Märg ilm ja tahvel šokolaadi.

Guest

Yeah. Ilm oli tõepoolest märg ja näis, nagu kavatseks igahetk uuesti tugevat padukat sadama hakata. Hetke hägustas Jodie vaatevälja vaid õrn seenevihm, kuid teda ei oleks häirinud ka, kui oleks padukat tulnud. Vihm oli mõnus.

Kuna tunnid olid äsja lõppenud ning õues ei olnud just eriti kutsuv ilm, vähemalt enamike arust, oli Micha algselt läinud koos kõigi teistega puhketuppa. Aga üsna ruttu tekkis seal vangistav ning ülerahvastatud tunne, mistõttu tütarlaps sealt ka vaikselt vehkat tegi.

Ravenclawlasel oli seljas pikad tumedad teksad ning lilla üle peakäiv kapuutsiga pusa, millel oli kõhupeal kängurutasku. Tema tumepruunid juuksed olid sademete tõttu niisked ja hoidsid tavalisest rohkem lokki.

Jodie liikus rahulikul sammul Keelatud metsa ääres, tumeroheliste silmade pilk huviga kaugemale puude vahele suunatud, kuhu valgus ei paistnud. Viimaks peatus näitsik ning toetas enda selja vastu jämedat puutüve. Libistanud enda käe pusa taskusse, tõi tüdruk sealt hetk hiljem nähtavale šokolaaditahvli, mille paber oli juba ühest otsast avatud ning kust oli murtud üks tükk juba varem sellel päeval.

Guest

Ryan ajas ennast lagendikult püsti ning hakkas siis tagasi metsa ääre poole liikuma. Tal oli seljas koolivorm, ning keep, mis rüüd märjaks saamast kaitses. Noormehel oli peas kapuuts, mis tema nägu varjas. Ryan vahtis hetke taevasse, kust vihma aeglaselt sadas. Vastik-vastik. Ennem oli palju parem ilm. Noormees astus viimaste puude varjust välja ja märkas kohe kaugemal värvilaiku. Huvitav, kes praegu väljas oli, pealegi ilma koolivormita? Noormees astus sinnapoole, käed keebi taskutesse surutud.

Guest

Murdnud vaikse klõksatusega šhokolaaditahvlist ühe tüki, pistis Jodie selle suhu ning lasi tumedal mõrudalt magusal asjal enda keelel sulada. Ta sõnaotses mõttes armastas tumedat šokolaadi ning oli seda armastanud nii kaua, kui ta isegi mäletas. Paljud Michelle tuttavad kritsutasid tumeda šokolaadi peale nina, kuna nemad eelistasid ikka piima- või pähklitega või isegi valgetšokolaadi. Aga eks nad ise teadsid, millest ilma jäid.

Micha kallutas pead kergelt kuklasse, vaates üles, puu kõrge ladva poole. Latva ta tegelikkuses päriselt ei näinudki, selle varjas liiga hästi ära jämedad käänulised oksad, mis oma haardeid laiali ajasid. Oleks tüdruk veidikene pikem olnud, oleks ta võinud kõige madalamal olevast oksast kinni võtta ning proovida üles ronida. Aga sellel korral tuli oma lühikesele kasvule alla anda.

Guest

Ryan kallutas kergelt pead, kui mõned meetrid enne tüdrukut peatus. Oli näha, et too polnud teda märganud. "Tere," ütles ta hetke pärast. "Kas võib küsida, miks sul koolivormi seljas pole?" esitas noormees kohe peale tervitust tüdrukule küsimuse. Too oli kindlasi ravenclaw'lane, ta oli teda puhketoas näinud. Nimi siiski meelde ei tulnud.

Guest

Michelle surus alla võpatuse, kui ta järsku kellegi tervitust kuulis. Ta oli liialt ametis olnud šokolaadi maitsega ja puuvõrade rägastiku vaatlemisega, et lähenevaid samme tähelepanna. Pealegi ei osanud ta oodata, et keegi sellise ilmaga õues oleks.

"Tere," sõnas tütarlaps, enda tumeroheliste silmade pilku noormehele libistades, tundes teises ära enda klassivenna ning ühtlasi ka majakaaslase. "Muidugi võib," vastas Michelle noogutades, prefekti küsimuse peale.

"Nimelt on asi nii, et mul on tunnid läbi ning ma soovin kanda koolivormi nii vähe, kui võimalik, kuid mitte vähem vajalikkusest, seega vabal ajal on kindlam kanda teisi rõivaid, kuna mis teab, kuhu ma sattuda võin ja mis selle tagajärjel rüüga juhtuda võib," selgitas kuuendik soravalt, šokolaaditahvlit seejärel noormehe poole ulatades: "Soovid ka?"

Guest

Noormehe helehallide silmade pilk muutus kergelt lõbusaks. "Kas sul siis tagavara rüüd ei olegi?" kergitas Ryan vaevumärgatavalt kulmu. Kõigil, keda tema teadis oli. Ryan'il endal oli peale selle, mis ta kandis, veel kaks samasugust rüüd. Kui tüdruk talle šokolaadi pakkus, astus noormees lähemale ja võttis üke tüki. "Sa sööd tumedat šokolaadi?" küsis Ryan kerge üllatusega. Ta teadis väheseid, kes tumedat šokolaadi sõid. "Aitäh ka, muidu," lisas noormees.

Guest

"On, aga tegelikkuses, kui päris aus olla, pole must väga minu värv. Ma võin seda küll kanda, aga ainult kombineerituna mõne teise värviga, vastasel juhul tekib tunne, nagu seaksin ennast matustele." Ohjahh, riiete kohapealt võis ta üsna kena ülevaate anda, miks ta just sedasi ja mitte teisiti riietus. Jodiet oli Sigatüüka koolivorm alati masendanud. See oli kõik nii tume ja lihtne. Üks asi, mille pärast ta Beauxbatonsisse minnes ei oleks pidanud muretsema.. kui tema vanemad oleksid ta Beauxbatonsisse lastnud.

Kuuldes noormehe üllatunud küsimust, muigas Michelle paratamatult ja pistis veel ühe šokolaaditüki suhu. "Palun.
Jah, tumedat ja ainult tumedat. Muidugi võin ma selle puudumisel ka piimašokolaadi süüa, aga tume on teistest palju tervislikum, kas teadsid?" selgitas kuuendik, enda käes oleva šokolaadiga kergelt lehvitades.

Guest

Ryan pistis tüdrukut kuulates šokolaadi tüki suhu ja muigas. "Must on hea. Parem, kui näiteks valge," kehitas noormees õlgu, kui enda samuti musta keebi kapuutsi sättis. "Mm... ei, ma ei teadnud, et tume on tervislikum. Piimašokolaad peaks ka ju kasulik olema. Piim siiski?" vastas Ryan kergelt pead kallutades. Ta ise ei olnud suur piima fänn, aga piimašokolaad tervete pähklitega oli suurepärane.

Guest

Michelle muigas ning kehitas õlgu, "Ma pole piimašokolaadi tervislikkuses just eriti kindel, kuna ma ei ole selle kohta lähemalt uurinud, tean vaid, et tume on kõige tervislikum. See oli ka üks esimesi šokolaadi liike, palju enne seda, kui piimašokolaad tuli."

Kui ennem oli tegu olnud vaid seenevihmaga, siis hakkas nüüd vaikselt tihedamini sadama, pisikeste udupiiskade asemel langesid taevast alla väikesed vihmapiisad, kuid ennast puutüve vastu toetav Micha jäi enamikust sajust puuvarjus puutumata.

Guest

"Nojah, enda lemmiku kohta tuleb muidugi kõige rohkem uurida," ütles Ryan kergelt naeratades. Vihm, mida rohkem sadama hakkas, teda ei häirinud. Ainult tema keep sai märjaks, aga see oli juba ennegi niiske. "Mida sa siis teed siin? Peale puu all seismise ja šokolaadi söömise? Ma arvasin, et kõik on sees, soojas," uuris noormees hetke pärast, kui vaikus nende vahele langes.

Guest

"Naudin ilma," teatas Michelle muiates ning lükkas enda niiske tuka näolt eemale.
"Ja kui aus olla, siis muutus puhketoas liiga lärmakaks ja ülerahvastatuks,2 tunnistas tütarlaps vildakalt naeratades, näol kergelt kahetsev ilme. Noori täis puhketuba, kes kõik üritavad erinevatel viisidel oma vaba aega täita oli tõepoolest lärmakas nähtus.

Guest

"Siis, kui mina sealt lahkusin, ei olnud seal küll suurt lärmi," ütles Ryan kergelt pead kallutades. Ta oleks saanud seal vaikuse ka tekitada, enda prefekti seisusega, aga ta ei kasutanud peaaegu kunagi enda prefektiõigusi. Ta eelistas olla rohkem nagu tavaline õpilane. Pole vaja tekitada teistes arvamust, nagu ta oleks jube parem kui kõik teised.

Guest

Jodie kehitas viivuks õlgu. "Sellisel juhul lahkusid sa enne, kui kolmandikud omad kohale jõudsid," arvas tütarlaps lihtsalt.
Rebased olid vaiksed ja häbelikud, nagu alati, kuigi oleks võinud arvata, et nad hakkavad juba vaikselt kooliga harjuma. Siiski, olles ümbritsetuna suurtest ja tarkadest, on raske ennast mugavana tunda. Teise klassi omad olid täna aga kuidagi kummaliselt rahulikud olnud, kuna nemad olid tavaliselt need, kes kõige valjemini vaidlesid ja arutlesid. Kolmandikud olid seekord tõepoolest peavalu. Kui nad puhketuppa saabusid, olid nad just tulnud taimeteaduse tunnist ning keegi neist oli mingilt asjalt hammustada saanud ja selle üle tiirles kõvasti suminat.

Guest

"See on ka täiesti võimalik," ütles Ryan kapuutsi sättides. Väkk, märg. Noormees vahtis hetke taevasse ja pööras siis pilgu tagasi tüdrukule. "Sa ütlesid ennem, et naudid ilma. Kuidas sellist ilma nautida saab?" küsis poiss kergelt pead kallutades. Ryanile ei meeldinud vihm, aga äikesetorme võiks ta kakskümmend neli seitse vaadata.

» Järv? See o n märg...