And that's what happens when you get too close

Travis naeris. "Ma ei ole mingi kutsikas sul siin," lausus ta muigega, hea tuju iga hetkega tekkimas. "Ma ei tea," lisas ta siis õlgu kehitades. "See komme jäi lihtsalt külge ja ma ei viitsinud maha ka raputada." Lõbustatult vaatas ta, kuidas Brian tema tulemasinaga mängima hakkas, kuid ei võtnud tal seda ära. Selle asemel tõmbas Osier vaid paar mahvi enda suitsust ja kustutas siis koni ära. "Mis sa oled meil siis mingi musternäidis või?" päris Travis siis.

Travise silmad läksid korraks keskele kokku, kui ta sõrme vaatas, mis tema ninaotsal peatus, siis viis ta aga silmad Brianile ja naeratas. Mm, armast kutsikas. Tore. Ega Brian ise oli ka päris armas..kassipoeg. Siis tegi Osier midagi, mida ta ei osanud ise ka arvata, et ta selleks võimeline on, kuid kõik märgid oli ju nii selged, et Brian lõi talle külge.. Travis libistas käega üle Briani põse ja kaela, kuid tõmbas siis käe järsku tagasi..

Travis ei olnud nii ammu kellegiga lähedust tundnud, viimati suvel, kui ta korraks ennast vabaks oli lasknud ja pärast baari ühe tüübiga tolle juurde läinud ja nad olid seal asjaga kiirelt ühelepoole saanud, see oli ka kõik. Viimane tõeline lähedus oli olnud Kaliniga, kuid see oli minevik ja Travis oli edasi liikunud, viimaks. Ta astus Brianile sammu lähemale, pannes aeglaselt enda käe ümber Lestrange ja astus siis veel sammukese lähemale, nad olid nüüd täiesti koos..kuid Osieril ei jätkunud seda julgust, et teha veel kohe üks samm.

Ah, kuradile see kõik, mõtles Travis ja muigas, kui siis lihtsalt Brianit suudles, ahnelt, ta vajas seda!

Travise jaoks oli see suudlus ja enda välja elamine, ta tundis ennast kohe nii vabalt ja hästi. Poiss ei lõpetanud suudlust, ta hoopis süvendas seda ja hoidis Brianit enda käte vahel.

Muidugi, et suudles, eriti veel siis, kui sa nii kaua olid ilma olnud. Suudlus jätkus veel mõnda aega, Travis ei mõelnud millelegi muule, kuid viimaks tõmbas ta enda huuled eemale ja vaatas Brainile üllatunult otsa. "Whoa..see oli nüüd, veider," lausus ta siis, ise kirest põlemas.

"Ei, ei, suudlus iseenesest oli väga hea," lausus Travis ja naeratas armsalt. "Aga lihtsalt see..et see üldse juhtus. Tead, ma ei ole selliste asjadega harjunud. Sa oled või?" Nad hoidsid ikka teinetsielt ümbert kinni ja Osier ei tahtnudki lahti lasta. Travis ei olnud küll mingeid kuulujutte kuulnud, et Brian mingi kohalik hoor siin on.

"Mm, ma ei usu, et asi nii hull on," lausus Travis siis lõbusalt. Ja mis siis, kui oligi. Ju kellelegi meeldis selline elustiil. "Sa ei ole mõelnud paikseks jääda?" päris ta siis. Mitte, et ta ennast pakkuma kohe hakkas aga noh, hea oli teada. Travis jättis ikka enda käed veel ümber Briani.