Jingle bells ALL the way!

Laureli katsetus möödus õnnetult ja Flynn turtsus naerda, nähes, kuidas tema õde väga naiselikult põlvedele maandus. Hetk hiljem oli ka ta ise jalul, nii hästi või halvasti, kui see õnnestus, ootas viisakalt, kui noorem Meraz oma lonksud võtnud oli, ning napsas siis pudeli õe käest. "Ma saan aru, et üks klaas paluda on kohutavalt raske," märkis noormees, et seejärel omakorda sõõm rummi juua. "I'll go have a cocktail, then..." lisas ta, pöördudes, et tagasi elutoa suunas liikuda - sihiks Laureli kokteili-shaker. Payback time.

Laurel jookseb. Laurel on purjus. Laurelil on teekond täiesti sassis. Flynn hakkas ainuüksi selle peale turtsuma, kuidas tema õde elu eest elutuppa jõuda üritas - edukalt. Kui neiu aga tema sisaliku vastu läks ja justkui saadud impactist backflipi tegi (see ainult tundus nii), purskas noormees naerma, jäädes seisma, et mitte pikali käia. "Jäta mu loom rahule, ta on ainus, kes mind tõeliselt armastab," turtsus vanem Meraz läbi naeru, toetades vaba kätt põlvele. Nagu tellitult kribis Diego üle põranda, mööda oma omaniku püksisäärt ja külge üles (vajutades teel õlale oma teravad küüned Draco nahka) ning jäi oma alalisele kohale istuma nagu kuningas omaette, soomuseline saba ümber slytherini kaela. Vot nii.

Õue? "Ou, sa külmud ära niimoodi ju!" oli Flynnil argument valmis, kui ta rummipudeli kuhugi tasasele pinnale pani ja Laurelile järele kiirustas, et ta enne terassiust kinni püüda. "Noor neiu, sa ei lähe ilma mantli ja jalanõudeta mitte kuhugi!" tegi noormees oma papsi häält järgi, hoides õe ümbert kinni, et sel jälle mingit hullu mõtet pähe ei tuleks. Väljas polnud just kõige suurem suvi, et lihtsalt ülepeakaela õue tormata.

Ainult härra Diego Pervert võis neid passida. Aga Diego otsustas siis, kui Flynn Laureli kinni püüdis, tema õlalt lahkuda, ja jättis noormehe ihusse veel mõned jäljed, kribides mööda tema külge alla. Flynn ei teinud seda märkamagi, et keegi teda oma nõelteravate küüntega augustas, sest Laurel sai distractimisega suurepäraselt hakkama - ja tal polnud selle distractioni vastu mitte kui midagi. Blame the alcohol. Kummardunud pisut, et neiu end teab mis kõrgustesse upitama ei peaks, vastas noormees suudlusele. Nad olid oma kodus, vanematel oli tegemist, mitte keegi ei tule neid segama.

No mida sa teed, hull tüdruk. Flynn küll tundis, kuidas ta seljaga millegi vastu jõudis, kuid ei hakanud sellest suuremat numbrit tegema - raudselt mingi sein, Laurel ju nügis teda nii suure innuga ringi. Seda noormees aga märkas, kui neiu järsku kadunud oli ja külm õhk tema nägu paitama hakkas. No kurat. Terrass oli ju lumega kaetud, mida see hull tšikk teha tahab, surma saada või? Mis tal muud üle jäi kui sokid jalast tõmmata (et oleks hiljem midagi kuiva, mida jalga panna) ja õele järele minna. Esimene kokkupuude lumega saatis külmavärinad mööda tema keha kihutama - nagu nõeltesse astuks. "Mida sa teed?" nõudis Draco kergelt nina krimpsutades, kui mööda lumist terrassi edasi astus. "Tule sisse, sa jääd niimoodi haigeks." Tema on ikkagi see vanem ja targem, kes peab noorema eest hea seisma.

Faking külm oli jalgadel ja ta polnud piisavalt purjus, et sellele mitte tähelepanu pöörata, kuidas ta end ülejäänud jõulupühadeks praegu voodisse organiseeris - lumesõda ta nüüd küll oodata ei osanud. Kulmu kortsutades pühkis Flynn rinnaesise puhtaks ja mõõtis paari sammuga vahemaa enda ning Laureli vahel, jõudes kiirelt õeni. "Ma virisen su tuppa, tita," teatas noormees, võttis neiu kiire liigutusega sülle ja suundus avatud terrassiukse poole, astudes peagi tuppa. Uh, põrand tundus siin sama külm kui terrassipind väljas, aga midagi kommenteerimata lükkas vanem Meraz ukse jalaga kinni - küll jõuab selle korralikult sulgeda - ning kõndis elutoa kamina juurde, et õde selle ette põrandale panna. Soojene üles nüüd, hulluke.

"All the time," oli ainus, mida Flynn Laureli märkuse peale ütles - ta oli kogu oma elu buzzkiller olnud, eriti õe kavaleride osas -, ning oli nüüd juba terrassiukse juures, et see korralikult kinni panna. Ei tasu sooja välja ja külma sisse lasta. Uh, märjad jalad jätsid põrandale märjad jäljed ja tagasiteel kamina juurde libastus noormees ühes lombis kergelt, jäädes siiski püsti. Kamina ette jõudes sättis ta end istuma ning tallad tule poole, et neid soojendada ja kuivatada. Õe küsimuslikku lauset seedis ta kaks sekundit ja pool peale, enne kui silmad Demetria poole pööras. Küsida, mida noorem Meraz selle all mõtles, oleks rumal, sest ta teadis täpselt (või vähemalt arvas teadvat), mida õde öelda tahtis. Aga mängime tola. "Kes siis veel?" küsis slytherin silmi kergelt vidutades.

Laureli tekižest oli überarmas, sest tal hakkas jahe - tallad hõõgusid juba, aga seljatagune oli puha jääs... Hurr durr lollimängimine, mida ta tavaliselt kunagi ei teinud, sest tema intelligentne imago tahtis ju ülalhoidmist. Kui Laurel püsti tõusis, saatis Flynn teda pilguga. Emps ja paps, jah, kohe kindlasti - miks ei peaks vanemad oma lapsi armastama. 'Mina' peale ei osanud ta esiti midagi öelda, vaid võttis vaid viinapitsi ja tühjendas selle ühe sujuva peanõksuga, hakkamata pealekale isegi mõtlema. Nüüd on see küsimus - mis kujul Laurel teda 'armastab'? Kas stiilis 'sa oled mu vend ja teine pool ja me oleme kaksikud', või... "Kui palju sa mind armastad?" päris Draco tühja pitsi maha pannes.

Mr Forever Alone and Mrs Forever Alone Because Of Her Brother, jee. Piisavalt. Sellest vastusest piisas. Haha, pun intended. Tundes, kuidas Laurel tema käsivarre külge klammerdus, toetas Flynn teise käe maha, et ta ümber ei kukuks. Raudselt kukub. Ta polnud ka enam kõige kainemas olekus, mis siis, et tasakaaluhäired vaid minimaalsed olid ja sõnad suus veel sassi ei läinud. Nii kuu aega oli tal olnud aega mõelda ja mõelda ja mõelda, aga välja ei mõelnud ta ikka veel mitte sittagi. Ehk oli see ootamatu lähedusesoov tingitud lihtsalt sellest, et ta oli end ise tahetamatuks mänginud, peletades eemale kõik Laureli boyfriendid ja suheldes valede tüdrukutega valel moel... Jutud liiguvad ju, kohe kindlasti ei jäetud seda enda teada, kui mõttetu ja tühi on Flynn Meraz... Noh, kui need kurjad keeled teaksid, et tühi Flynn Meraz nüüd omaenda õega teemat ajab... They'd be the social outcasts for like, eternity. Aga praegu olid nad sotsiaalses maailmas endiselt nimekad ja see oli ainus, mis oli oluline. Soojus muutis noormehe pisut uniseks, tallad tundusid põlevat, aga ta ei viitsinud end liigutada.

Väga, väga hea küsimus - aga mitte praegu mõtlemiseks. Väsitav päev ja rumm ja soojus muutsid Flynni uimaseks, nii et igasugune normaalne mõtlemine tal enam välja tulla ei tahtnud. "Mul pole õrna aimugi..." vastas noormees samasugusel pominal, liigutades oma äraküpsenud varbaid. Mingi hetk sai soov pikali visata võitu ning ettevaatlikult, et mitte Laurelit ehmatada, lasi slytherin end selili vaibale, toetades käsivarre pea alla padja asendajaks. Tule nüüd, uni.

Ja vanemad ei pahandanud ka ju eriti, kui nad kord aastas end pühade puhul lõdvemaks lasid... No jaa, see komme oli alles teist korda käigus, aga eelmine aasta olid emps ja paps olnud lihtsalt "well at least you're drinking responsibly AKA at home" ja lasknud neil minna, mis siis, et nad möödunud pühade ajal natuke liiga palju vägijooki mekkinud olid. Pealegi, vähemalt Flynn oligi responsible drunkard - kooli ajal näiteks Siganurme minnes oli tema see, kes oma purjus majakaaslaste lällamist kaine isiku kannatusega talus, ja see veinipudel, mis ikka veel tema öökapisahtlis oli, polnud ka suuremat kasutust leidnud... Even the most perfect ones need their time of relaxation. Nende mõtetega jäi vanem Meraz üsna pea magama.