There's something about the rain

Tunnid läbi ja väljas aeglaselt hämardumas, kuid Finley ei leidnud, et tal oleks aeg lahkuda. Ei - kui see pisut sombune päev ametlikult läbi sai, ehk tema essee tehtud, kõndis neiu Gryffindori värvides tribüüni puutreppe mööda alla ja jõudis väljakumurule, võttes suuna lossile. Kaugele ta ei jõudnud - hallid pilved, mis taevalaotust juba mõnda aega katnud olid, otsustasid nüüd oma koorma alla lasta. Esimene sabin oli külm ja märg ja neidis tõstis automaatselt oma pruunist nahast koti, püüdes end kuidagi varjata, kuid kui sellest tolku polnud, lasi kotil murule kukkuda ning ajas käed laiali, sulgedes silmad. Vesi kleepis tema blondid juuksed vastu nägu ja riided, seekord pikk hall T-särk kirjaga "Because dress is too mainstream", hakkas läbi paistma, mille tulemusel tema must rinnahoidja läbi särgi joonistus, aga sellest polnud midagi. Vihm oli mõnus. Kallutanud pea taha, hakkas ta, käed endiselt kahele poole sirutatud, kohal keerutama, lastes naerul heliseda. Pealtnäha võis jääda väga sooda mulje, aga teda ei huvitanud.

Lancelot oli kuulnud, et slythid tühistasid oma mingi trenniaja ja otsustas seda aega ära kasutada ning ise väljakule minna. Vaevalt oli ta aga väljakulähedale jõudnud, oma täies vormis, kui vihma ladinal sadama hakkas. No tore-tere. Tagasi minna oleks ka nõme, sestap kõndis kutt ikka väljakule välja, kus ta märkas ei kedagi muud kui Finley't end vihma käes keerutama. Naise. Kutt astus tüdruku juurde, viskas oma luua neidise koti lähedusse maha, ning haaras siis ette hoiatamata Finley oma kätevahele, kui oli tema käte eest suutnud mööda põigelda, sest tsikk lasi seal nagu propeller ju. "Mis tiivikut sa mängid?" küsis Lance, seistes tüdruku seljataga, käed ümber neidise. Tema huuled puudutasid hetkeks õrnalt neidise kõrva. Õrritaja!

Keeruta jah veel, silmad kinni. Igaüks võib ligi astuda ja kabistama hakata. Tundes kellegi käsi, mis ta hoo peatasid, võpatas Finley kergelt, kuid häält, mis temani kostis, ta teadis. Lance. Uh... Kerge külmavärin - oli see ikka külmast? - liikus üle neiu selja, kui ta silmi avades noormehe huuli hetkeks enda jaheda kõrva vastas tundis. Õrritaja selline, tõesõna. "Lendu püüan tõusta," vastas neidis ausalt, kallutades pead, et majakaaslasele otsa vaadata. Saab ka nüüd sama märjaks, nagu ta isegi on.

"Sa siis ei tea, et sedasi pole see võimalik?" küsis Lance muiates, kuid ei lasknud neidise ümbert lahti. Ta vaatas tüdruku silmadesse. Vihm kastis nad mõlemad võrdselt märjaks. "Ja et sa teaks, siis must pesu sobib sulle," mainis kutt. "Aga musta pesu kohta on ütlemine, et see on näitamiseks," lisas ta kavalalt. Eriti must pitspesu, aga hetkel oli raske öelda, kas neidise rinnahoidjal oli pitsi või ei.

Finley hakkas lõbusalt naerma, kuid naer vaibus, kui ta Lance'i märkust musta pesu kohta kuulis. Kerge puna tõusis neiu palgeile. "Awkward..." pomises ta rohkem endale kui Lance'ile, muie huulil mänglemas. "Ah nii... Tahaksid näha?" küsis neidis end kuti käte vahel ümber pöörates. Praegu, kui särk täielikult tema ihu vastu liibunud oli, tundus, nagu puudutaks noormees tema nahka, mitte riiet. Kitsad teksad, läbivettinud, ei aidanud illusiooni lõhkumisele kuidagi kaasa.

"Vaataks ikka jaa, kui näidatakse," lausus kutt, hoides nüüd käsi neidise pihal. Tema huulil mängles kaval muie, kui ta siis tüdrukule lähemale liibus ja tema huuli suudles. Keset vihmast märga lendluudpalli väljakut, vihm neile endiselt kaela sadamas. Kui romantiline, kas pole. Nagu filmis, võiks lausa öelda.

Muidugi vaataks. Mehed. Praegu oli suudlus sama hea kui kohustuslik jutujätk, with that rain and all... Suudlus tuligi ja Finley vastas sellele õrnalt, tema käed libisesid mööda Lance'i rinda ülespoole ümber noormehe kaela, jäädes sinna pidama. Kohutavalt romantiline, just see, mida ta oli igasugustest romantikast nõretavatest filmidest näinud. Märgadest riietest tingitud ebamugavus- ja jahedustunne ununesid silmapilgu jooksul. This is beautiful.

Lance muutis suutluse pisut kirglikumaks, kui ta vastuse sai. Jeah, mis saaks veel parem olla? Peagi lõpetas ta suudluse ja vaatas neidisele naeratades silma. "Näitad siis?" küsis ta, naeratus kavalamaks muutudes. Ei olnud mehed, üks mees oli, kelle fantaasia oli lahti lastud ja nüüd tahtis ta midagi reaalset. Ehk siis seda pesu näha ja äkki isegi seda, mis selle all on. Mis selles nii halba on? Rinnad on ilusad ju. Khmm. Don't drift away now, boy.

Suudlus sai liiga ruttu läbi ja kui Finley taas silmad avas, tundus talle, nagu oleks ta kuskilt õndsast kohast tagasi reaalsusse virutatud. "Kelleks sa mind pead..." tuli neiult vaikne, lõbusa noodiga vastus. "Sulle... võin vast ikka näidata, kui sa ilusti küsid nagu kord ja kohus," esitas ta siis oma tingimuse, rebaselik ilme sinistes silmades mänglemas.

"Paaaaalun," venitas Lance kutsikasilmi tehes. Ikka näitab ju eh? Come on, ta ei saa kutile ei ka öelda. Lance on liiga armas. "Ma luban, et ma ei räägi kellelegi, mida ma nägin," lubas kutt pühalikult. Ta vaatas sügavale Finley silmadesse. Miski selles tüdrukus nii kohutavalt meeldis kutile. Oli juba varem meeldinud. Nii meeldinud, et ta oma tavapärase flirdiga tüdrukust eemale oli hoidnud, sest nooh, igasugustega võib lolli juttu ajada, aga selle tüdrukuga tuleb tõsist juttu ajada siiski.

Eks ole. Finley kuulas Lance'i lubaduse ära ja turtsatas naerma. "See kõlas, nagu ma oleks mingi kombitsaline jõletis," mainis ta, lustlik naeratus paljastamas tema valged hambad. "You already got me at the "please"..." lausus neiu siis hoopis vaiksemalt, kui ta uueks suudluseks lähenes.

"Ei, sa pole.." hakkas kutt ütlema, kui uue suudluse osaliseks sai. Ta muigas, ning järgmisel hetkel olid nad läbimärjal murul pikali. Lancelot suudles neidist kirglikult vastu. Just, tõsiselt tuleb asju ajada tüdrukuga, kes sulle meeldib. Ükski mõte ei jõudnud enam Lance'i pähe, ta keskendus ainult tüdrukule ning tema huulte suudlemisele. Isegi see kaval ilme oli kadunud.

Jah, mingi hetk kaotasid nad tasakaalu ja Finley leidis end selili märjalt murult, mis end kohe meelde tuletama hakkas, lastes ekstraniiskusel läbi tema särgiselja imbuda, kuid sellest polnud midagi. Mõistus vaikis ja süda rõkkas ja ainus, mida ta veel tajus, oli Lance ja tema huuled. Vihma võlujõud, täiesti kindel, oli see, mis noormehe just õigel ajal siia tõi.

No jaa, poleks vihma olnud, harjutaks ussid ilmselt hetkel oma meeskonnaga siin, aga nagu näha pöörasid nad ilmale rohkem tähelepanu, kui Lancelot. Kutt suudles ahnelt neidise huuli, liikudes siis tema kaelale. Hetkel kahetses ta vist kõige rohkem seda, et tal endal vorm seljas oli ja et selle eemaldamine nii tülikas oli. Sellele mõtlemine tuletas nüüd siis ka seda meelde, et lendluudpalli väljakul end lahti koorima ei hakka vast. Lancelot jõudis suudlustega tagasi tüdruku kaelale, tema käsi libises õhukese niiske särgi alla, et seal omi teid liikuda.

Mugav jah, et tal nii kergesti eemaldatavad riided seljas olid, mitte näiteks lendluudpallivorm, nagu Lance'il. Tundes, kuidas noormehe käsi tema särgi alla kadus, jõudis kübeke reaalsust koos näkku ladiseva vihmaga temani. "Lance... Mitte siin," meenutas ta noormehele, kus nad on. See oli jube mõnus, kuidas kutt tema kaela suudles, ja tema ihu puudutas... aga lageda platsi peal see nüüd küll paslik pole. Tribüünide all oli kuiv, kuigi mitte oluliselt soojem.

Lance muigas ja tema käsi peatus tüdruku pihal. "Sul on nii pehme nahk," mainis kutt naeratades. "Lähme tarvilikku tuppa, sa oled läbimärg," pakkus ta siis. Nagu ta ise kuiv oleks. Lance vajutas neidise huulile veel korra musi, ning tõusis, tõmmates ka Finley püsti. "Kui sa muidugi tahad. Me võime puhketuppa ka minna, kui sa minuga kahekesi olla ei julge," lisas kutt vihjates, et nooh, nad tõenäoliselt seksivad tarvilikus toas. Üsna tõenäoliselt.

Suurepärane pakkumine. Saanud jalule, sikutas Finley oma läbimärga särki allapoole, et see nagu äsja masinast tulnud voodilina tema keha ümber kortsus ei oleks. "Ega sa parem pole," vastas neiu naeratades. Hah! Ta hakkas jälle naerma, kuuldes Lance'i järgmisi sõnu. "Miks ei julge... Lähme Tarvilikku Tuppa..." Jah, ta oli üsna kindel, mis seal Toas juhtuma hakkab, aga ta ei kõhelnud. My body is ready. Võtnud maast oma koti ja Lance'i luua, ulatas neidis luua kutile ning põimis oma käsivarred ümber majakaaslase oma.

"Girl I like you," muigas kutt oma luuda võttes ja tüdruku põsele musi vajutades. Nagu tõega tõega meeldis Finley talle. Tal oli hunnikus üheöösuhteid olnud ja päris tihti oli ta kord ühe tüdrukuga ja kord teisega ja siis ajas ta veel kõigile niisama mesijuttu, aga seekord ta tõesti tundis, et ei taha Finley'st lahti lasta. Well, varem või hiljem pidi keegi ju talle päitsed pähe saama. Nad jalutasid koolimaja poole, kuni viimaks jahedasse lossi astusid. Seejärel liikusid nad mööda treppe ja koridore edasi. Lance mõtles toa mugavaks, ning hubaseks, kus oleks kamin ja voodi. Ning mõeldud tuba oligi äärmiselt mugav ja hubane, mis selgus kohe, kui nad sisse astusid. Lance pani oma luua seinaäärde ning eemaldus tüdruku käest, et oma läbi vettinud keep seljast vätta ja see kuskile kuivama panna.

"Back at you," oli ainus, mida Finley kuuldavale tõi, kui nad lossi poole minema hakkasid. Peale Sigatüükasse tulekut oli ta olnud vägivaldne ja ropp ja üldse mitte niisugune, nagu praegu - kuni ta ühele hufflepuffile meeldima hakkas ja nad lõpuks käima hakkasid. Vastab tõesti tõele see, et suhe muudab inimest - mis siis, et nad lõpuni ei läinud, hakkas neiu naiselikumaid riideid kandma, kui selleks võimalus oli, enda eest hoolitsema ja oma kõnemaneeri ümber treenima... ja siis oli ta jälle üksi. Lahe lugu, muudad end ja jääd ikka forever alone'iks... Kuid Lance oli eriline, ta lihtsalt teadis seda. Tarvilikku Tuppa astudes oli Ophelia sunnitud Lanceloti käsivarrest lahti laskma, poetas oma nahast koti kuhugi ja võttis sealsamas seisvalt riiulilt suure valge rätiku. Teise samasuguse viskas ta kutile, asudes siis enda omaga juukseid kiiremas korras kuivemaks nühkima, sest märjad juuksed tundusid ebamugavad.

Lancelot tõmbas rätikuga üle oma näo ning siis kuivatas veidi ka oma juukseid, aga kogu see ülejäänut krempel, mis tal seljas oli, tuli ka ära saada. Sest nooh, niiskete, märgade riietega voodisse ju ei roni. Õnneks kaminas juba tuli põles, nii et tuba oli võrdlemisi soe. Järgmisena loobus ta oma kaitsmetest ning siis juba kampsunist ja kusjuures maika, mis tal seljas oli, oli võrdlemisi kuiv. Wow. Noo samas mõni ime ka, kui arvestada seda, et see keep juba päris palju vihma kinni pidas. Ta astus jälle Finley juurde ja mässis tüdruku enda rätikusse. "Hei, iludus," naeratas ta ja vajutas musi tüdruku huulile. Kohe üldse ei saanud kaua eemal olla mis.

Ega ei saanud ikka küll. Finley rätik vajus talle õlgadele, kui Lance teda omakorda rätiku sisse pakkis. "Hei, rüütel," vastas neiu kerge naeratuse saatel. "Luuarüütel..." Originaalsuse tipp. Nüüd hakkas talle kohale jõudma, kui ebamugavad olid tema särk ja teksad, kõrge servaga ketsidest rääkimata, niisiis libistas ta Lance'i rätiku enda ümbert ja kattis keha kätega, palged taas roosatamas, kuid siniste silmade pilk kuti omades. Ta oskab ka õrritada. Siis, saanud märja särgi servast kinni, tõmbas ta selle kontrollitud aeglusega seljast, nagu oleks just selle hetke nimel tunde ja tunde peegli ees harjutanud, jäädes oma punaste teksade, mis tema puusi rõhutasid, ja musta rinnahoidja väele, palged veelgi punasemad.

Ja olidki pitsiga!! Lance lausa õgis neidist oma pilguga, kui too särgi ära võttis. Puna tüdruku põskedel märgates muigas kutt ja lasi siis samuti rätikul maha vajuda. Ta tõmbas tasakaaluks oma maika seljast ning heitis selle kuskile. Kutt astus Finley juurde ja suudles teda, samal ajal, kui ta käed rahulikult tüdruku kenade teksade nööpi ning lukku avasid, et need siis tüdrukult jalast tõmmata. Niiskeid riideid oli nii neetult keeruline ära võtta.

Couldn't help it, ta läkski näost punaseks nagu ladvaõun. Suudluse käigus tundis Finley, kuidas Lance tema pükste jalastsaamisega vaeva näeb, ning selleks, et mitte niisama passida, hakkas ta omakorda noormehel valgeid vormipükse jalast võtma. Edu saatis neid, sest üsna pea seisis neiu üsna soojas toas paljajalu, seljas vaid tema must pesu, mis tema heleda ihuga kenasti kontrasti lõi. Parim aeg uueks suudluseks, Ophie astus Lance'ile taas ligi ja pani talle käed ümber kaela, vajutades kuti huultele uue magusa suudluse.

Mm ja Lance seisis seal vaid oma bokserite väel. Ta põimis käed ümber neidise, kui too talle lähemale astus. Kahe sõrmega avas ta rinnahoidja haagid, ning libistas selle Finley õlgadelt, seejärel libisesid kuti käed mööda tüdruku keha alla tema tagumikule ning tõmbasid ta endale sülle. Lancelot kandis segamatult tüdruku voodile ja kui ta oli majakaaslase sellele lamama pannud, tõmbus nooruk suudlusest eemale, aga vaid selleks, et tüdruku püksikud jalast tõmmata. Nüüd lamas voodil täiesti alasti Finley. Silmailu Lance'ile. Kaua kutt niisama ei vahtinud, juba oli ta voodil, tüdruku kohal ning suudels teda. Kogu keharaskuse toetas gryffindori kapten ühele käele, teine mudis juba Finley nii pehmet rinda.

Finley pesu kadus järjekindlalt ja juba leidis ta end selilil voodilt. Korjanud külje alt ära juuksed, mis sinna jäänud olid, põimis neiu taas käed ümber Lance'i kaela kohe, kui noormees tema kohale oli roninud, ning vastas suudlusele innukalt, hingamine juba natuke kiirem. Ta tahtis praegu seda kutti rohkem kui midagi muud, ja ta saab selle rüütli... Neidis süvendas suudlust, lastes oma kätel mööda Lanceloti treenitud keha libiseda, kuni jõudis bokseriteni, mille värvli taha ta oma sõrmed haakis, et need kutil jalast tõmmata. Korraks katkestas Ophelia suudluse, ainult korraks, et sosistada: "Palun ole õrn..."