Kolmas känd paremalt (ehk Danette'i deit ehk läbu)

Lancel hakkas nagu pea ringi käima. Nii palju möla igalt poolt. Ta tegi Laurelile tema jutu peale vaid silma ning irvitas ikka edasi. Ja siis saabus ta õde. Oh noez. "Oleksin naiste pesemisruumidesse tulnud ja karjunud, et yo ladies, pidu metsas?" küsis ta õelt. "Sa oled ikka naljakas," muigas kutt veel, kui siis oma parimat sõpra silmitses. "Lahku ajama? Loll oled?" ta sasis Danieli pead. "Kui ta üldse reaalselt ka on sinuga koos, nii nagu sina temaga," ei saanud Lancelot siiski oma kahtlusi eirata ja pidi need välja tooma. Miks see Prantsuse Puudel muidu metsa läks koos oma sõbrannaga ah? Salajutud lähevad teadupärast haisema. "Hea skoori oled saanud. Ma ei ajaks teid eal lahku," lubas kutt käsi südamel ja viis siis teise käe ümber Danieli õlgade, kui vaiksemalt rääkima hakkas. "Truth is, ma ei uskunud, et sul siin temaga deiti on sest noo, Ninette Dubois siiski," muigas Lance. "Ja hea on, et me tulime," noogutas ta platsile kogunenud usside poole. "Tegelt ka, anna andeks. Ma enam nii ei tee," lubas gryffindori kapten. "Tulid pidu panema ilmselgelt," muigas Lance kui silmad nendega ühinenud Finley'le viis.

Daniel kortsutas kulme, tõmmates käega läbi sassis juuste. "Muidugi oleme me reaalselt koos. Ta saatis Drew pikalt," sõnas kutt siis kergelt silmi pööritades. Mis sest, et ta isegi pidevalt sellele mõtles, mida Laurel ja Ninette seal rääkida võisid. "Ahah.. Nii et sa arvasid, et ma tulin üksinda metsa jooma? Dude.. Mida nagu?" küsis Dan viimaks lõbusalt turtsatades. Kui ajuvaba. "No ma väga loodan jah.." mainis kutt veel, viies pilgu siis Finley'le. "Meil käib siin üks tore koosviibimine, mille kestel ussid ja lõvid end koos täis joovad ja siis ära unustavad, et nad üksteist vihkama peavad," sõnas Dan kerge muigega. Oh, oleks see vaid nii.

"Aaaaaga..." Finley sinised silmad mõõtsid platsi ja sellel olevaid inimesi. "Ussid? Nalja teed? I mean, kas sina roniksid ussipessa?" Neiu hääl oli kahtlev. "Et surma saada, ehk." Nüüdseks üksi jäänud Merazi-kapp hoidis mingit kasti käes ja ta võis vanduda, et seal kastis pole mitte väikesed kohevad kutsikad. Danieli sõnu kuuldes turtsatas Ophie lõbusalt. "Kuule, see oleks kuradi moodi lahe," arvas ta.

"Ja lõpuks on siin orgia," lausus Lance hirmutavalt ja haaras Finley enda sülle, keerutades teda mõne hetke. Seejärel pani ta tüdruku maha ja naeris lõbusalt. "Nüüd jookse," loodetavasti käsi neidise pea ringi. Näed, alkot pole vajagi. Lancelot heitis pilgu Merazile. Ussid ei teadnudki, mis lõbu oli. Tüüp passis seal, nägu kange, nagu võtaks ta selle kasti ja lööks Lance'ile sellega vastu pead. Heei, ta võis vabalt seda tegelikult teha. Nooh, Flynni tundes. Khmm. "Et siis paneme peo püsti," arvas Lance ja silmitses oma parimat sõpra. "Ning siis sa võid Ninette Duboisiga metsa ära aurata ja uurida, kas prantslannad tõesti ajavad sealt ka karvad ära," naeris kutt vähe vaiksemalt, end siiski äärmiselt lõbusalt.

Täiuslik pokerface. Mine jah ära, Laurel! Lasknud kastil, millest pudelite ilmeksimatut kolinat kostus, samblale maanduda, sirutas Flynn end põgusalt, ristates siis käed. Seisabki siin nagu suur blond liiklusmärk ja vahib kõiki oma kurja pilguga. Laurelil on jah vaja Ninette'iga sussutada. Eirata eemal tema poole pilke saatvaid dorke oli üsna lihtne - ta kujutas ette karja lambaid. Määääää. Kui õde lõpuks tagasi suvatses tulla, küsis noormees üsna häiritult: "Said ka aega läbi astuda, millest selline kõrvalekalle?" Ta võtab parem pudeli ja läheb vangikoobastesse tagasi. Joogu siin oma loomaaias. Iga kuradi sekund tuletas talle meelde, et talle meeldis Ninette endiselt, olgugi tema vaikiv kokkulepe iseendaga, ja siin oli dorke rohkem kui kuradi sipelgaid sipelgapesas, nii et raudselt tuleb keegi midagi ütlema. Või ütleb ta lõpuks ise.

Igas teises olukorras oleks Finley karjuma hakanud ja vägivaldseks muutunud, sest selline ta juba oli, aga praegu, kui Lance ta sülle haaras ja teda keerutama kukkus, tõi neiu kuuldavale vaid ühe kiljatuse ning haaras noormehe kaela ümbert, et mitte maha pudeneda. Jalad taas turvaliselt maas, hakkas neidis naerma. "Jookse ise, ma viskan sulle oksa ka," ärgitas ta lõbusalt, toetades end kuti najale, sest pea käis tõesti kergelt ringi.

Ninette põrnitses Laurelit kuid otsustas siiski keelt hammaste taga hoida. Jah, ta oli Ninette D u b o i s, aga ta oli õppinud, et siin Suurbritannia pinnal oli inimestel enamasti kama, kas ta oli Dubois või Dubont või mõni muu prantsusepärase nimega tüdruk. Oleks nad Prantsusmaal olnud, poleks Merazid elusees saanud Ninette'le ettekirjutisi teha. Never-ever, aga nad polnud. Ning selleks, et ellu jääda, pidi Nina Laureli 'sõna kuulama'. Seda enam, et ta tunduvalt hiljem nende kena kambaga liitus. Vähemalt oli sõbranna enam-vähem vastuvõtlik asja suhtes. Ninette'le ei meeldinud ussipoisid. Miks? Well, esiteks, nad olid kõik suurejoonelised liidrid neil seal, aga Ninette tahtis ise boss olla eks ole. See, et tema sõna Danielist üle käis, meeldis tüdrukule. Mõne slythipoisiga peaks ta koguaeg rivaalitsema ja sõna pärast kaklema. Pealegi Daniel meeldis talle.
Nina järgnes Laurelile temast umbes meetri jagu tagapool ja oh well Lance'iga ta kohe kindlasti ei semutsenud. Ta veel näitab neile, mida ta sellest jobust arvab, isegi kui ta peab selleks esimene olema, kes kutil nina veriseks lööb. Challenge accepted. Auväärsed dorgid ei löönud ju naisi vastu ka eks ole. Hetke ussidele pilgu heitnud, astus ta siis Danieli juurde, libistas käe ümber kuti ja tõmbas ta lihtsalt oma seltskonnast välja. Sest neid punaseid oli ropult juurde tulnud. Kusjuures Nina teadis, et Murray segavereline on. I mean, kui suur oli tõenäosus, et ta puhtavereline sai olla?

Destiny vaatas, kuidas rahvast aina juurde voolas. Jama värk. Daniel oli ka rohkem ärritunud kui kass sidruni peale. Õnneks suutis Lance kiirelt Dannyboy tuju üles keerata, seegi hea, siis ei pidanud ta terve õhtu venna jubedat pilku taluma. Lance'i viimane lause oli...Oijah. "Lance, julgusta, julgusta. 9 kuu pärast võin ma olla Ninette'i sugulane," muigas tüdruk. Siis ilmus kohale Dubois, kes Danny kaasa võttis. Las lõbutsevad!

"Käi kuu peale, Lance. Kõik ei roni kohe voodisse," sõnas Dan silmi pööritades, püüdes peast välja tõrjuda fakti, et Lance üldse tema tüdrukust sedasi mõelnud oli. Käpad, eks ole. Daniel muigas kergelt, kui Lance Finleyt kiusama hakkas, viies siis pilgu õele. Ei tea, kas too oli armukade ka? Järgmisel hetkel tundis kutt kellegi kätt enda ümber, silmates siis Ninette'i. "Sa oled nii pisike, et ma ei märganudki sind," sõnas kutt kerge muigega, sammudes siis neiuga kaasa, teistest väheke eemale. "Laurel pidas pika kõne teemal 'Daniel on jobu'?" pakkus kutt Nette näoilmet veidi pingsamalt uurides.

Oota, oota, oota - mida? Chachi viis üpriski hämmeldunud pilgu Danielile, kui kuulis, mida ta Lancelotile pärast tema sõnu nähvas. Tema ja.. Ninette? Panemata väga tähele, mida tema vend talle ütles, pomises neidis: "Mul hakkas paha," ja vaatas kiirelt ümberringi, et leida keegi, kelle juures suurem hulk alkoholi oli. Tal hakkas paha ja tema hakkas selle peale jooma - kui mitte tavaline.. Lahkudes Lance' juurest, kuhu ka peale teda Finley kohale ilmus, läks ta majakaaslase juurde, võttes ta käest rummipudeli, et sealt ka lonks võtta. Peale seda tuli ka kohe muidugi näo krimpsutus ja üks pahane "anna kokat", mille ta ka sai ja pealejoogina peale võttis.

Ninette silmitses Daieli hetke tõsiselt. "Sa ei ütle mitte midagi nende kohta. Nad on mu sõbrad. Ja mind ei huvita, et nad sulle ei meeldi," lausus neidis Danielile silma vaadates. Daniel pidi õppima ka vaikimise kunsti ja antud olukorras oli see kuradi oluline, sest olgugi, et ravenid olid kõige normaalsemad õpilased seal koolis kohe peale usse, polnud Ninal võimalust Danieli nende siseüritustele kaasa võtta. Ja päris kindlasti võis nii mõnigi teine uss oma ravenist kaaslase kaasa võtta, aga ainult selle pärast, et Daniel oli julgenud Laurelile midagi öelda ja need teised mitte slythidest kaaslased teadsid, et 'eliidiga' ei möliseta. "Kuidas sa saad nende omaksvõtmise ära teenida, kui sa ise neid omaks ei võta?" küsis Nina silmi Danielile viies. Ja ei, tema ei kavatsenud Lance'i koha pealt suud kinni hoida, see mees oli räpane siga!

"Lahe lugu, õeke," peegeldas Flynni hääl kõike muud kui õhinat ja soovi seal edasi olla. Mida ta endast piinab? Üksi olles on jah lahe mõelda, et ma saan hakkama, ei tee välja, aga kui see konkreetne inimene silme all on, siis... Juba tiris Laurel ta endaga kaasa. "Ou, ou, ou, ou..." hakkas noormees protesteerima - seda tegi ta viimasel ajal üllatavalt palju. "Mis kuradi kosjakontor sa oled?" Nagu mittegraatsiline kott vajus vanem Meraz puule, ning kui õde talle tuliviskipudeli ulatas, haaras Draco selle ja kulistas sealt paar korralikku sõõmu. Tujutõstja missugune on see alkohol, jah.

Danielil oli täiesti ükskõik, et Laurel mingit bossi mängis. Sellest tal aga küll ükskõik polnud, kuidas see Ninette'i mõjutas. "Anna andeks," sõnas kutt esimese asjana, põimides käed ümber Nette piha. "Ma ei taha lihtsalt, et sa Laurelit kuulaksid ja uuesti Drew või mõne teise ussi käte vahele jookseksid," lausus Daniel. Ja pealegi.. Miks peaks tema Laureliga läbi saama kui Ninette Lance'ile võimalustki ei andnud, olgugi, et tema suhtus nende koosolemisse palju paremini. Mingi tallaalune Dan ka olla ei kavatsenud. "Point on selles, et ma polnud Laurelile midagi öelnudki kui tema juba oma salvavate märkustega lagedale tuli. Nii et ära tule teda õigustama."

"Seda nad räägivad, kuni nad süütud on," vastas Lance Danielile, veel enne, kui too kadus, ning muigas endiselt. "Niisiis," sõnas kutt ja pani käe ümber Destiny, teine käsi hoidis Finley ümbert kinni. "Mõtle, kui lahe sugulane sul siis oleks," kommenteeris ta seda üheksa kuu juttu kergelt naerdes. "Ehtne Prantsuse Puudel," lisas ta kergelt naerdes. No kes ei teeks usside üle nalja eh. "Tekitage keegi siia muusikat," lausus kutt teistele gryffindori kuttidele, kelle seast keegi võlukepi välja tõmbas ja paari loitsu abiga oligi neil seal mõnus muusika, et meeleolu veelgi enam üles lüüa. Näis, et ussid hakkasid ka end lõdvaks laskma, ning koukisid oma alkovarud välja. Lancelot naeratas mõlemale daamile enda kõrval. "Vabandage mind korraks, daamid," vabandas kutt viisakalt, kui nad siis maha jättis ja oma õe üles leidis. Tüdrukult rummi käest võtnud küsis Worthington: "mis sa tatt lakud, kui pea ei kanna?" Ta rüüpas rummist lonksu ja erinevalt oma õeraasust ei tahtnud Lance pealekat.

Nina kergitas üht kulmu. "Ta on Laurel Meraz, ta ongi selline. Konfliktide vältimiseks peaks sa oskama oma suud õigel ajal kinni hoida," sõnas prantslanna. "Ma arvasin, et te Ravenid olete kõrgema inteligentsiga õnnistatud," mainis neidis silmi pööritades. Ja nüüd nad olid tigedad teiste peale ja elasid seda teineteise peal välja. "Ütle otse, mis sul mu sõprade vastu on!" käskis neidis kindlalt vaadates endiselt oma väljavalitule silma.

"Samamoodi nagu mina arvasin, et sina oled liider mitte järgija," lausus Daniel, võttes käed tüdruku ümbert ära. Nüüd pugesid kõik Laurelile? Nõme ju. Eriti ühtne maja siis tõesti. "Küsi parem neilt, mis neil minu vastu on. Ma suhtun inimestesse nii nagu suhtutakse minusse. Ja fakt on see, et Laurel tuli siia ja esimene asi, mis ta ütles väljendas seda, kui väga ma sind väärt pole. Nii et vabandan väga, kui ta mu top kümnes ei figureeri." Nagu abielupaar tõesti. Ja Dan vihkas end sisimas iga väljaöeldud lause eest, sest mingi osa temast tahtis kas või ringi ümber Kuu joosta, et kõik jälle Nettega korras oleks.

"Ma olengi," sõnas Ninette. "Sa ei tea sittagi minu kohta," nähvas ta kohe. Jeah, nad olid nii vähe koos olnud, mõni ime siis, et nad teineteisest ei teadnud. "Ja loomulikult ta hakkab ütlema. Ta on Meraz ja slytherin. Sina peaks olema vaikne raven. Tundides oled oi kui kussu nunnu, nüüd oli vaja Lance ees näidata, et sa oled ka kõva mees jah. Nagu sinu sõbrad oleks ilgelt lahedad. See Lance ajab mul südame pahaks," muutus Nina kurjemaks, kui ta oma käed rinnal ristas. Ta tundis viha endas kasvamas. Mis mõttes tuleb Daniel tema sõprade kallal mölisema? See oli sama hea, kui Ninette'le näkku öelda, et ta on kole või kohutava iseloomuga.

"Nähtavasti mitte, jah," sõnas Daniel kulme kortsutades, näitamata kuidagi välja, kui teravalt Ninette'i sõnad lõikasid. "Lance on mu parim sõber ja tema reaalselt toetab ka meie kahe koosolemist. Mida on rohkem kui sinu sõprade kohta öelda saab," lisas kutt sõbra kaitseks. Tal oli tõsiselt selline tunne nagu ta peaks nüüd Lance'i ja Nette vahel valima. Ja sellepärast, et Dan raven on, peaks ta laskma endale pähe istuda? Lootku aga. Alles oli Ninette öelnud, et ta võiks vabalt Slytherin olla, kui ta ambitsioonikam oleks.

"Mida sa neist kotkastest torgid, las nad olla," porises Flynn uuesti pudelit enda kätte saades. Lahjendavad kahepeale selle pudeli siin ära (võib kolm korda arvata, kes rohkem joob) ja mis edasi? Vaevalt et inimesed selleks ajaks piisavalt purjus on, et nad lihtsalt nende keskele kõnnivad, ringi võtavad ja kõik koos õnnelikult "Kumbaya" laulavad? Noorhärra Meraz mõtles praegu vaid sellele veinipudelile oma öökapi sahtlis, mille ta Leandra käest saanud oli ja mida praegu parema meelega üksi oma voodi peal istudes rüüpaks, mitte siin probleemide koldes kükitaks. Tuliviski oli pigem lihtsalt üks muhe märjuke, ja aeg-ajalt võis endale ka neid "lohakaid" jooke lubada, mis veinidega samale tasemele ei pürginud, aga... Uuesti liikusid noormehe mõtted Leandrale. Neiu oli kotkas. Täiesti normaalne. Viisakas ja puha, kellega sai ilma end õhku täis tõmbamata rääkida. "Sa võta ka tuure maha, mis sa puhised kõigi pärast."

Ninette kaotas täieliult enesevalitsuse ja ta virutas Danielile vihase kõrvakiilu. Nüüdseks oli tal kama, kui teised nende kisa kuulsid või neid imelikult vaatasid. Vähemalt tundus, et keegi polnud märganud. Veel. "Siis mine ja aele temaga ja saage kuradi õnnelikuks!" karjus Nina maruvihaselt. "Ja kepi ta õde ka veel. Või veel parem nussige võidu oma õdesid ja olge õnnelikud. Kuradi wussikari!" röökis prantslanna vihaselt. Miks ta ei võinud lihtsalt tunnistada, et Ninal oli õigus ja nad võiks oma eluga edasi minna. Nüüdseks oli prantslannal juba meelestki läinud, mille pärast nad kaklema olid hakanud, aga ta ei saanud õigust ju Danielile ka jätta. Ta teadis, et tal on õigus, peab olema. Kaotust ei saa endale lubada, mitte mingil juhul.

Löögi peale hingas Daniel hetkeks sügavalt sisse, ütlemata midagi. Nüüd oli küll see tüli juba liiga kaugele läinud. Laurel sai oma tahtmise.. Vähemalt Dan arvas küll, et Ninette jalutab lihtsalt minema nüüd. Aga ei.. Tüdruk jäi ja karjus veelgi ta peale ning Daniel lihtsalt kuuls kuni torust enam midagi ei tulnud. Ja alles siis lükkas ta pikema jututa Ninette'i vastu lähimal asuvat puud, et neidis kuigi kergelt põgeneda ei saaks, ning suudles Nettet, muundades kogu enda sees keeva viha puhtaks kireks. Käed olid tal kindlalt neiu pihal. Ja kui ka saabki nüüd uue kõrvakiilu, siis noh.. Loodetavasti teisele poole, et punetavat põske tasakaalustada.

Nina lükkas Danieli endast eemale, et tema peale veel karjuda, aga siis nad juba suudlesid ja neidise käed libisesid iseenesest ümber kuti kaela, ning ta suudles teda meeletu kirega. Jeah, vihast kirg teha oli üks kuradi tark idee, sest nüüd oli Nette'l hunnikus emotsioone, mida sedasi välja elada. Ta tõmbas Dani tihedalt enda vastu, ning muutis suudluse ahnemaks ja juba ka palju metsikumaks. Kõik öeldud sõnad hakkasid peast kaduma ja ta teadis vaid, miks talle Danieli nii väga meeldis. Kutt oli ju puhas kuld!