Asju kokku lappimas

eraisik Posts : 1010 Reputatsioon : 5

"Me peame ta kaasa võtma, ta ei saa siia jääda," sosistas Dan peaaegu hääletult. "Venus," pomises Daniel, kui oli oma käe ümber Lucy pannud. "Lucy viib su nüüd puhketuppa," lausus kutt. "Sa peaks puhkama," arvas Dan. "Sa oled oma pea päris kõvasti ära löönud. Anna mulle andeks, et ma su õhtu rikkusid," vabandas kutt. Nagu see aitaks. Õnneks mäletas Venus ainult kaklust.

Subject: Re: Asju kokku lappimas 25/8/2011, 16:38

OT: Kas ma sain nüüd valesti aru või midagi, since ma lugesin sealt välja, et Lucy liigutas Damiani laipa natuke, mitte ei pannud seda haihtuma. Venus ei märganud siis kuti laipa pärast seda mälu kaotamist? Very Happy

eraisik Posts : 929 Reputatsioon : 1

Suuuuuhteliselt imelik oli olla. Aga Daniel kinnitas ka seda, et ta oli pea ära löönud, nii et loogiline selgitus oli olemas. Ajanud end püsti, vaarus tüdruk kergelt. Endiselt häiris teda see mäluauk, mis laiutas trepil jooksmise ja siin põlvitamise vahel. No okei, lõi pea ära ja sai kerge mälukaotuse, aga see tundus veider, et ta sellises seisundis (eeldades, et ta oma ande kohaselt end ikka korralikult ära lõi) välja oli saanud komberdada.

Subject: Re: Asju kokku lappimas 25/8/2011, 18:12

Luce noogutas Danieli sõnade peale ja läks Venuse juurde ning võttis tal ümbert kinni, jälgides hoolega, et Jess Damiani laiba poole ei vaataks ning hakkas neidisega ukse poole liikuma, et tüdruk magamistuppa viia. Ta pööras enda pead veel, enne ukseni jõudmist ja vaatas Danielit. Merlin ta lootis, et poiss nüüd midagi lolli ei tee "Tule nüüd... tasakesi" pomises prefekt vaikselt, kui Venusega uksest sisse läks ja ta treppide poole juhatas.

eraisik Posts : 1010 Reputatsioon : 5

Dan läks samuti sisse, kuid tema suundus hoopis balli poole. Esialgu selleks, et mõni professor kutsuda. Ja siis tundis ta vere lõhna. Värske vere lõhna. Dan kiirendas sammu ja põhimõtteliselt sörkis saali...

OT: Ma vist kobin ka balli teemasse siis. Very Happy

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

Paar minutit peale seda, kui kõik need kolm äärmiselt toredat dorklast Damiani laiba juurest minekut olid teinud ja siseruumidesse kadunud, avas Adrianna lossi suure välisukse. Tegelikult oli ka tema pidanud ballile minema, aga ilmselgelt oleks ta seda nagu alati pisukese hilinemisega teinud. Seega kandis slytherinlane maani ulatuvat ilma õlapaelteta üsna õhulist ja sellisest mõnusast lendlevast kergest materjalist tumerohelist kleiti, mis ta punaste lahtiste juustega kenakese kontrasti tekitas. Ta oli juba korraks suure saali uksest möödunud ja märganud, et Davidit polnud ukse juures kus nad kokkusaamise kokku olid leppinud ning oli seejärel suuna välja võtnud. Võib olla oli kutt suitsupausile läinud või midagi. Uksest välja astunud ja ümbrusele uuriva pilgu saatnud, üritades tuttavat kogu silmata, haakusid ta silmad hoopis millegi muu külge. Nimelt püüdis tema pilku väike liikumatu kogu trepil. Kerge kulmukortsutusega lossi ukse kinni lasknud, koukis ta kleidi alt jala küljes olevast mingisugusest hoidikust välja oma täitsa uue võlukepi - mingil põhjusel oli ta hakanud seda viimasel ajal kaasas kandma. Kergelt valgustandva loitsu pobisenud, kummardus ta liikumatu kogu kohale ja kulus vaid hetk taipamaks kellega tegu. "Damian?" ahhetas ta ilmselge šoki ja isegi murega, kui automaatselt oma käe noorima Frosti kaelale asetas, et pulssi kontrollida. Mida polnud seda polnud.

eraisik Posts : 1010 Reputatsioon : 5

OT: Ärge unustage, et Dan kutsus sinna professorid, kes teadsid, et tegu on õnnetusega, nii et kui siin miskit toimuma hakkab, siis parem oleks, et nad mainitud oleks. Very Happy

Subject: Re: Asju kokku lappimas 25/8/2011, 23:35

Dave oli saalis ringi peale teinud, ning tol hetkel, kui enamus professoritest minema jooksid kortsus noormehe kulm. Oma võlukepi oli ta ilma suurema vaevata üles leidnud, ning selle oma pükste külge kinnitanud. Välja oma sammud seadnud oli noormehe nägu verine, kuid seda veel üsna vähesel määral, arvestades seda, mis saama pidi. Ohanud lükkas noormees lossi uksed lahti, ning trügis professorite vahelt läbi. ''Arhg,'' tuli turtsatus noormehe suust, kui üks neist ta tee blokkis. ''Laske mind läbi, ma pean Damiani üles leidma.'' Jäi ta vaidlema, kui viimaks noormees läbi lubati. Tema silmeees varjuv pilt vallutas taaskord noormehe silmad, mis punaseks värvusid. Keegi jahus midagi õnnetusest, oma hambaid krigistades tõstis noormees oma võlukepi, ning ta Scotty oli platsis - kiri liikus isale, ning Dave vandus omale peas, et nii see ei jää, kui kivistunult oma venna laipa silmitses.

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

Adriannale ei jõudnud isegi mitte korralikult kohale jõuda, et Damian reaalselt ka tema ees surnud oli, kui kooliuks uuesti lahti lendas ja enamik õpetajatest sealt välja valgus. Professorid üritasid teda muidugi automaatselt kuhugi eemale tõrjuda ja valasid teda küsimustega üle, uurides kas slytherinlane oli näinud pisiFrosti õnnetut kukkumist pealt ja võis seda kinnitada. Kukkumist? Damian ei kukkunud vabal ajal lihtsalt treppidest alla, kurat küll. Ta oli Frost ja ükski neist kolmest õest-vennast polnud mingisugune kuradima kobakäpp. Keegi pidi teda lükkama või midagi. Pisut rabelenud, oma arvamust valju häälega avaldanud ja ühele õpetajatest üsna valusalt poolkogemata küünarnukiga vastu nina virutanud, jäeti Adrianna rahule ning lubati tal seal läheduses seista. Ja alles siis taipas slytherinlane, et ta peab David'i üles otsima - ilmselgelt. Enne kui ta aga reaalselt seal uuesti rabelema oleks jõudnud hakata, et nüüd sellest väikesest ringist välja pääseda, ilmus vanim Frost ise kohale. Hetke ei osanud Ade midagi teha ega öelda. Pisut seal kohe üldse mitte endaliku siiralt kurva näoga seisnud, trügis ta läbi õpetajate kallimani. "Dave," pobises ta kutini jõudes ja teda kallistades, üritades David'it pisut pöörata, et ta reaalselt oma surnud vennaga tõtt ei peaks vaatama. Ta lihtsalt tõesti ei osanud muud teha.

Subject: Re: Asju kokku lappimas 26/8/2011, 00:09

Dave ei pannud enda ümber tähele mittekedagi, ega mitte midagi. Damian lebas tema ees ja ta oligi surnud, kuradi loll suu. Dave ise oli all vangikoobastes poisile mitutuhat korda öelnud, et ta võiks maha surra. Ja see oligi reaalselt nende viimane jutuajamine. Adrianna endast vaikselt lahti lükanud liikus ta Damiani juurde, ning vajus tema ette põlvedele. Oma käega üle kuti näo tõmmanud sulges ta nii Frosti silmalaud, ning sulges seejärel ka oma silmad. Kätt laubal hoides lubas ta välja uurida ja elusast peast tuleriidal põlema panna selle, kes nii teinud oli. End püsti lükanud saatis seda tegevust karjatus. ''Arhghghhhhhhhhhh.'' Silmad taevasse viinud haaras prefekt oma võlukepi, ning saatis kõigile, kes teda vaadata julgesid mürgise pilgu, kui lossi sisse marssis, ning siis juba suuna ühte kohta võttis.

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

Adrianna ei puigelnud isegi vastu, kui David eemaldus ja oma venna kohale kummardus. Oli üsna ilmselge, et siin polnud vaja lohutamist vaid kättemaksu, eksole? Tegu oli ikkagi Frostidega ja praeguses olukorras oli ikka üsna kuradima ilmselge, et Damian ei olnud siin niisama treppidel sambat tantsinud, koperdanud ja kaela ära murdnud. Õpsid võisid nii kergeusklikud olla, aga nemad ei teadnud ka suurt midagi. Kui Dave tagasi lossi hakkas minema, oli Ade talle valmis juba järgi tormama, kuid taipas seejärel et Damiani sinna vedelema jätta ei olnud ka nüüd kõige parem mõte. Teab mida need professorid teha kavatsesid ja pealegi tormas enamik nendest nüüd lolli peaga haiglatiiba, jättes Adrianna kahe mingisuguse valikaine õpetajaga, keda ta isegi mitte ei teadnud, sinna. Vaid hetke kahelnud, juhmistas Ade mõlemad professorid seljatagant ilma, et nad midagi taibata oleks jõudnud ning saatis lihtsa loitsuga siis Damiani elutu keha David'ile järgi, professoreid seejärel rammestades ja sealt uttu tõmmates, võttes suuna ka ise sinna "ühte" kohta.

» Öös on asju.
» Päevas on ka asju