Koridoris lurkimas

Kogemata, noh! Kalini vere lõhn täitis Akela meeli ja tal oli raske kainet mõistust hoida. Olgu ta siis noormehe peale nii pahane kui tahab, slytherini veri maitses ikka kuradi hästi... Tõstnud käe, võttis ta Kalini oma, selle, millega nooruk oli haava puudutanud, ning pööras verise koha enda poole, et siis sõrmega veidi verd ära tõmmata ning sõrm puhtaks limpsida. Urjeh, kuradi hea... Acid tõstis taas oma erivärviliste silmade pilgu ning fikseeris selle Kalini näole. Ta ei suuda enam kauem vastu panna!

Nüüd oleks vist hea jalga lasta. Akela ilmselgelt hammustab teda kohe või midagi. Kuid Kalin ei liigutanud end. Ta seisis oma endisel kohal ja vaata Akelale silma. Ta isegi ei viinud oma kätt haavale tagasi.

Tõsi. Hetk hiljem lukustas Akela Kalini õlad oma sõrmede raudsesse haardesse ning vajutas kihvad noormehe kaela. Kuidas saab ühel pealtnäha tavalisel surelikul nii hea veri olla... Täiesti arusaamatu. Aga nüüd oli neiu ettevaatlikum, eemaldudes piisavalt vara, et mitte Kalinile jälle mingit nõrkushoogu tekitada. Pole seda vaja, et koolivanem koridoris siruli leitakse. Acid tõmbas käeseljaga üle suu ning limpsis oma naha puhtaks.

Kalin hingas sügavalt sisse, kui Akela teda hammustas ja viskas jälle pea kuklasse. Jeah, ta vist ikka oli narkar, kui asi puudutas vampiirisöödaks olemist. Huvitav tõesti, mis ta vere heaks tegi. Ja siis tõmbus Akela eemale ja Kalin ei tundnud end halvastigi. Kutt muigas: "oled rahul?"

"Ma olen löödud," vastas Akela süngelt ning neelatas, limpsates siis keelega üle huulte. "Arvata, et tahe on tungist üle ja saada nii haledalt näkku... Peaks vist nurka häbenema minema," torises neiu. Ta oli enda üle pettunud. On möku.

"Aga lohuta end sellega, et mul on mingi erisorti veri või midagi, millele ei saagi keegi vastu panna," püüdis kutt neidist lohutada. "Ja enne, kui sa kuskile lähed, pead sa jäljed likvideerima," tuletas kutt meelde.

Õigus jah. Akela tõmbas tagataskust oma eebenipuust võlukepi ja viipas kergelt, kaotades verejäljed. Ta oli õppinud piisavalt loitse - ja neid ka hädaga ise teinud -, et olla võimeline väiksemaid haavu parandama. "Sa oled nii lohutav, aitäh," torkas neiu pahaselt. Ta oli küll pahane rohkem iseenda peale, aga paratamatult võis see Kalinile vale mulje jätta.

"Ole lahke," pomises Kalin, kui ta haavad paranenud oli. Mis temast saanud oli? Vampiiride joogiautomaat? Täiesti lõpp. Tal on usaldusisikut või kedagi sellist vaja. Kedagi, kellega ta rääkida saaks. Vastasel korral läheb ta lolliks nende saladuste keskel üksinda.

"Sul on põhjust õnnelik olla - ma kuuletun koolivanemale ja lähen magama," lausus Akela pigem iseendale kui Kalinile. Nii lihtsalt, ilma head ööd ütlemata või midagi, pöördus neiu, surus võlukepi taskusse ja lonkis mööda koridori eemale. Ta läheb haletseb end veidi, vot.

Sai oma headööd sõõmugi vähemalt. Kalin kehitas õlgu. No kui läheb siis läheb. Kutt ise hakkas edasi kõndima hoopis vastassuunas. Kuigi ka tema eesmärk oli lõpuks magamistuppa jõuda.

OT: Läbi?

OT: läbi D=