Halloweeni maskiball!

Darren viis pilgu Sebastianile, kes oli Kalini minema vedanud, kuid juba järgmisel hetkel oli noormees tagasi Suurde saali tormanud ja teda võttis vahele Robin. Darren turtsatas vaikselt ning pööras pilgu Imogenile, kellele ta õlgu kehitas:"Tõesti mitte." vastas ta nii vaikselt, et ainult poolvampiir sai teda kuulda. Ta heitis pilgu õpetajate lauale ning muigas. Kes oli see tarkpea? Tema mitte igatahes.

Imogen tõrjus Akela loitsu ära ja viis pilgu David'ile. Polnud küll kõige lemmikum tüüp seal akadeemias, aga samas oli teda kasulikum enda poolel hoida. Darreni vastuse peale kortsutas ta vaid kulme ja viis siis pilgu samuti Kalinile, kes näis nüüd Robiniga hädas olevat. Ehk peaks appi minema..? Ivy otsustas oodata, äkki saab ise hakkama.

Lucy vaarus, kui keegi märkamatult tema pihta jalakammitsaneeduse saatis ja vandus vaikselt, pöörates pead, et enda ründajat näha ning ta kõrvaldada. Kahjuks ei taibanud ta lae poole vaadata ning järgmisena läks tüdruku võlukepp. Talle lõi füüsiline valu südamesse, kui ta enda võlukeppi purustatuna nägi, kuid saatis vaid ülimalt vihase pilgu Davidi poole ja sülitas poisi pihta "Ei iial." vastas ta kindlalt. Ta oli nurka surutud ja ta teadis seda. Ikkagi kannataks ta pigem cruciot meelemärkuse kaotamiseni ((OT: ma ei luba sul enda tegelast hulluks ajada)), kui annaks Danieli välja. Kus kõik KA liikmed olid ja miks nad ei tegutsenud??

Imogen silmitses hetke Davidit ja Lucyt ja lennutas siis lauad teise saali nurka, pannes ka need põlema. Nüüd põlesid kõik nurgad ja kõik peokülalised olid sunnitud saali keskele kogunema. Ivy keelas endal õpside laua poole vaatamast ja viis pilgu hoopis tagasi Kalinile, meeled siiski eestpoolt tulevate rünnakute osas valmis.

Akela ei jäänud isegi vaatama, kuidas tema relvitukstegev kohe üldse mitte eesmärgini ei jõudnud, vaid viipas kleidisabale, lõigates oma kleidi tükk maad lühemaks - selles baldahhiinis polnud võimalik võidelda. Järgmine viibe oli juba saaliukse suunas, mille Kalin sulgenud oli, ning heleda sähvatuse saatel lendasid uksepooled hingedelt, võimaldades kõigil kõrvalseisjatel põgeneda - nagu näiteks väikesed. Siis pöördus neiu kontsadel, et Julie suunas juhmistav saata ja koheselt täielik kilp tõsta, juhuks kui keegi naljahammas teda rünnata plaanib, näiteks selja tagant, mis oleks kuradi alatu.

Dan oli Lucy patronuse kätte saanud ja kohale tormanud. Ta pigistas võlukeppi oma käes ja tormas saali. Okei. Saalis valitses kaos ja kaose tekitajateks olid mustades keepides JS liikmed. Vahva. Daniel saatis sidumisloitsu ühe nende poole, kelleks oli Imogen ja siis nägi ta Davidit, kes lennutas Lucy't. Ilmselgelt ärritus Daniel jälle. Ta vibutas oma võlukeppi ja paiskas Davidi tugevalt vastu seina, olles nüüd hetkega Lucy juures. "Mis kurat siin toimub?" küsis ta ärritudes. Või noh, juba olles ärritunud.

Sebastian Riddle wrote:

Kuid Kalin ei arvestanud Robiniga, kes Saali jäi. Robin peatas koheselt Kalini, tõkestades ta nüüd nii võlukunstiga kui ka sellega, et Kalin tema ja seina vahele jäi. "Sebastian oleks pidanud teadma, et sa selle väikese naeruväärse rühmituse liige oled. Mida sa sellega saavutada suudad?" Robin väänas võlukepi kuti käest välja ning vaatas teda üpriski jahedalt, hoolimata ümberringi lendavatest loitsudest. Ta oli nii enda kui Kalini tugeva kaitsekilbiga ümbritsenud.

"Mis see sinu asi on?" urises Kalin. Aii. Kal niutsatas, kui Robin talt võlukepi käest väänas. "Anna see tagasi," käskis kutt. Jeaah. "Mida sa teed. Need on su oma majakaaslased seal ju," urises Kalin siis vihaselt, kui Robin ikka veel talle ta võlukeppi tagasi ei andnud. Ta haaras sellest ja püüdis seda vampiiri käest ära tirida.

Imogen viis pahase pilgu Akelale ja lennutas tema suunas juhmistava, suunates võlukepi siis ukseavale, tõstes sinna kilbi ette. Viimase klassi õpilased said sellest küll ehk läbi murda, kuid tal polnud aega ka uksi parandama hakata.

Aga Daniel jõudis saali tulla. Oh f**k.. Sõprade (?) vastu võidelda polnud meeldiv. Aga kahetsuseks polnud aega. Ja nagu näha, siis ei hoolinud Dan ka sellest eriti, kui kutt tema poole võlukepi suunas. Neidis põikas eest ära ja loits tabas hoopis Darrenit. Whoops. Ei tea, kas Dan teadis ka, et see tema oli.. Lõhnast võis ta ju ära tunda.

Lucy silmad läksid suureks, kui ta poisi ähvardust kuulis. Ei... Miks ta patronuse Danieli juurde saatis? Ja järgmisel hetkel oli ta kõrgel lae all, võimetu midagi enda kaitsmiseks tegema ja siis oli kõva mats ja hetkeline pimedus. Õõõõ...Keegi karjus ta kõrva ääres... Luce tegi silmad lahti ja nägi Danieli "Ei... mine ära. Palun" ütles ta meeleheitlikult ja tõusis poolistukile. Great nüüd on tal peavalu ka lisaks juba eelnevale sitale olekule.

Darren vangutas kergelt pead ning viipas võlukepiga. Sidemed pudenesid tema jalge ees maha ning ta lükkas need lohakalt kõrvale. Ausalt, kui keegi tahaks teda tabada, siis peaksid nad tegema midagi muud, kui teda kinni siduma. Vampiirina oli ta ju suuteline kasutama isegi looduslikke jõude. Kõik need udud ja tormid - ta saaks nendega oma naha vabalt päästa. Kuid mille jaoks see tarvis oli? Seejärel viis ta pilgu ründajale ning sulges korraks silmad. Ta tundis ära libahundi, keda ta oli paar korda kooli peal näinud. Oh jah.

"Ei lähe," raputas Dan pead ja enne kui ta end ümber jõudis pöörata või midagi, oli juba terve ta keha kammitsetud. Tore. Õigupoolest polnud see üldse tore. Ta oleks tahtnud Davidi tükkiteks rebida.

"Vabatahtlikult ei lähe ma siit mitte kuskile," pomises Kalin vihaselt. No raisk. No kuradi raisk. Ta vaatas Robinist mööda teisi, kes kõik kellegagi võitlesid ja siin oli tema. Mingis mullis, koos Robiniga, ilma võlukepita. Ja see MINGI dork oli vastik libahunt. Miks Robinil nii suva sellest oli?

Juhmistav põrkas lihtsalt kilbilt tagasi. Ta ei saa Lucy't ja Danieli kuidagi aidata, kui end ei reeda... Akela vaatas üles, tirides samal ajal oma kingi jalast. Paljajalu oligi parem olla. Hetkeks situatsiooni kaalunud, saatis neiu Davidi tehtud kilbi poole Expulso, kuigi aimas, et see ei pruugi töötada, ning tugevdas samas oma kilpi. Np.

Lucy ei jõudnud Dani ära tõugata, kui ta Davidit nägi ja nüüd olid nad mingi pagana kilbiga kaetud.Tüdruk sai ainult jälgida, kuidas David Danieli piinas ja pisarad voolasid mööda tüdruku põski alla. Oii kuidas ta tahtis rääkida praegu. Rääkida midagigi, et Dave ainult Dani piinamise lõpetaks.

Kalin rabeles ja puikles vastu, aga nooh. Vampiiri haardest juba lahti ei rabele või mis. Puhketuppa jõudes istus ta vihaselt diivanile ja rebis maski endalt ees. "Lihtsalt suurepärane," pomises Kalin. "Väga meeldiv," pomises ta veelgi pahasemalt. "Saadan ise endale nüüd ühe Crucio kaela? Mis te arvate, mis nad teevad minuga nüüd? Aaaagrh!" Kalin ristas rinnal käed ja põrnitses vihaselt kaminatuld.

Kurat! Jah, ta sai täiuslikult aru, et igasugune ärritumine à la "ära bitchi mu bestikaga" oleks nõme, aga kurat, Crucio Danieli kallal? David ei ole ilmselgelt veel aru saanud, et ta cruciotab praegu oma tatist vennanaga tapjat. Suunanud võlukepi lakke, käratas neiu: "Descendo!" Hiiglaslik löövitükk sadas alla, raksatades Davidi tehtud kilbile ja surudes kogu oma kiviraskusega sellele. Kui kilp peaks järele andma, jääb David selle kivilahmaka alla - löövitükk kukkus kenasti slytherini kohale.

OT: ma ei tea, kas see nagu reaalselt ka toimib, aga suva.

Dan oleks tahtnud põletavast valust karjuda väänelda, ükskõik mida. Aga ainus, mida ta teha sai, oli silmad kinni pigistada ja kannatada. Ning siis sai see õnneks läbi. Ta hingas rahulikumalt ja avas oma silmad, vaadates Lucy'le silma.

Kalin vaikis ja põrnitses ainiti leeke. Ah et nii siis. Nemad seal tegelesid kaitsmisega jah. "Ma peaks seal olema. Ma olen Voldemorti pärija," pomises Kalin vaikselt, oma pilku leegilt pööramata. Ainus pärija veel kusjuures. Ta kiskus oma keebi lahti ja heitis selle diivanile enda kõrvale.