Mõisad põlevad

Saadud hoop oli pigem distraction kui kahju, Akela oli hetkega jalul ning uuesti Imogeni peal, hoides raveni pead oma raudses haardes. Neiu silmades helkis mõrvarlik pilk. Oi, kuidas ta tahaks praegu selle pea kõige täiega otsast tõmmata... Aga ta ei saa seda teha - kurat küll... Paar korda kotka pead kogu jõuga vastu maad tagunud, ajas vampiir end kergelt hingeldades püsti, pilk endiselt Imogenil, juhuks kui see pooletoobine peaks teda veel ründama.

Imogen ei hakanud seekord enam vastu. Põhjus lihtne - ta ribid ei saanud paraneda, sest luud olid rebestanud kopsud ja tänu sellele ei saanud ta ka hingata. Surebki ära siis. Parem kõigi jaoks.

OT: Ma ei suuda siia midagi pikemat kirjutada.

Akelal oli kange tahtmine Imogen siiasamasse agooniasse jätta ja väike kuradike tema õlal soovitas sama - saabki sitast lahti -, kuid ta ei saanud muutuda selliseks, nagu oli varem... Pealegi oleks ta siis ise surmasööja koha vääriline ja kohe üldse mitte Koolidirektori Armee liige. Lausa naeruväärne, kuidas ta sellesse kooli kinni kasvanud oli... Taskust võlukepi võtnud, viipas neiu napilt, võludes esile kanderaami, ja, hõljutanud Imogeni sellele, tõstis vampiiritar raami õhku. Pooletoobine parem jätku see tegu meelde... Mitte midagi ütlemata suundus Acid koolimaja poole.

Imogen ei reageerinud endiselt kuidagi. Ja miks peakski. Alustuseks ei saanud ta enam hingata ja tüdruk kõikus kusagil teadvusetuse piirimail. Ja lisaks ei kavatsenud ta Akelat nagunii tänama hakata või midagi. Parem oligi siis lihtsalt vait olla ja lasta end eeldatavasti haiglasse vedada.

Kalin jälgis vampiiride kaklust vaikides. Ta ei osanud ega julenud midagi öelda. Kuidagi kiiresti sai see läbi ja siis juba vedas Akela Imogeni haigla tiiva poole. Kalin tõmbas oma keebi kapuutsi uuesti endale pähe. "Ma lähen puhketuppa," pomises Kal Akelale, aga ta polnud üldse kindel, kas vampiiritar teda kuuliski.

Muidugi kuulis. Akela peatus, et oma pilk Kalinile suunata. "Meenuta, mida ma sulle endasuguste kohta ütlesin," sõnas neiu häälega, nagu tahaks kogu selle faking maailma õhku lasta, rääkides teemast, mida teha, kui vampiir on läheduses. "See vare siin ei ole puhas, ta on hübriid." Ptüi. Poleks see ebaviisakas, oleks ta maha sülitanud. "Hoia temast eemale... ja minust ka." Kõik. Vampiir jätkas oma teed, võlukepp käes ja kanderaam järel hõljumas.

"Ma pole vare," pomises Imogen vaikselt, verenire suunurgast voolamas. Ups.. Tüdruk viis käed rindkerele ja lükkas kobamise järgi vähemalt ühe ribi paika tagasi. Seda teist, mis kopsus istus, ta puutuda ei julgenud. Ja küll see üks nüüd ka kinni kasvas. Aegamööda..

Üsna pea saabus Akela haiglatiiba ning andis Imogeni maadamile üle, öeldes, et ravenclaw kukkus aknast alla. Teadupärast oli Sigatüügas üsna järsu ja mõrvarliku ehitusega ning kotka vigastustele oligi põhjendus olemas. Kui maadam neiul lahkuda keelas, vajus vampiiritar pahaselt ühele voodile, ristates käed. Ta on niigi järeleandlik, et selle pooletoobise haiglatiiba tõi, mitte sinna surema ei jätnud, ja nüüd ei saa ta ka ära minna!

"Aknast alla? See idioot andis mulle tappa," nähvas Imogen kohe vastuseks. Nii see asi küll ei jäänud. Kui temalt iga pisiasja eest punkte maha võeti, siis parem oleks, et dorkide majalt ka punktid lendavad. Akela oli ju siiski kakluse algataja. Pealegi teadsid haiglaõed nende rasside kohta nagunii, sest noh.. oli veidike aru saada ju ka arstide jaoks vähemasti, kes nad olid ja seetõttu polnud Imogeni vigastused kuigi utoopilised ka.

"Sina ole vait," nähvas Akela Imogenile, kui sellel kobinat oli. Kurat, kui see pseudokiku veel midagi ütleb, viskab ta kotka tõesti aknast alla. Lennaku siis teiste inglite seas, kuradi terava keelega eit selline. Maadam siblis kohe mingi luid parandava joogiga kohale, kuid vampiiritar põrnitses enda ette, vandudes mõttes nagu meremees.

"Kao välja, Akela," sõnas Imogen väsinult. Ja siis käskis too maadam ka Ivyl vait olla. Mitte just nende sõnadega, aga arvestades, et neiul luu kopsus oli, siis ei tulnud rääkimine vist eriti kasuks tõesti. Imogen tundis juba kaugelt selle joogi haisu ja palvetas mõtteis, et see oleks mingi määre, mida.. ribidele pandi? Loll lootus kuna ta kuulis vedeliku loksumist. Jeap, selle pidi ta nüüd siis ära jooma või? Imogen ei saa istuligi tõusta ja siis nad joodavad talle enda arust mingit kraami. Veel parem.. Luid parandavat kraami. Kui tal üks neist alles kopsus tsillib. Ei ole hullu, kasvatame kopsude külge kinni siis.

Ega's see jook ja selle tegija lollid polnud. Võlukunsti abil saab igasuguseid asju korda saata - ka paigast liikunud luid nende valest kohast eemaldada. Just wait.

Kui Akela püsti tõusis, et haiglatiivast minema marssida, peatas maadam ta käsuga paigal püsida, kuid neiu ei kuuletunud ning kõndis kiirel sammul ukseni, mis hetk hiljem tema järel sulgus. Olgu parem tänulik...

Maadam suutis talle selle joogi sisse joota ja hakkas siis alles tolle kopsu läbistanud luu kallal mässama. Ja oi see jook oli ikka rõve küll. Imogen lehvitas Akelale hüvastijätuks ja jäi siis sinna lesima, lastes mutil end kokku lappida. Neiu õnneks või kahjuks oli haiglatiib talle üsna tuttav nii et mingit draamat selle koha pealt ei olnud. Lihtsalt lebotamine ja ootamine ja aegajalt natuke tugevam valu. Ei midagi ületamatut.

OT: teema vist läbi?

OT: Ju siis.