Me ei taha ju pahandusi, ega...

Subject: Re: Me ei taha ju pahandusi, ega... 12/8/2011, 17:19

Ei läinud kaua, kui Max vihmapiisku enda näol tundis. Talle meeldis vihm, kuid selline nõrk, mitte padukas, sest tema keha oli kaklusest ikka veel kergelt siniseplekiline ja tegi ikka haiget küll, kui mingi vihm vastu selga ja rinda tugevalt peksis. Nägu oli juba ammu ära paranenud, aga kulmu juurde oli üliiiiväike arm jäänud.

"Ja mis sa seal teha kavatsed?" küsis ta uudishimulikult, vaadates hetke, kuidas tüdruk Hurtsiku poole sammub. Siis sebis ta end kiirelt tüdruku kõrvale, astudes nüüd koos temaga lagunenud koha poole.

Subject: Re: Me ei taha ju pahandusi, ega... 12/8/2011, 17:27

Akela nautis vihma. Vihm oli elu. Vihm oli värskendav ja meeldiv. Talle meeldis eriti paduvihm, aga olgem rahul sellega, mida saame, eks. Neiu heitis Maxile lõbusa pilgu. "Ma ei tea," vastas vampiiritar ausalt ning naeris. "Kui kohale jõuab, eks siis näeb, mis saab."