And that's what happens when you get too close

Travis sammus jalgadega lehti laiali ajades või siis aegajal mõnele kivile virutades mööda kooli alasi ringi, ta ei teadnudki, mis tuju tal on - suht sitt, kui aus olla. Ball oli tulemas, kooliaasta oli juba mitu kuud kestnud, Travisel olid vaid parimad hinded aga ta ei olnud kellegiga kohtunud ega suhelnud, tal ei olnud balliks kaaslast. Travis võpatas sammu tagasi, kui avastas, et oli peksja paju juurde jõudnud, kuid rahunes, sest see ei hakanudki peksma, puu seisis paigal ja selle otsas istus Brian. "Terekest," lausus Travis kergelt muites, vaadates ülesse poisi poole. "Hea koht lugemiseks," mainis ta siis. Not.

Travis surus käed teksade taskusse, tundes sõrmede all suitsupaki, kuid ta ei hakanud hektel tõmbama. "Travis," vastas poiss. "Ja sina oled Brian, kui ma ei eksi," lisas ta. Travis ei olnud ülbe ega üleolev, mis siis, et Slythernlane seda ilmselgelt oli.

Travis muigas, varjates seda sellega, et ei vaadanud ülesse Lestrange poole. "Tulin jalutama, pead tuulutama," vastas ta siis Briani küsimusele, kellele isegi vist pakkus see reaalselt ka huvi. "Miks sa puu otsas loed? Üritad tähelepanu saada?" Nüüd ei varjanud Osier enda muiet. "Well, minu oma sa igatahe said." Travis tõmbas tulemasina taskust välja ja jäi seda sõrmede vahel keerutama.

Travis üllatus kergelt, kui Brian ütles, et tal hea meel, et ta tähelepanu oli saanud. "Ma arvasin, kui aus olla, et sa vastad midagi sellist nagu: mind ei koti, et ma su tähelepanu sain." Trav turtsatas naerda korraks. "Ilmselt arvasin ma siis valesti. Hea maandumine."

Travis pani paratamatult tähele, et Brian seisis talle liiga lähedale. Mm, tollel oli hea lõhn. Poisi näole ilmus selline sõbralik muie. "Sind sunniti õppima, mis sa siis vabatahtlikult ei teegi seda?" Keda kottis, kui ei teinudki. Travis tundis, et tema oli ise ka viimasel ajal liiga palju õppinud, ta juba ootas balli, et saaks rihma lõdvaks lasta.

Travis naeris kergelt. Jah, Brain oli tõesti armas. Liigagi armas. Osierile ei meenunud ainult, kas poiss oli hetero või gey.. tal olid üldse asjad peas sassis, liiga palju erinevaid inimesi oli koolis lihtsalt. "No tuleb kasuks vast," ütles ta vastuseks ja kõigutas ennast kergelt kandadel.

"Sellel aastal küll jah," vastas Travis. "Mul ei ole absull muud teha ja siis mõtlesin, et ah, savi, tuubin nagu segane." See oli siiamaani talle ainult O'sid toonud. Super ju. Aga ta ei olnud loodud õppimiseks või tarkuriks, Travist huvitasid palju rohkem muud asjad. Osieril oli tõsine ilme, mis andis mõista, et ta ei teinud nalja.

"Jaa noh, eelmisel aastal oli mul veel..noh, Kalin" lausus Travis, hääles kerge solvumine, kuid mitte valu. Jah, ta oli pigem solvunud, et tal enam head sõpra, mitte kaaslast ei olnud. "Ja sel aastal olen ma lihtsalt passinud siis ja tuupinud." Travis tundis ennast vabalt, rääkides selliseid asju.

OT: Ma lihtsalt ei suuda vait olla. Me käisime Travisega kaks aastat ja kohe kindlasti ei elanud me selle aja kapis. See on ebaloogiline, et sa seda ei teadnud. Lihtsalt pidin mainima.

Travis muigas kergelt. "Lihtsalt läksime lahku, ei sobinud kokku. Hea, et me sellest vähemalt nii varagi aru saime, palju jubedam oleks olnud lahku minna, kui me veel mitu aastat koos oleksime kannatanud." Siis kehitas poiss aga õlgu. "No siin ei ole eriti suurt valikut, või mis?!" Ilmselgelt oleks tal keegi juba olnud, kui ta oleks kellegi leidnud. Daa. Miks see üldse Brianile nii suurt huvi pakkus. Travis kaldus nüüd arvama, et jah, Brian vist oli ka gey, ta oli seda nagu kuskilt kuulnud aga ta ei saanud selles kindel olla.

"Kui aus olla, siis ma lootsin, et mulle tuleb mõni hea mõte, mida täna ette võtta. Just selle õppimise pärast - kopp oli ees, masekas hakkas tekkima ja ma tulin välja, et mõelda, kas minna Seapeasse ja juua ennast täis või ei ole sellel mõtet." Trav muigas. Ta tõesti ei osanud otsustada, kas minna jooma või mitte. Äkki oli siiski parem niisama värskes õhus olla.