobib, et ma niimoodi teemasse lihtsalt astusin Very Happy

Guest

ot. Apsaluutselt! (:

Michelle näppis vaikselt ümisedes enda salli otsas olevaid lõngajuppe, mis olid traditsioonilisele kootud sallile kohaselt nii vingeteks tuustideks kokku seotud ning mõlema salli ääre peale ära jaotatud, samal ajal kui tuul tema soengust lahti pääsenud juuksesalkudega mängis. Õues oli mõnusalt ilus ilm ning näitsik isegi kaalus viivuks, et tegelikkuses võiks ta õue lipsata, enne kui tammepuust uks kinni pannakse ja kasvuhoonete vahele jalutama minna, kuid kui ta ukse avanemist kuulis, mõistis ta, et vast mõni teine kord.

Ravenclawlane pööras ennast kergelt ümber, toetades selja mugavalt vastu aknalaua äärt. Tema silmade pilk langes sisse astunud klassiõele. "Hewitt jahh, aga oleks armas, kui kutsuksid Micha'ks. Mul tekib muidu kummaline tunne, et olen mõne professori silma riivanud," vastas Jodie lõbusalt, peale seda, kui tüdruk ennast Lucy'na Gryffindorist tutvustas.

"Ravenclaw.. aga selle võisid sa juba ise ära taibata," lisas kuuendik naeratades, enda salli kergelt sikutades. Oli loomulik, et gryffindorilane oli selle ära tabanud, et ta Ravenclawis käis, vastasel juhul oleks lihtsalt kummaline olnud, et ta teise maja värve kandis. Kuid see selleks.

"Ja mis meid siis siia toob?" uuris Micha huvitunult, end aknalaua toelt lahti tõugates ning kergel sammul lähemale tippides. Ta oli lihtsalt uudishimulik ning teda ei häirinud absoluutselt, et tema õndsat üksindust segatud oli. See oli pigem lausa õnnistus, kuna seltskond oli alati hea.

Subject: Re: Tühjas klassiruumis. 20/8/2010, 19:00

Lucy naeris "Vabandust, ma lihtsalt ei teadnud su eesnime, aga kutsun sind siis Micha'ks edaspidi"

Tüdruk kõndis nüüd päris Micha kõrvale, akna alla. Väljas oli jahe, vähemalt nii Lucyle tundus, aga taevas oli selge ja sinine. Ta väristas end kergelt ja tõmbas rüü endale veidi lähemale.

"Noh, ma ei tea, mis küll sind siia tõi. Aga minul sai lihtsalt lollidest inimesteks veidiks ajaks kõrini." rääkis Lucy pahase tooniga, tuletades meelde seda tüütut poissi raamatukogust. "Mitte, et ma ei oleks nõus neid aitama, aga kusagil peab ikka piir ka olema. Ma ei ole entsüklopeedia." Lucy vaatas aknast välja, ja põrnitses üht üksikut pilve metsa kohal.

Guest

Michelle vajus aeglaselt tagasi tahapoole ning toetas ennast taaskord vastu aknalauda. Klassiõe vabanduse peale kehitas näitsik hooletult õlgu. Teda tegelikkuses isegi ei huvitanud see põhjus, miks teda sedasi kutsutud oli.

Jälgides, kuidas Lucy samuti akna alla liikus ning tema järgnevat tegevust, muigas Micha paratamatult, mõistes et koolikaaslasel külm oli - ravenclawlane ise oli paljaste käsivartega, kuna sellisel riideesemel, nagu maikal, varukad puudusid, ning teda õhu jahedus ei häirinud. See oli pigem nagu vabastav. Kui aus olla, siis polnud Jodie kunagi eriline sooja fänn olnud. "Akna võib kinni ka panna tegelikkuses," pakkus näitsik sellegi poolest naeratades.

Kuuldes seejärel Lucy juttu, torutas näitsik kergelt huuli. "Vaata see nende vanemate klasside õpilastega - meiega - ongi. Kõik arvavad, et me teame teistest palju rohkem, ehk siis kõike," rääkis Jodie kergel häälel, enda ketsi ninaga vastu põrandat toksides, "Aga ma pean tunnistama, et olen aitamisega veidikene kitsim. Kui ma seda ei oleks, oleks olukord lihtsalt liiga hull - juba puhtalt selle pärast, et ma olen Ravenclawis, ootavad inimesed, et ma kõike tean." Micha hääl ei kõlanud tüdinult, nagu see oleks pidanud selle juures kõlama, vaid pooleldi lõbusalt ja pooleldi isegi väsinult. Väsimus ja tüdimus ei ole päris samad asjad.

Subject: Re: Tühjas klassiruumis. 21/8/2010, 02:22

Lucy raputas eitavalt pead, kui teine mainis akna kinnipanemist. "Pole vaja, mul ei ole külm" ning teise sõnu kuuldes noogutas.

"See on täpselt nagu teiste majadegagi. Kõik eeldavad, et Ravenclaw'lased on jube targad, Slytherinlased väga õelad, Hufflepufflased töökad ja Gryffindorlased käivad ringi, mõõgad vööl." Lucy turtsatas naerda. "Täiesti tobe."

Lucy istus akna ette maha, ning toetas selja vastu kiviseina. "Ning mis sind siia, tundidest hüljatud ning tolmusesse klassiruumi tõi" küsis ta naerdes, nähes kuidas enda rüü maha istumisest peaaegu üleni tolmuga kaetud oli.