Pühapäeval.

Guest

Vestibüülist keelatud metsa polnud eriliselt pikk maa, seega polnud Caroline'l eriliselt aega ringi mõelda ja siiski kuhugi mujale minna. Pealegi ei kavatsenudki ta Addisoni mõnitamist taluda. ''Kas asi oli ainult minus või tõesti saime me viimasel hetkel tulema? Ma justkui kuulsin suure saali poolt samme,'' seletas slytherinlane, metsa juurde jõudes, üritades iga hinna eest kõhedust tekitavaid mõtteid eemale peletada.

Guest

Daniel kõndis Caroline kõrval vaikides ja toetas ennast seljaga vastu ühte puud. Erinevalt Carost, keda oli näha läbi hetkel veidi närvilisena oli noormees muretu ja rahulik. Ta muigas, kehitas õlgu ja viis pilgu ülesse - taeva. "Ee. Ma ei kuulnud. Täitsa võimalik, aga seljuhul meil vedas," sõnas poiss ja sikutas omale kapuutsi pähe kuna nagu näha oli, siis üle Keelatud metsa seilasid tumehallid pilved Sigatüüka kooli poole. Ad arvas, et asi kisub vihma poole.

Guest

Caroline noogutas, silmitsedes metsa üsnagi mustavat sügavust. Märgates, et Addison jäi mugavalt vastu puud toetuma kissitas tüdruk silmi. ''Kas me sügavamale ei lähegi?'' päris ta käsi rinnal ristates. Äkitselt oli Caro täidetud seiklusjanuga ja sooviga metsa avastada. Hetkel olid nad nii metsa ääres, et kooli poole vaadates varjas vaadet vaid paar-kolm puud.

Guest

Addison irvitas veidi õela näoga. "Okei, lähme," sõnas ta tõtlikult ning käed teksataskutesse surutud hakkas poiss ees sügavamale metsa astuma. Omadest kogemustest teadis ta, et keskpunkt on kõige sügavam koht metsas ning seal võib olla isegi tema jaoks päris hirmus ning ülipime, kuid sellegipoolest ilus.

Guest

Caroline muigas rahulolevalt, Addisoni järel sügavamale minnes. ''Räägitakse et siin on libahundid,'' mainis tüdruk, metsas pisut närviliselt ringi vaadates. Slytherinlane kartis väheseid asju või vähemasti näitas oma hirmu väheste asjade puhul välja, kuid keelatud mets oli koht millest vanemad õpilased talle õudusjutte esimesest klassist rääkinud olnud ja väiksena juurduvad sellised asjad kinnisideedena mällu.

Guest

Noormees ainult muigas selle jutu peale. Ta peatus, keeras ennast ümber ja vaatas Carolinele sellel hetkel otse silma, ise lausudes: "Sa võid ju tagasi tulla, kui nii hirmsasti kardad."

Guest

Caroline oleks peaaegu Addisonile otsa põrgand, kui poiss lambist seisma jäi ja ümber pööras. ''Kui sa nii teed jooksen ma su veel pikali,'' torises tüdruk sõrmega poisi poole vehkides. Alles seejärel jõudis talle kohale mida Ad öelnud oli. ''Mina ei karda midagi,'' valetas slytherinlane käsi rinnal ristates ja mossitades nagu väike laps. Hirm oli inimlik, aga ta ei kavatsenudki seda Addisonile tunnistada.

Guest

Daniel naeratas õelalt kahjutundeta ning jalutas edasi, "Okei, aga kui sa tahad, siis ma võin veel nii seisma jääda," teatas ta ning üle tema näo valgus irve. Ta kõndis natukene kiiremini, vaatas hetkeks tagasi ja märkas, et nad pole veel eriti kaugele jõudnud. Viies pilgu tagasi enda ette sai ta sellele kinnitust - metsa keskpunkti oli veel palju kõndida.

Guest

Caroline kortsutas kerge segadusega kulmu. ''Miks ma peaks tahtma su pikali joosta?'' päris slytherinlane üle puujuurte Addisoni järel silgates. Mida sügavamale nad läksid, seda pimedamaks metsa vahel läks või tundus nii tänu pea kohal laiuvatele tumedatele pilvedele mis iga hetk paduvihmaga ähvardasid? Caro viis pilgu üle õla selja taha. Tundus justkui nad oleksid juba üsna pika maa käinud aga vahemaa ei paistnud eriti vähenevat.

Guest

Addison vaid turtsatas ning vastas: "Igaks juhuks." Ta liikus edasi ja vaatas, või vähemalt üritas vaadata ülesse - taeva poole. Kas puid oli liiga tihedalt või metsas oli liiga pime, sellest noormees aru ei saanudki. Ta mõistis vaid, et tormist polnud enam jälgegi, aga samuti ei olnud näha päikest või mingit muud ilmanähtust. Isegi pilvi mitte. Tundus, et Keelatud mets oli üks suur ja tühi auk, mis oli puid täis.

Guest

Caroline muigas kergelt, Addisoni selga silmitsedes. ''DAVAI, pööra ringi, ma jooksen su pikali,'' lausus tüdruk, seda tõsiselt mõeldes. Ilmselt ta ei suudaks Ad'i endast palju pikemat kogu päriselt pikali joosta, aga alati võis ju üritada. Üllatusmomendile eriliselt loota ei saanud, sest poiss teadis teda ja ilmselt sai ka aru et Caro oma sõnu tõsiselt mõtles.

Guest

Daniel purskas naerma ja keeras ennast näoga Caroline poole, ise selg ees edasi kõndides. Kahjuks või õnneks põrkas ta aga vastu puud, kuid väljakutsuvalt sellest kõrvale astudes ütles Ad tõsist ilmet teha üritades: "Eks sa ürita... sa nagunii ei jõuaks."

Guest

Caroline muigas, astudes paar sammu tagasi et hoogu võtta. ''Küll sa alles näed milleks ma võimeline olen,'' lausus tüdruk naerdes, astudes veel paar sammu tahapoole. Polnud küll eriliselt aus et ta hoogu sai võita, aga Addison oli nagunii suurem ja tugevam seega polnud see nagunii üldse eriti aus. ''Ole valmis,'' sõnas slytherinlane enne kui joostes Ad'i poole tormas, kindla sihiga majakaaslane jalust maha lüüa.

Guest

"Jaa, ma olen!" naeris noormees vaid ning vaatas ümberringi, et juhuslikult mingi metsloom puu tagant ei vahiks. Näiteks mõni libahunt või muu elukas.

Guest

Olles pool vahemaast läbinud kiirendas Caroline veelgi jooksusammu. Kui poiss sellise tempo juures sammugi ei liigu peab ta tõesti kivist olema. Addisoni juurde jõudes Caro põhimõtteliselt hüppas kogu oma keharaskusega poisile peale, põhjustades üsnagi vägeva kokkupõrke.

Guest

Addison vaid turtsatas, kui tal järsku jalad alt ära lendasid ja kui nad koos Carolinega üksteise peal olles maha prantsatasid.
Alguses oli kõik vaikus, kui järsku oli üle metsa kuulda Dani kajavat naeru. See ajas teda lihtsalt nii kohutavalt irnuma, kuna ta ei uskunud, et Caro tõesti seda teha võiks.

Guest

Caroline istus võidukalt kaksiratsa Addisoni peal, endaga äärmiselt rahulolev ja ignoreerides pisikes tuikamist mis kokkupõrkest tingituna tekkis. ''Mis ma ütlesin. Ma olen väike, aga tugev.'' lausus tüdruk naerdes, olgugi et ta oli isegi pisut üllatunud et ta suurt ja võimast Addisoni oli jalust maha niita suutnud.

Guest

Dan muigas ning toetas oma pea vastu puud, "Höhö, tõesti. Ja ma naeraksin, kui keegi hetkel siia peaks tulema ja arvaks, et meil käib siin eriline porno," sõnas noormees ja hakkas naerma, vaadates Caro poole esimest korda alt-üles pilguga.

Guest

Caroline muigas, pilku üle õla kooli poole viies. ''Sest ilmselgelt ei tuleks kellelegi pähe, et tegelikult ma äsja sind pikali panin,'' ei saanud tüdruk siiani oma saavutusest üle, rahulolevalt uuesti Addisoni poole vaadates. Ta võis pisut oma aupaistes särada ega tal iga päev tulnud võimalust ennast kellestki tugevamana tunda - isegi kui ta teadis et ta seda tegelikult polnud. ''Pealegi on see mets keelatud nii et keegi ei tule siia,'' lisas tüdruk veel, justkui nad ise ei oleks hoolimata keelatusest siia sisse sadanud.

Guest

"MEIE ju tulime, või mis?" sõnas Ad veidi küsiva tooniga ja vaatas Carolinele pärivalt otsa. Seejärel tõmbas ta käega läbi oma juuste ning vaatas ülespoole, puu latva. Ta oli alles nüüd märganud, et nad lamasid kuuse kõrval.

Guest

''Nojah,'' lausus Caroline justkui oleks alles nüüd sellest aru saanud. ''Aga meie oleme meie kah,'' lisas ta seejärel kerge õlakehitusega nagu nad käiks iga päev keelatud metsas - kuigi väga vale see nüüd ka polnud. Nad ei käinud küll iga päev keelatud metsas, aga tegid iga päev midagi muud vähemalt sama keelatut.

Guest

Dan vaid muigas. "Kas me liigume edasi ka, või on sul piisavalt mugav... eee... peaaegu minu peal lebades?" päris poiss siis. Tal polnud midagi Caroline vastu, tal endalgi oli "mugav" ja uni kippus peale, aga siia magama jääda oleks küll liiga ohtlik. Noormees vaatas Carolinele otsa.

Guest

Caroline pööras alles nüüd täpsemalt tähelepanu sellele kus ta istus, olles enne võidurõõmutsemisega liialt ametis et seda märgata. ''Minul on tegelikult täitsa mugav,'' lausus tüdruk muigega, Addisoni kohal kõrgudes talle otsa vaadates. ''Aga ma võin ju ka maha tulla kui ma väikese nõrgukese Ad'i jaoks liiga raske olen,'' lisas Caro, narriv sära tema sinistes silmades helklemas.

Guest

Addison irvitas veidi õelalt, "Ei, nii nõrguke ma ka pole, kui sa arvad, aga mõtle, kui ma oleksin mingi pervertlik vanamees, kes su lihtsalt ümber keeraks ja sind ära vägistaks? Oleks see hea mõte?" Dani pilk oli üsna süvenenud ja põnevil, kuid mõtetes ta naeris, hoides oma pilku Carol.

Guest

Caroline manas näole mõtliku ilme, toetades selle süvendamiseks nimetissõrme vastu lõuga. ''Hmm..'' lausus ta, justkui tõsiselt kaaludes mis ta ette võtaks. ''Ilmselt saaksid sa perversse vanamehena jalaga munadesse ja paari karatelöögi osaliseks.'' jõudis slytherinlane lõpuks järeldusele, huuled kaardumas naeratuseks. Seda võis küll olla raske uskuda, kuid vabal ajal tegeles ta võitluskunstidega ja oli neis juba üsna arenenud. ''Aga samahästi võin mina olla mingi kiimane vanamoor, kes sinusuguse väikese poisi ära vägistab.'' mainis Caro naerdes, lõbustatult Addisoni silmitsedes. ''Ma olen selleks võimeline küll.'' lisas ta veel ähvardavalt, silmad säramas.