The Dragon and the bat

Õhtupoolik, mil ilm polnud veel teab kui pimedaks kiskunud, oli Flynni arvates parim aeg, minemaks väljakule treenima. Üksi - sest Laurel oli püüdja ning õel hakkaks lihtsalt igav. Või hakkaks teda taguma. Ja hakkaks teda taguma, sest see oli parim ajaviide. Sestap lonkis noormees uhkes üksinduses väljakule, üll tema lendluudpallivorm, rinnas kaptenimärk (sest autoriteet peab näha olema), kaenlas tõrjujanui, ühes käes luud ja teises võlukepp, mis sihtis tema kõrval hõljuvat suurt punasest puidust lendluudpallivarustuse kasti. Väljak oli tühi, nagu alati, ning loojuv õhtupäike valas selle üle oranžika valgusega. Mm.. Hetkeks jäi ta vaadet imetlema. Ülevalt on parem vaade. Kast maandus murul, Meraz põlvitas selle juurde ning avas luku väikese võtmega. Jah, pomma, kaks oma kohtadel vabisevat klommi ja Sigatüüka logoga kulduste taga peituv kitu olid omal kohal... Ühe klommi päästis ta lahti, see sööstis otsejoones taevasse ning sama kiirelt oli ka Draco luua seljas, võlukepp ära pandud, nui käes, et klommile järele söösta. Hetkel on see mängija, keda klomm püüab luua seljast maha saada, tema - tulgu aga, tema sihiks on lüüa klomm võimalikult kaugele ja võimalikult väravarõngaste poole; väike täpsuseharjutus kulus alati marjaks ära. Nagu lubatud, pöördus klomm kiirelt õhus ringi, võttes suuna talle, ja nätaka saatel lennutas slytherin selle keskmise rõnga poole, jälgides, kuidas see natuke maad lendas ja taas suunda muutis.

OT: Ninette~

Ninette, kes seekord kõrgete kontsade asemel madalaid halle tenniseid kandis, jalutas koolimaja ümbruses. Ja sugugi mitte selle pärast, et tal oleks igav olnud. Oo ei. Ikka pigem selle pärast, et ta sai ja tahtis. Jalas kitsad tumesinised kulutatud teksad, seljas valge tuunika, selle peal tumesinise ja valge triibuline õhuke kampsun ja kõige peal tema armastatud must nahktagi. Neidise juuksed olid lahti ja lehvisid kergelt tuules, kui ta oma jalutamisega oli lendluudpalli väljakule jõudnud. Mitte, et ta sinna tihti eksiks. Üldjuhul ainult mängude ajal. Muul ajal polnud Ninettel seal lihtsalt midagi teha. Meeskonnas ta polnud. Trenni ta ei teinud ju. Ja muud otstarvet sellel kohal polnud. Korra oli ta seal tegelikult küll pikknikku pidanud ja mõned korrad niisama paljajalu jalutanud. Väljakule jõudes nägi neidis, aga et ta polegi üksi. Meraz näe tuiskas õhus ja ajas klommi taga. Ninette, väike trollide troll, astus selle avatud kohvri juurde ja päästis teise klommi ka vabaks. Mis sa selle ühega ikka mängid. Ta jäi lõbustatult taevas hõljuvat kutti jälgima. Nooh, Flynn, näita neid lihaseid nüüd, mis sa suvel omale treenisid.

Ninette'i saabumist Flynn ei märganud. Ei - praegu olid ainult tema, tema ustav nui ja klomm ning ei kedagi... Your argument is invalid, master - kaks klommi? Kust kurat see teine end lahti murdis? Ta oli ju peale viimast trenni üle kontrollinud, et kõik haagid kinni saaksid... See selleks, viskas noormees oma kahtlused kiirelt kõrvale, kui äsja ühinenud klomm tema poole tuiskas ja ta selle väravarõnga poole virutas. Tantsime! Kui teinegi klomm sama teed saadetud sai, lüües seda tagantkätt (issi õpetas pojale trikke, jee!), pidi ta möönma, et nii oli lõbusam - rohkem väljakutset. Külma rahuga ja samas tulihingeliselt valmistus Draco klommi tervitama, ning see jõudis väravarõngani välja, kihutades vastu seda ja lüües kogu kaadervärgi kumisema kui gongi. Ah sa mait! Lõbus naer vallandus viivuks kuti huulilt, kui ta end jälle kiirelt kogus, ühe klommi eest kõrvale põikas ning edukalt selle rõnga poole saatis.

Ninette jälgis mõne aja noormeest ja võttis siis suuna Slytherini tribüüni poole, kuhu neidis end peagi ka istuma sättis. Sealt avanes tunduvalt parem vaade kui platsi alläärest. Neidis surus käed oma tagi taskutesse ja tõstis ühe jala üle teise, hoides pilku Meraz'il. Vaeseke vist ei saanud arugi, kust see teine klomm tuli. Aga vähemalt oli tal lõbus nagu naerust järeldada võis. Nette ei jaksaks elusees sedasi mängida. Või mine tea, ehk jaksaks isegi, aga see polnud väga tema teema. Talle ei meeldinud ringi lennata teadmisega, et ta võib saada selle klommiga vastu pead. Tiimis polnud ühtki positsiooni, mis talle sobinuks. Ta polnud piisavalt agressiivne, et olla tõrjuja ega ka piisavalt püsiv ja kiire, et püüda kitut ega ka piisavalt hea meeskonnatunnetusega, et olla ajaja. Ja no vaht oli viimane asi, mis ta olla tahtis, sest paigal püsida ja loota, et kunagi on vastasmeeskonnal võimalus Slytherini ringide alla mängida, ei tulnud tema puhul kõne allagi. Üleüldse polnud see tema masti mäng. Talle meeldisid hoopis teistsugused mängud. Midagi sellist, mis nõuaks rohkem aju kui füüsist. Ja mis ei too kaasa su näo segi peksmist. Sest olgugi, et Ninette polnud mingi tüüpiline ilueedi, eelistas ta oma nägu korras hoida.

See oli lõbus - ja kuidas veel? Kus muidu sai ta midagi ennastunustavalt nuiaga taguda ja selle eest veel tunnustust pälvida. Järgmine klomm sai nätaka, mis saatis selle vastu vasakpoolset väravarõngast, pannes rõnga kumisema samamoodi nagu selle naabrigi. Keskendunult jälgisid Flynni hallid silmad kahte musta palli, mis teda tabada püüdes pikeerisid, ning valmistus järjekordset papsilt õpitud trikki katsetama, kui tema pilk tabas kellegi Slytherini värvides tribüünil istumas. Ninette? Ühe klommi vihin hoiatas noormeest sekundi murdosa enne, kui see oleks tema luuavarde raksatanud, ning ta põikas kõrvale. Ninette on siin... Aja suled puhevile, paabulind. Mõne aja püüdis Draco oma keskendumist ja seda "mängu-mina", kes halastamatult klomme klohmis, taastada, kuid pidi üsna pea möönma, et see oli raskendatud. Kui ta siinsamas pea jagu lühemaks saada ei taha, oleks targem maanduda... Seda Meraz tegigi, nui valmis ühte klommi tõrjuma, et teine käte vahele püüda. Mats rindu lõi hetkeks hinge kinni, kuid molutama jääda ei saanud - ruttu kohvrisse haakide taha, sest tuli ka teine, justkui oleks tema armastatu luku taha pandud. Alles siis, kui mõlemad klommid kindlalt oma kettide all vabisesid, söandas nooruk kergemalt hingata. Kohver kinni, lukku... ja nüüd olulisema faktori juurde. Ninette. Luua ja nuia kaasa võtnud, pöördus slytherin, et sammud tribüüni poole seada. Loodame, et neiu Dubois tema otsaesisel sädelevat higi tähele ei pane, it's only natural anyway.

Ninette jälgis kutti endiselt huvitunult, kuid näis siis, et too lõpetas mängu. Mm, võhma jäi siiski väheks? Kahega korraga toime ei tule? No jaa, mängus oli ju ka kaks tõrjujat meeslonnas. Mis tähendas, et platsil oli neli tõrjujat, mis omakorda andis kaks tõrjujat ühe klommi kohta. Seega oli Meraz niigi tubli olnud. "Väsisid ära?" küsis Ninette kui kutt talle piisavalt lähedale oli jõudnud. Higi otsaees pärlendamas. Raske töö see klommide tagumine, aga nii need musklid ju tulidki.

Jah, muidugi väsis ta ära. Tegi oma viimaseid pingutusi, et püsti püsida, vaat et kukub veel pikali. Flynn seisatas, saavutanud piisava vahemaa, ja võttis põuest oma võlukepi, et nui, luud ning lendluudpallitarvete kast lossi saata sinna, kus need alati olid, et siis käed ristata, näol muie. "Üks linnuke juhtis mu tähelepanu kõrvale ja ma ei tahtnud surma saada," vastas ta pooleldi tõtt ja pooleldi lihtsalt mingit jura. Mõistukõne oli alati olnud tema igapäevakõneks. "Aga jah, rohkem kui kolm lööki poleks ma ilmselt vastu pidanud," pühkis ta siis dramaatilise liigutusega otsaesiselt higi. Rabeleda ta juba oskas.

Ninette huulil mängles taas see kaval muie. "No seda on näha, et sa oma elu eest võitlesid," mainis ta. "Ma ei tahtnud segada. Arvasin, et oled publikuga nüüdseks harjunud. Rahvuskoondises mängides on neid kenasid linnukesi sul tribüünidel ropult. Võta üks ja viska teist," vuristas Nette inglise keelt, nagu räägiks prantsuse keeles. Kui veider mis. Aga kes teda juba kauem tundnud olid, olid kenasti harjunud. Uued linnukesed ei pruukinud Nina laulust kohe aru saada. Eriti kui ta kiiremini rääkima kippus.

"Sa ei seganudki... nii väga - I'm still here," laiutas Flynn käsi, muie taas näole tekkimas. No kuidas ta ütleb Ninette'ile, et ongi publikuga harjunud, kuni publik ei hõlma seda tüdrukut, kelle juuresolekul rumalusi tegema hakkab. Tähelepanu hajumine oli vaid väike asi, aga kui klomm oleks just sel hetkel kiirendanud, oleks ta praegu siruli maas või juba haiglatiivas, mingi luu kuskil puru. Tõsi, armid kaunistavad ja lahingus karastutakse. But still, the point remains. "Rahvuskoondiseni on veel hea hulk aega, nii et ma piirdun praegu sellega, mis käeulatuses." Järgmine teema. "Mis sind lendluudpalliväljakule tõi?" päris noormees uudishimulikult, nöörides oma lendluudpallimantlit eest lahti, et see siis õlgadelt libistada ja käsivarrele sättida. Hõbe-roheline kampsun ja valged püksid, mis olid sääre- ning põlvekaitsmete sisse topitud, sobisid päris hästi kokku, leidis Draco iga kord, kui end peeglist nägi. Igatahes parem kooslus kui teistel majadel.

Nii väga ei seganudki. Aga siiski segas. Sära või suurest õnnest, et sa nii palju tähelepanu saad tüdruk. Ninette tõmbas käed tagi taskutest välja ja tasku lukud kinni. Keeleotsaga oma huuli niisutanud tõstis ta jala tagasi teise kõrvale ja toetas oma käed pingile. "Ma mõtlesin, et võiks paljajalu murul käia," vastas Ninette hääl õhus helisemas, nagu oleks ta seda pigem naljana kui tõsiselt mõelnud. Hell, ta tõitsa vabalt võiski seda naljana mõelda, sest kes ikka paljajalu murul kõnniks. Sellisel jahedal sügisesel päeval veel liiatigi. Üks ootamatu tuuleiil puhus paar salku prantslanna juustest tema näole ja ta oli sunnitud tõstma ühe käe, et need jonnakad juuksed kõrvataha lükata.

"Kah mõte," arvas Flynn sõrmedega läbi juuste tõmmates. Duši alla tahaks, saaks inimese tunde tagasi ja mõistuse ka selgemaks... loodetavasti. "Aga külmetada sa ka ei taha, või mis?" Oma treeningut jätkab ta homme, kui tunnid on lõppenud ja plats vaba. Päike oli sujuvalt ära kaduma hakanud, nägi noormees üles vaadates, ja oranž kuma asendunud lihtsalt tagasihoidlikult lilla taevaga, mis andis teed saabuvale pimedusele. Kui nunnu.

Küll poisid olid mures selle pärast, et ta külmetada võib. Nette tõusis pingilt. "Sama hästi külmetan ma siin pingil istudes. Kas sa ei leia?" küsis neidis naerulsui kui siis mööda tribüüni treppi alla kutini kõndis. Õhtud polnud enam sugugi nii soojad. Öine kaste oli asendunud härmatisega, mis maad vaikselt katma hakkas. Ooh kuidas Nette suviseid niite ja päikeseloojanguid igatses. "Pealegi oled sina meil siin märja nahaga," naeris neidis, surudes käed tagasi tagi taskutesse kui oli kuti ette seisnud. Hetke Flynnile silma vaadanud ja muianud hakkas ta kooli poole astuma olles enam kui kindel, et kutt talle järgneb.

Muidugi järgnes Flynn Ninette'ile. Esiteks ta tahtis (käituda nagu kiindunud kutsu) ja teiseks oli duširuum samas suunas. Neiu märkusi kuuldes hakkas ka tema naerma. "Aww, sa muretsed minu pärast... aga ma olen kõvemast puust, kui välja paistab," lausus noormees lõbusalt, mõeldes samal ajal selle peale, kas tema lendluudpallimantel passiks näiteks Ninette'ile õlgadele pakkuda - selline loom ta ka pole, kes paari liigutamise järel kõik riided vettinuks higistab. Isegi kampsun tundus üsna viisakas olevat. Ah, fukc that. Lihtsa, ent elegantse liigutusega sättis Meraz oma ennist käsivarrele sätitud tumerohelise mantli majakaaslase õlgadele. "There. In case you feel cold." Milline armas žest!

Ninette vaid muigas selle žesti üle. "Mul pole külm," tuletas ta kutile meelde, kuid siiski ei võtnud keepi ära. Teine nii kenasti oli talle selle keebi sinna ju sättinud. Aga see polnud sugugi imestamist väärt. Flynn veiderdas pidevalt oma kommetega. Tegi uksi lahti, lasi naisi enda ees sisse. Tema mingi kiiks. Ju oli hästi kasvatatud noormees. Pealegi oli lendluudpalli keep lahe. "Ja millisest puust mina siis sinu meelest olen?" küsis Nina. Mänd? Kadakas? Kask? Kindlasti oli Flynni vastuseks mõni habras puu.

"Better ask for forgiveness than permission," sõnas Flynn kerge naeratuse saatel, mis, vahelduse mõttes, polnudki irvitava varjundiga. Muidugi oli hästikasvatatud noormees - muud moodi ei saanud olla. Ta teeks nii oma perele häbi. Küsimust kuuldes tegi Meraz näo, nagu mõtleks pingsalt, sest valik on ju nii raske. "Toomingas," sõnas ta lõpuks. "Toomingas - nõtke ja vastupidav, viisakas ja valgeid õisi täis... Uimastava toimega." Viimased sõnad omandasid lõbusa noodi, kui Draco oma hallid silmad Ninette'ile suunas, jäädes neiu reaktsiooni ootama.

"Toomingas," kordas neidis mõtlikult. Päris hea valik kui ta poisi põhjendust kuulis. "Uimastav pole teps mitte hea," arvas ta. Inimesed ta ümber jäävad magama. Milline tragöödia selles peituks. Kindel oleks see, et tal oleks sellisel juhul kangesti igav. Neidis hoidis pilku teel, mis neid koolimaja poole juhatas.

"Uimastav mitmes mõttes," selgitas Flynn rahulikul sammul edasi astudes. "Nii heas kui halvas. Aga mina mõtlesin pigem head." Mõtles jah, uimaselt võis unistama jääda ja unistused olid enamikul juhtudest ju head. "Pealegi on toomingas sitke ja ei murdu kergelt, vaid peab vastu ka suuremale survele." Miks muidu seda puitu korvivitsteks kasutati.