Juured sügaval mullas

Lucy noogutas ja kritseldas siis edasi. Pärgament nägi üsna korratu välja tänu kõikidele kritseldustele. Lõpuks tõstis tüdruk sule pärgamendilt "Palun. Sinu sugupuu. Nii palju kui ma praegu peast teadsin." Lucy osutas sõrmega "Siin oled sina" ta liikus natuke ülespoole ja paremale "Ja siin mina" Prefekt naeratas rahulolevalt "Kas ma ei öelnud, et sa oled tõenäoliselt minuga samas sugupuus?"

Lucy pärgament siis:

Spoiler:

"Ei, sa ei öelnud. Ja sa oled veider," pidi Kalin tõdema. Ta võttis pärgamendi ja heitis sellele pilgu. Hmmm. Ja seal samas oli ka Voldemort. "Kas ma võin selle endale võtta?" küsis Kalin pärgamendile osutades. Tema eelmine sugupuu oli kuidagi ohutum.

"Kas tõesti... Minu meelest ma ütlesin, et peaaegu kõik puhtaverelised on suguluses..."pomises tüdruk. Lucy kehitas poisi palve peale õlgu "Minugipoolest. Mina tean seda ju peast. Ma just kirjutasin selle ju peast üles" Ta andis pärgamendi poisile "Kuigi ma soovitaksin seda pigem saladuses hoida, et sa Voldemorti sugulane oled. Paljud inimesed on kaotanud enda lähedasi ja sugulasi selle massimõrvarist psühhopaadi pärast." hoiatas ta poissi.

"Sa vihkad mind ka nüüd selle pärast?" küsis Kalin. See oli tõesti üsna salajane info, et ta Voldemorti sugulane oli. Kalin vaatas veel pärgamenti ja rullis selle siis kokku. "Mulle vist meeldis mu eelmine suguvõsa rohkem," pomises Kalin.

Lucy vaatas poissi uskumatul ilmel "Ma ei vihka sind. Ja ma ei vihkaks kunagi kedagi puhtalt sellepärast, kellega nad sugulased on" Tüdruk pani enda käe poisi õlale "See on su enda otsustada, kummast suguvõsast sa oled. Praegu teame ainult meie sinu bioloogilist suguvõsa. Mina hoian enda suu kinni." ütles prefekt õrnalt. See polnud ju poisi süü, et ta Voldemortiga sugulane oli.

"See oleks sinust kena," lausus Kalin ja noogutas. Huvitav, mis siis saab, kui surmasööjad teada saaks, kes ta sugulane on. Või noh, oli. Kalin pani pärgamendirulli ära. Nooh, nüüd oli siis see asi selge. "Aitäh sulle. Et sa sellest kellelegi ei räägi," noogutas Kal tänulikult.

Lucy noogutas veelkord "See pole minu asi kellelegi rääkida". Tüdruk tõusis põrandalt püsti ja pani sule kotti. "Vähemalt sa tead nüüd." ütles ta poisile väikese naeratusega.

"Jaah," pomises Kalin ja ajas ka end püsti, viibutades siis oma võlukeppi ja lennutas kõik paberid, mis olid tema omad lauale virna, et need siis kaasa võtta. Need olid liiga olulised paberid, et neid lihtsalt enda tuppa saada.