Michaga hommikul köögis.

Guest

Addison sammus aina edasi köögi poole, kuna see tee oli talle juba väga tuttav. Kogu aja oli ta kõndinud vaikides ja Micha poole mitte pilke heites, vaid jõllitas oma jalanõusid või vaatas, et nad ära ei eksiks ning ikka õigesse sihtkohta jõuaksid.
Kui nad jõudsid köögi ukseni, siis Ad vaid muigas. Ta peatus ja vaatas Michale otsa. "Mine ees," käskis ta.

Guest

Vaikuses läbi lossi kõndimine oli natukene kummaline, kuid Micha ei hakanud seda vaikust ka lõhkuma. Esiteks selle pärast, et ta ei teadnud, kas liikumiskeeld oli juba läbi ning nad oleks võinud mõne õpetaja või kellegi otsa sattuda, teiseks selle pärast, et tal lihtsalt ei olnud midagi öelda.

Kui nad köögi ukseni jõudsid ning Dannie tal ees minna käskis, kergitas Jodie vaevumärgatavalt kulme, kuid astus siis maali juurde, läbi mille oli sissepääs kööki. Maal kujutas endast puuvilja vaagent. Kergelt seal kujutatud pirni kõdistanud, muigas tütarlaps, kui see uksenupuks muundus, ning lükkas siis köögi sissepääsu lahti.

Seal sees sagisid majahaldjad ning valmistasid ärkavatele õpilastele hommikusööki. Üks majahaldjatest eemaldus teistest ja uuris kahelt kuuendikult, mida nad soovivad.

Guest

Daniel muigas majahaldja abivalmisuse üle ja vaatas Michale otsa ja siis jälgis uuesti haldjat. "Mulle palun üks must kuum kohv. Ja ma ei ütleks ära ka mõnest puuviljast, kui see võimalik oleks," sõnas Addison, üritades viisakaks jääda. "Mida sa võtad?" küsis ta siis Michalt, aga ei tõstnud majahaldjalt pilku ning müksas tüdrukut õrnalt.

Guest

Jodie tundis ennast, nagu viibiks ta hetkel mingis kohvikus ja ettekandja oli tulnud temalt tellimust võtma. Umbes samamoodi, nagu möödunud suvel, kui ta Prantsusmaal viibis ning Leoniga söömas käis. Mida tema võtab? Hmm, see oli hea küsimus. "Klaas mahla ja paar sooja võikuklit palun," vastas tütarlaps peale hetke mõtlemist, näol värelemas naeratus.

Majahaldjas kummardus ning kadus ülejäänud sagina sisse. Micha astus seina ääres oleva laua juurde ning toetas ennast selle ääre vastu, käsi kergelt rinnale risti surudes, silmad Dannie´t jälgimas.

Guest

Addison seisis seal nagu loll, kuni vaatas, kuhu Micha läks. Ta istus tüdrukust veidi eemale ühe tabureti peale, mis eemal seisis, toetas oma selja vastu seina ning sirutas jalad pikaks ette, tüdrukule sõbralikult otsa vaadates ja siis kuhugile nurka oma pilgu vedades.
Ei läinud kaua aega, kuni majahaldjas tema soovitud kohviga tuli, teises käes tumepunane õun. "Nämma," mõtles ta, kuid pani õuna omale sülle ja võttis kohvist lonksu.

Guest

Kuigi teda oli kasvatatud, kui puhtaverelist nõida, kellele oli õpetatud, et majahaldjad on madalamad ning eksisteerivad ainult selleks, et nõidade ja võlurite käske täita ja neile meelejärele olla, tänas Micha siiski naeratades majahaldjat, kes talle klaasi kollast segumahla tõi ning tema kõrvale lauale taldriku kahe võikukliga asetas. Pisikene suure nina ning lontis kõrvadega majahaldjas vaatas teda hetke suurte silmadega ning vudis siis tagasi oma toimetuste juurde.

"Ma jäin siin praegult mõtlema... mis päev täna üldse on?" küsis Michelle veidikene tobedalt, Dannie poole vaadates. Ta oli täielikult ajataju kaotanud, mida juhtus tema puhul umbes kolm korda nädalas, seega oli see tavaline, et tüdruk ei olnud päris kindel, kas oli tegu esmaspäeva, reede või hoopis pühapäevaga..

Guest

Poiss naeratas kergelt, kui Micha erinevalt temast majahaldjat ikkagi tänas. Ta rüüpas uuesti kohvi ning vajus mõttesse. "Täääna... on kas neljapäev... reede... laupäev või midagi sellist. Igatahes ma tunnen, et nädalalõpp on varsti käes," sõnas Ad ja viis tõsiselt pilgu oma kohvile. Jook oli tõesti imepäraselt hea nagu alati. Ta lihtsalt armastas siinsete majahaldjate tehtud kohvi.

Guest

Michelle võttis ühe kukli taldrikult ning murdis sealt tükikese, seda endale suhu libistades, seejärel kerge hüppega ennast laua peale istuma seades.
"Võimalik," mõmises tütarlaps mõtlikult noormehe vastuse peale, enda jalgu edasi tagasi kõigutades, kuklist tükikesi murdes ning neid endale suhu libistades. "Vahel on mul pika nädalavahetuse isu," tunnistas ravenclawlane, pooleldi hävitatud kuklit taldrikule asetades ning mahlaklaasi sõrmede vahele võttes.

Guest

Dan jälgis Michat ning võttis samal ajal lonkse kohvist. Ta kummardas, et oma õuna võtta, haaras selle kätte ja hammustas sellest ühe tüki. "Õun ja kohv. Oi kui geniaalne," mõtles ta ja see mõte pani teda muigama, ise samal ajal tükki puruks närides. Võttes uue lonksu kohvist viis ta pilgu köögis olevale seinakellale, neelatas ja ta jahmatus. Kell näitas seitsme minuti pärast seitse ja ta kergitas kulme. "Tänane hommik on nii kiiresti läinud," arutles noormees mõtetes.

Guest

Ka Jodie silmad leidsid kella ning ta oleks äärepealt mahla, mida ta parasjagu jõi, kurku tõmmanud. Sellest tingitud köhahoogu tagasi hoides, kergitas näitsik ühte enda kulmudest. Kuidas sai kell juba nii palju olla? Ka majahaldjate askeldamisest oli näha, et nüüd olid Suures Saalis hommikusöögi lauad juba kaetud. Vähemalt selline näis olukord siin all.

Kui oleks tegu neljapäeva või reede või mõne muu nädalasisese päevaga, oleksid nad pidanud varsti liigutama hakkama, et tundidesse mitte hiljaks jääda, kuid tuli tunnistada - ravenclawlasele väga ebakohaselt - ei olnud Jodiel erilist tuju tundidesse minna. Esmakordselt üle pika aja.

Üks majahaldjas möödus tütarlapse istekohast lähedalt, kandes peakohal õõtsuvat kandikut, millel näisid olevad eelmise õhtusöögi itaalia osakonnast olevad limalad spagetid. Micha naeratas kavalalt ning hetke ajel kiire käe liigutusega võttis ta sealt väikse pundi pikki nätskeid makarone. "Hei Dannie," ütles tütarlaps valjult, üritades nõnda noormehe tähelepanu saada, "Püüa!" Ja siis vuhisesid juba spagetid läbi õhu noormehe istekoha poole. Millest selline tobe ning lapsik käitumine tuli, ei osanud Jodie arvata.

Guest

Kuuldes oma nime pööras poiss kähku oma pea Micha poole ja järgmisel hetkel sai ta näkku "mõnusate" spagettidega.
Natukene aega hämmeldunud olles ei osanud noormees midagi öelda ega teha, aga alles mõne aja pärast jõudis see talle kohale. Ta purskas kõva häälega naerma ja tõmbas spagettidega üle näo. Siis hakkas ta neid oma juustest ära koukima ning järgmisel hetkel lendasid spagetid juba Micha poole.

Guest

Michelle naeris võidurõõmsa ilmega, kui noormees spagettidega mööda lõusta sai, olles rahul, et Danniel nii hea reaktsioon oli, et ta täpselt sellel hetkel nägu pööras. See oli lihtsalt suurepärane ajastus.
Järgmisel hetkel pääses aga üle tütarlapse huulte vaikne kiljatus, kui ta ise nüüd neid limaseid makarone tunda sai. Osa lendas vastu põske ning lõuga, libisesid kaelale ja kukkusid isegi pluusi kaelusest sisse. Ja s e e OLI ebameeldiv.
"Okei, see on nüüd ametlik," teatas tütarlaps. Majahaldjad olid enamuses peatunud ning vaatasid nende tegevust pealt. Micha libistas ennast laua äärelt alla, suundudes Dannie poole, teepeal käega vahukoorekoogi juures ühe hooletu liigutuse teinud, seejärel juba Dannie't "rünnates", noormehe nägu vahukoorega kokku määrides.

Guest

Dan ei suutnud enam naeru kinni hoida. Ta naeris täiest kõrist üle köögi nii, et kõik majahaldjad neid kohkunult vaatasid ja midagi vaikselt üksteisele sosistasid. Ad neid aga tähele ei pannud. Samal hetkel, kui Micha teda vahukoorega kokku mätsis, haaras Addison Micha poolelioleva mahla ning kallas selle tüdrukule täpselt juustesse. Seejärel võttis ta natukene vahukoort oma näpu otsa ning tegi Micha nina vahukooreseks. Poiss ise oli endaga ülimalt rahul, muie näol limpsis ta keelega oma suu ümbrusest vahukoort.

Guest

Micha tõmbus koheselt eemale, suu üllatusest lahti ning pea kergelt õlgade vahele tõmbunud, kui tema juustest mahla nirises. Sellega oli asi otsustatud, et esimestesse tundidesse ta vähemalt kindlasti ei jõua, kuna kleepuvate juustega ta nendesse minna ei kavatse. Nooh, muidugi võis ta minna ning troopilise lõhnaga teiste tähelepanu köita, kuid jah. Ta ei olnud isegi kindel, kas täna oli üldse koolipäev, niiet milleks põdeda?

Michelle raputas enda pead ning pritsis seda tehes ka Dannie mahlaga üle, seejärel selle tegevuse katkestades ja näole manatud kergelt "õel" naeratus, jälgis ta noormeest - spagettitükid juustes, nägu vahukoorega koos ning nüüd ka veel mahlapritsmed peal.. mitte, et tüdruk ise palju parem olnud oleks.

Guest

"Oi, Micha. See polnud sinust kohe üldse ilus!" teatas Addison muiates ja jälgis tüdrukut. Kui Dan oleks ka tema vahukoorega kokku teinud, oleks Micha ilmselget välja näinud nagu lumememm. See mõte pani Danieli turtsuma ja ta naeris. Jälle.
Noormees arutles valju häälega:"Peaks ujuma minema või midagi sellist..." Ükskõik, mida, peaasi, et ta sellest magusa ja soola järgi vahepealsest haisust lahti saaks.

Guest

Micha naeris lõbusalt ning lükkas enda tuka näo eest ära, kuna see kleepus ebameeldivalt otsaette. "Mis asi?" küsis tütarlaps, imestusest suurte ning süütute silmadega. Järgmisel hetkel ajas näitsik aga enda silmad kergelt kõõrdi, üritades näha, kui koos tema nina selle valge vahukoorega oli, tehes siis ilmvõimatu proovikatse keelega see puhtaks pühkida. Polnud võimalust. Tema keel polnud liiga pikk või oli tema nina liiga kaugel. Kahju.

"Mnjaa, see on sul õige mõte, Dannie," täheldas Jodie naeratades, sellest lollist käitumisest loobudes, silmad jälle nüüd õigesti fookuses ning keel tagasi seal, kus ta olema peaks - hammaste taga.

Guest

Dan vaatas lootusrikkalt Micha poole, "Nii et... lähme ujuma? Lähme eks? No okei, davai, ma tean, et sa oled nõus, praegu, kohe!" vuristas ta kindlalt suurte silmadega tüdrukule otsa vaadates, ise teades, et nalja hakkab alles saama.

Guest

Jodie ei saanud sinna midagi parata, et ta uuesti naerma hakkas. "Jee, muidugi, ujuma," lausus tütarlaps lõbusalt, ühe kohapeal keksides, matkides järgi väikest last, kellele oli just öeldud, et ta võib mänguväljakule minna.
Nähtavasti ei jäänudki neil muud varianti üle, kui seda teha.. noh, muidugi oleks võinud lihtsalt pesemas käia ja riided ära vahetada, kuid see ei oleks nii lõbus olnud.

Guest

Poiss naeratas, "Nii et... läheme?" küsis ta igaks juhuks uuesti üle.

OT: Seljuhul teed sina teema, muhaha. xD

Guest

ot. muiggg, ookkeeii xD

"Yeah, ikka," vastas Jodie naerde, enda ninalt viimaks kerge viipega seda vahukoort ära pühkides, haarates taldrikult veel alles jäänud võikukli, et see tee peal nahka pista. "Või kardad sa kaheksajalga?" küsis tütarlaps üht kõõrdpilku Dannie'le visates, näol vildakas muie.

Järgmisel hetkel pöördus ravenclawlane majahaldja poole, kes tema nõusid kokku korjama tuli ning naeratas vabandavalt. Nad olid poisiga siin kerge segaduse tekitanud, sest osad spagetid olid teelt eksinud ning vahukoore kook oli rikutud. Kuid näis, et majahaldjad ise seda pahaks ei pannud.

Guest

"Kaheksajalad ja muud sellised elukad on minu suurimad nõrkused, et sa teaks," teatas noormees ja muigas oma ette. Seejärel jälgis ta majahaldjat, kes neile ühe kõvera pilgu oli viinud, kuid tänu Michale neid jälle naerus näoga vaatas ning poiss itsitas vaikselt mõtetes. Seejärel liikus ta ukse poole.

Guest

"Ah et selline on siis sinu maitse," sõnas Micha noogutades, suurte silmadega noormeest vaadeldes, täpselt sellise ilmega, nagu - kes oleks osanud arvata? või - ma oleksin pidanud sellest ise aru saama. Tütarlaps murdis tüki enda võikuklist ning keksis ukseni, asetades oma käe uksenupule.

Guest

Ot. Teema lõpp vääääääää? :d

Guest

ot. I think soo
Aga ma teen homme mingi hetk teema. Täna ei jõua.

» hommikul