Halloweeni maskiball!

Kalini silmad läksid üllatusest kaks korda suuremaks: "Mida?" küsis ta ehk liiga valjult. "Daniel tappis Damiani?" küsis Kalin siis sosinal. "David ja Donelle löövad ta maha," oli Kalin kindel. Sellest tuleb mingi major sõda ju. Rääkimata sellest, et Damian nüüd surnud on. Oh, well, parem Damian kui David. Ja wow, seekord polnudki Kalin kogu draama keskel.

Kalin kergitas üllatusest kulme. "Kes nad üldse? Daniel ja Imogen?" küsis Kalin. Ja miks Venus seal oli olnud. Brr. See ball kiskus nii käest ära. "Ja Imogen ründas Lily't," raputas kal pahaselt pead. Väga kahtlane. Ta puges Sebastianile lähemale ja põimis käed ümber kuti. Huvitav, kui Kalin oleks olnud nõus Imogeniga tantsima minema, kas vampiiritar oleks siis teda keset tantsuplatsi järanud?

Kalin ei suutnud seda uskuda. "Lucy on selle taga?" gaah, Kalinil olid ikka nii valed sõbrad. Serenity'l oli õigus. Ja see kuradi hunt-Daniel ei kontrollinud end üldse ju. Poleks imestada, kui kõik nüüd teaks, et ta üleloomulik olend on, tänu sellele, mis ta siin saalis korraldas. Ja kui Dan peaks Kalini kaela murma, siis mätsis Lucy selle ka ilusti kinni. See polnud normaalne.

Travis oli hakanud just enda kätt Briani oma poole liigutama, kui poole pealt tardus, sest saalis hakkas mingi karjumine pihta. Poiss viis enda silmad sinnapoole ja vahtis lihtsalt suu lahti, kuidas seal mingi julm kaklus toimus, see ei olnud üldse loogiline ja Travis hakkas kohe kahtlustama, et pooled neist ei ole tavalised inimesed. Viimaks viis ta pilgu Brianile ja ei suutnud midagi lausuda, lihtsalt vahtis talle otsa. Ta oli nii üllatunud.. Ball oli täiesti perses omadega ja nad ei olnud saanud veel tantsidagi, kuigi viimaks rahunes kõik maha ja saal oli jälle korras..

Julie Rodriguez wrote:

Julie pani kaela kingitud kee ja võttis öökapi pealt maski ning seadis selle endale ette. Peeglist vaatas vastu kohe teistsugusem inimene. Neidis lahkus toast ning läks balliruumi poole. Juba eemalt tundis ta ära Henry sarvedega maski. "Tere, mu kuradike," lausus Ann naeratades. Natuke muretses Jule selle pärast, kui keegi peaks Henry maski eest tõmbama ei tea mis põhjustel. Maskialune oli ju muutmata.

Spoiler:

Henry naeratas, kui tundis ära tüdruku, kes tema juurde oli tulnud. Mees pani enda käed talle ümber ja lausus: "sa näed imekena välja." Ja ta mõtles seda tõsiselt. Seejärel juhatas ta tüdruku saali, võttes tema käe enda kätte. Saalis võttis paar endale laua ja jäi esilagu sinna istuma ja ennast värskete jookidega kosutama.
Ühel hetkel hakkas saalis kaklus, kuid kuna Henry ja Julie istusid üldse teises saali otsas, neist palju kaugemal, ei kostnud nendeni kakluse põhjused ja Henry ei hakanud vahele minema, sest mingid professorid juba liikusid aeglaseld sinnapoole. Korraga oli rahu jälle majas ning Steel küsis: "kas sa sooviksid tantsida?" Oli ju see ometi balli mõte.

Mingi hetk tüdines Kalin Briani ja Travise hõõrdumise vaatamisest. "Ma lähen käin vetsus," pomises kutt ja vajutas musi Sebastiani huultele. "Ma olen kohe tagasi," lubas koolivanem ja lahkus saalist. Kohe tema järel lahkus ka Julie.

Lucy oli ilusasti Venuse voodisse pannud ning istus seal voodiserval, kuni neidis magama jäi. Nüüd tuli ta tagasi alla, ballile, et Daniel üles otsida. Tal polnud aimugi, et poiss vahepeal üles juba tulnud oli. Tal ei olnud üldse hea olla. Saali jõudnud, ei näinud ta esialgu mitte ühtegi tuttavat nägu. Mis pole ka imestada, sest kõik kandsid maske eksole. Ta kõndis rahva vahelt läbi, otsides Danieli. Või Imogeni, sest poiss oli ju teda otsima läinud? Natuke aega ringi kõndinud, otsustas tüdruk maha istuda, enne kui tal lihtsalt pildi eest ära lööb. Ta valis mingi tagumise laua, kus kedagi peaaegu ümber ei olnud ning istus selle taha, kallates endale klaasi vett ning järgmisel hetkel oli see vesi tal kõik kleidi peal, sest ta tundis, et midagi puutus teda laua all. Tüdruk piilus ettevaatlikult laualina alla, ning leidis sealt... Padfooti? "Paddy? Mis sina siin teed? Kus Lily on?" küsis neidis vaikselt ja võttis väriseva koerakese sülle. See oli küll veider. Tavaliselt ei lasknud Lily teda üldse silmist. Luce lasi pilgul üle saali käia, lootuses, et näeb seal tuttavat punast juustepahmakat või Danieli, kuid tüdruku lootused läksid tühja. Tüdruk pani pea kolksatusega vastu lauda. Kuidas nad küll selleni jõudnud olid...?

Imogen jõudis saali ja lasi pilgu üle rahva. Pidu käis täies hoos nagu näha. Noh.. Osade jaoks vähemalt. Aga päris mitmed olid veel seal ja nagu näha, siis koguni ka Lucy. Ivy sammus lähemale, otsides pilguga seinte äärest ja mujalt põrandalt väikest koera. Alles lauani jõudes märkas ta sedasama koera Lucy süles. "Oh, sa leidsid ta üles," sõnas Imogen kerge naeratusega laua juurde sammudes ja taipas siis, et ta ei teadnud tegelikult oma ohvri nimegi. "Ta.. perenaine otsib taga teda," lisas ivy ja sirutas käed välja, et Lucy koera talle ulataks.

"Lily?" küsis Lucy, veidi sassis omadega ning andis koera Imogenile "Kas temaga juhtus midagi? Ta tavaliselt ei jätta kunagi Paddyt järelvalveta" Lucy vaatas Imogeni ja talle jõudis järsku kohale, miks ta üleüldse siia tulnud oli "Kus Daniel on?" küsis tüdruk murelikult.

"Jah.. Lily," sõnas Imogen koera enda sülle võttes. Muidugi.. Potter ju. Oh jumal.. Ivy'le jõudis alles nüüd kohale, et ta oleks äärepealt Harry fukken Potteri tütrele otsa peale teinud. Not good. Kuts ta süles rabeles väheke - ilmselt meeldis Ivy talle sama vähe kui tema Ivy'le.

"Ta.." alustas neidis kõhklevalt. Siiani teadsid vaid Darren ja Daniel ja Imogen polnud Lucy'ga just suurim sõber. Aga samas olid nad siiski Lily'ga sugulased. Dilemma. Kohutav dilemma. "Lähme välja," pakkus neidis. Saalis olid nii mõnedki vampiirid, kes kõike kuulda võisid, mida nad enne ehk kuulanud polnud. Imogen viis pilgu hetkeks Sebastianile. Tema raudselt kuulas kõike.

"Daniel.. Läks enda tuppa mu teada," vastas neiu siis ajurakke ragistades. Liiiga palju küsimusi. Imogen astus sammukese saaliuste poole, silmitsedes Lucyt ootavalt.

Oma võlukeppi käes viibutanud kallutas noormees oma pead kahele poole. Uksepeal laialt naeratanud lükkas ta paar väiksemat jõnglast eest, ning suunas silmad oma seljataha. Seltskond koos, võis pidu alata. Võlukepi lakke suunanud ilmus sinna peale kiiret viibet must vari, mis terve ruumi pimedamaks muutis. Dave leidis oma silmadega Lucy, ning ta jalad tõusid tunduvalt kõrgemale, kui see loomulik oli. Ennast ukse kohale lennutanud silmitses ta irve saatel hämmingus olevaid õpilasi, ning saatis õpetajate laua suunas ühe confrigo teele. Tal oli vaja leida keegi rahva seest, kes oleks reaalne tapma Damiani. Igaljuhul oli tal lenneldes selleks parim võimalus.

OT:Ahjaa, maskid peas ja rüüd seljas - ühesõnaga kes on kes seda te ei saa teada, ma pean silmas inimesi, kes ei tunne teatud lõhnasid jne...

Lucy jõudis ainult püsti tulla, kui tuba hämaraks läks. Tüdruk aimas halba ning sissekäigu juures nägi ta mingit kogu...ee... lendamas? Kes see oli, sellest ta aru ei saanud. Süda pekstes, võttis tüdruk enda salataskust taaskord võlukepi välja, valmis ennast (ja teisi) kaitsma.

"No mida nüüd.." sõnas Ivy pahaselt, kui pimedaks läks. Ja siis nägi ta samuti seda lendavat kogu ja tundis ka lõhnast tolle ära. "David," lausus neidis vaikselt, ent piisavalt kõvasti, et Lucy samuti seda kuuleks. Ja siis läks ühes saali otsas väga heledaks. Plahvatus. Leegid.. Seal, kus olid õpetajad. Kus oli Lucius. "Hoia," lausus Imogen lühidalt ja surus koera Lucy käte vahele.
Neidis eiras Davidit ja liikus läbi rahva põleva laua poole, püüdes tee peal välja mõelda, kuidas ta ilma võlukepi abita selle asja kustutatud saab seal. Imogen jõudis lauani.. Või siis selle jäänusteni ja liikus ümber laua, kus osad õpetajad pikali maas olid. Seal samas oli ka Lucius. Teadvuseta. Noh.. Vähemalt mitte leekides.

Ja kohe Adrianna järel astus sisse Kalin, kes kandis samasugust ürpi, nagu kõik teised ja oli seetõttu äratundmatu. Vähemalt lihtsate inimeste jaoks. Siiani tundis ta end halvasti, et oli Sebastianile valetanud. Või noh, tegelikult ta ju polnud valetanud, sest ta oli vetsus käinud ja pärast seda riided vahetanud ja nüüd oligi ta tagasi. Lihtsalt... Mitte oma tavalistes riietes. Kalin vibutas oma võlukeppi ja lennutas mitu lauda tagurpidi, nii et nüüd ka teiseltpoolt ruumi jooksid inimesed keskele kokku.

Pärast Kalinit astus saali Julie, kes oli samamoodi varjatud, nagu teised ja ka tema hakkas laamendama.

Darren ei suutnud oma muiet varjata. See tuleb kindlasti lõbus. Ta astus rahulikult saali ning vaatas ringi. Keegi oli juba laua süütanud ning Dave hõljus (?!) õhus. Vampiir ohkas vaikselt, üritades seejuures naeru tagasi hoida. Tal ei olnud seal ausaltöeldes mitte midagi teha. Kahevõitlust pidada? Noh, seegi oli lõbus, kuid mingisugust hävingut tekitada ta eriti vist ei tahtnud. Vist. Terve oma elu oli ta hävitanud inimelusid ja see oli Kool... Darren hingas vaikselt välja ning vangutas endamisi pead. Huvitav, mida need noored Koolidirektori Armee liikmed teha kavatsevad?

Lucy võttis ühe käega koerakese vastu, seda liigutust praktiliselt tähele panemata. David.... Kui keepides inimesi järjest rohkem juurde tuli ja nad laamendama hakkasid, hoidis tüdruk üldisest massist natuke kõrvale ning saatis patronuse Danielile teadet viima. See hetk aga, mis kulus tal keskendumiseks ja teate saatmiseks võttis tüdruku tähelepanu ära saalis toimunule. Selle tulemusel kaotas tüdruk koerakese enda kätest, kes kusagile minema jooksis. Lucy lootis ainult, et Paddyl on oidu saalist minema joosta. Nüüd pööras Lucy ennast nende maskidega tegelaste poole ja saatis esimese sellise poole juhmistava.

"Mida kuradit sa ise teed?" küsis Kalin vihaselt. "Mis mõttes sa mu sealt ära vedasid?" küsis ta kurjalt ja kiskus oma maski peast. "See pole sinu võitlus eks. Aga minu oma on," lisas koolivanem, pani maski ette tagasi ja tormas taas saali poole. Ustest sisse jõudnud, sulges ta need enda järel võlujõuga.

Imogen kõhkles hetke, kuid haaras siis Luciuse võlukepi. Ai, mees lööks ta maha, kui teada saaks. Kuid neidis kasutas seda vaid enda võlukepi kohale võlumiseks ja pani siis korralikult tagasi. Ta oli teadnud, et midagi sellist toimuma hakkab, aga kogu see Damiani mõrva ja Lily õgimise jura oli mõtted täiesti mujale viinud. Neidis võlus endale samasuguse maski ette ja rüü selga ja ohkas siis raskelt. Kasutades oma vampiirikiirust oli ta hetkega Darreni kõrval. "Ei olnud vaja õpse õhku lasta," sõnas ta mehele veidi pahaselt ja viis pilgu siis üle saali. Kuigi neidis ei olnud nii.. hävitamismeelne, oli siiski neil õigus olnud, kes ütlesid, et ta kuulub pigem JSi. Sest just seal tüdruk oligi. Vähemalt lisandus solvangute nimekirja veel üks hüüdnimi - reetur.

Akela ei leidnud Robinit pilguga, aga ega ta eriti ei keskendunud ka. Verelõhn hõljus õhus, tekitades temas nälga (mis siis, et ta alles hiljuti ühe võluri õnneks võttis), mistõttu neiu keskendumisvõime kannatas.

Kui saal pimedaks muutus, vidutas vampiiritar hetkeks silmi ja vaatas ringi. Keepides kogud, kes lõhnasid väga suure Frosti ja Gatina ja... Seamuse moodi, ilmusid saali ning asusid seda hävitama. Rodriguez ka... Good thing she had her wand with her. Tõmmanud võlukepi välja, kustutas Acid leegid, mis laudadest tõusid, ja saatis ründajate poole ühe relvituks tegeva. Tema võimalus oma koht Koolidirektori Armees auga välja teenida.