Pärastlõunal.

Guest

Oli kolmapäevane pärastlõuna - aeg, mil kõik, kel vähegi mõistus peas oli, tegelesid absoluutselt kõigega, mis ei hõlmanud õppimist või kordamist. Sellest mõttest ajendatuna suunduski Scarlet seitsmendale korrusele tühja saali, mida tihti õppimiseks kasutati. Nagu oodata oligi, ei tundunud seal peale tühjade pinkide kedagi ega midagi olema. Kuuendik naeratas kergelt ning suundus siis saali eesotsa. Tüdruku lehmakujulised toasussid kajasid kivipõrandaga kokkupuutudes nagu oleks ruumis veel keegi, kuid Ravenclaw'lane ei lasnud end sellest segada. Mugavus ennekõike, eks.
Sättinud end rätsepistesse pingi peale istuma, avas Scarlet kodus pooleli jäänud raamatu ning asus seda endamisi alateadlikult vahepeal üht juuksesalku keerutades keskendunult lugema.

Guest

Kell oli kolm päeval. Parim aeg, et tegeleda sellega, mis parasjagu pähe lõi. Ja see, mis Chelsiele pähe tuksatas oli lennukas idee. Tütarlapsel oli seljas punane maika ning puuvillast põlvpüksid, mis olid tantsimiseks väga mugavad. Jalgade otsas olid tütarlapsel mugavad tossud, mis olid painduva tallaga. Kuna see oli tegelikkuses õppimise - saal, siis oli see laudu täis pikitud. Chelsie torutas mõtlikult huuli, kui nägi, et ta polnudki ainuke, kes sellisel kellaajal sellises kohas viibis. Kergelt kulmu kortsutades lükkas ta võõrast neiust välja tegemata mõned lauad eemale, et jäi umbes 2 meetrise raadiusega ring, kus sees ta sai tantsida. "Everyday, I bring the sun around, I sweep away the clouds, smile for me," laulis näitsik vaikselt endale muusikat ning tantsis selle rütmis. Ta oli ennast ülejäänud maailmast täiesti välja lülitanud. "I would take, every second, every single time .."

Guest

Scarlet, kes oli vägagi veendunud, et peale tema ei ole klassis kedagi, vaatas võpatades üles, kui järsku mingit kriipivat häält kuulis. Kiire pilk seljataha ning tüdruku näole ilmus üllatunud kulmukergitus, kui ta aru sai, mis kriipivat häält tekitanud oli (lauad). Kuskilt, ja Scar polnud absoluutselt kindel kust, oli välja ilmunud tüdruk, kes nüüd enda tekitatud alal tantsis ning iseendale tausta laulis. Üllatunud kulmukergitus ei kadunud kuhugi. Ravecnlaw'lane oli sõnatu.

Guest

Chelsie tegi kiire pöörde, mille käigus tema punased juuksed talle näo ette lendlesid. Näitsik naeratas ja lõpetas samal hetkel laulmise, kui pööre lõppes. Chels hingas sügavalt välja ja lükkas lauad pisukese raskusega tagasi õigetesse kohtadele. Siis pöördus ta võõra tütarlapse poole - või kas nüüd täiesti tundmatu, sest oli võimalus, et ta oli seda tšikki koolimaja peal kohanud, aga siiski .. "Sorry, ma pidin tantsima, mul tuli vajadus seda teha," ütles tütarlaps ühe hingetõmbega ja ohkas. "Muideks, Chelsie, Hufflepuff," tutvustas ta ennast ja ulatas neiu poole käe.

» Pärastlõunal.
» Pühapäeva pärastlõunal.