Saabumine, 1. september

Kalin jälgis nüüd kutti, kes talle teda meenutas, kui tolle kord oli sõõlatud saada. Ja kõbar karjus Gryffindor. Kalin tundis, nagu keegi oleks tal hinge kinni matnud. Gryffindri? Nii selge Slytherini õpilane? Kal hoidis oma hinge kinni seni, kuni järgmine õpilane oma saatust ootas ja hingas alles siis pahinal välja. Kõik, enam teda see ei huvitanud. Ta tahtis juba süüa.

Melanie oli pisut aega veel Slytherini lauda nillinud, kui järgmine hetk juba inimesi sõõlama hakati. Tütarlaps ootas rahumeeli, kuni mõni essakas ka nende majja saab. Kuid kõige enam ootas ta samuti söömist. Kõht oli juba tühi.

Samara ei jälginud enam eriti, kes Suurde Saali tulid, sellepärast jäigi tal Mäksi tulek nägemata. Vastasel juhul oleks ta noormehele lehvitanud või talle naeratanud. Selle asemel jättis ta aga noormehe oma sõbrannadega ning ajas Sookie või mõne muu enda maja inimestega juttu, kes tema lähedal istusid. Tundus, et nad kõik tegid suvel midagi huvitavat. Ainult Sam oli olnud see, kes polnud midagi peale pidutsemise teinud.

Peagi hakkas sõõlamiskübar laulma. Iga aasta laulis see erinevat viisikest. Silmad pärani lahti, kuulas tütarlaps, mis on seekord sõõlamiskübaral öelda.

Ka Melanie hakkas vaikselt kaasa plaksutama, kui keegi nende majja sõõlati. Neidis viis pilgu sõbrannale ning hakkas õrnalt turtsuma. Alexandra ja Max põhimõtteliselt sebisid seal samas, tema kõrval. Aga miks ka mitte. MJ muigas veel kavalalt, jälgides kordamööda majakaaslasi. Siiski viis ta pilgu peagi tagasi slytherini laua poole. Tema jaoks oli seal piisavalt vaatamisväärsusi.

Kal vaatas igavlevalt saalis ringi. Vähemasti polnud see tema mure, kes Slytherini saavad ja kes mitte, sest tal oli ainult üks aasta seal veel istuda ja see läks kiirelt. Kalini pilk jäi pidama Ravenclaw laual, kus üks tüdruk nii selgelt nende lauda põrnitses. Kalin kallutas oma pea veidi viltu ja vaatas neidisele silma. Kaua ta kavatseb sedasi nende lauda oma pilguga õgida? Vähemalt polnud see selline "ma olen teist parem," pilk.

Näinud nüüd, et järgmine inimene tema poole sealt lauast vaatab, ilmus Melanie huulile taas kaval muie. Tal oli lõbus, selline pilkude mäng. Olgu need pilgud siis kurjad või mitte. Melanie keeras hetkeks pea ära, kuid suunas selle siis taas saalis ringi käima. Teisi inimesi oli praegu lihtsalt põnevam vaadata.

Kalin muigas rahulolevalt, kui neidis oma pea eemale pööras. Success! Nooruk rändas nüüd oma pilguga samuti saalis ringi, kuni järgmine jõnglane Slytherini sõõlati ja too nutma puhkes. Kal silmitses toda tüdrukut üllatunult. Kas Slytherin tundus siis tõesti kõigile nii halva majana?

Mõnda aega jälgis neidis Gryffindori ja Hufflepuffi lauda, kuid peagi liikus Melanie pilk aga mööda slytherini lauda, ühele ja teisele poole, kuni see lõpuks Davidil taas peatus. Tütarlaps muigas kavalalt. See oli ainuke emotsioon, mis tema näol püsis hetkel. Siiski ei jõllitanud ta teda väga pikalt, vaid viis pilgu siis uuesti saali ette otsa, kus juba viimaseid õpilasi sõõlati. Kas tõesti hakkas tseremoonia juba läbi saama? Oleks tore, saaks süüa.

Kalin noogutas, samuti seda tüdrukut jälgides. "Mis Slytherinist üldse saab, kui siia sellised whimpid saadetaksed," pomises Kalin siis tühje nõusid silmitsedes. Ta märkas, et David neidisele ütles, mis kell ta kus on. Nunnu, David sebis ravenclawlasega. Kindlasti parem valik, kui dork.

Melaniele jäi silma see, et David midagi viipekeeles selgeks üritas teha. Kell viis, öökullimajas. Miks mitte. Silmapilgutuse peale, ilmus tütarlapse huulile taas õrn muie. See talle meeldis. Kerge flirt. Peagi ilmus söögilauale toit. Palju valikuid. Nii soolast, kui magusat. Nagu alat - ei tea kust otsast alustada.

Chachi oli istunud enda lauas ning jälginud teiste sõõlamist, samal ajal enda lauanaabriga kõiki kommenteerides. Läksid nad siis ükskõik, missugustesse majadesse. Kõige negatiivsemad kommentaarid läksid muidugi Slytherini, umbes nagu "ta näebki selline välja, nagu sobiks sinna" või "temast tuleb raudselt mingi ülbik". Ja nii edasi. Lõpuks sai sõõlamine läbi ning nende ette ilmus toit. Jee, saab süüa! Nagu oma kommetele kohaselt, võttis neidis endale korraliku portsu taldrikusse, mida ta ainult arvas, et jõuab ära süüa.

Kalin ohkas ja viis pilgu professorite laua poole, kui dire oma jutlust pidama hakkas. Ta kuulas üsna tüdinud pilgul kogu mehe jutu ära ja muigas rahulolevalt, kui süüa sai. Jess, lõpuks ometi. Nooruk kuhjas oma taldriku head-paremat täis, nagu alati. Vaatamata oma väiksele kasvule sõi ta alati kohutavalt paljul.

Samara tõstis viimaks enda tüsinud pilgu, kui direktor rääkima hakkas. Juba eelmisel aastal oli Sam väga üllatunud nende uue ning väga noore direktori tõttu olnud. Kuid tal polnud midagi tema vastu, peaasi, et too enda ülesannetega hästi hakkama saaks.

Neidis kuulas mehe jutu ära ning kui laud viimaks toidu all lookasse vajus, ohkas tüdruk. See võis kõlada veidralt, aga tüdrukul polnud üldse isu. Ta haaras laualt ühe õuna ning asus ringi vaadates seda järama. Nii mõnelgi korral peatusid tütarlapse rohelised silmad Max'il, kes Alexandrat jõllitas. Tüdruk tundis end halvasti ning ta ootas juba, et õhtusöök läbi saaks ja et ta väiksed põnnid Gryffindor'i puhketuppa saata saaks. Ta oli väsinud.