History is written for idiots to repeat

Finley vedas Danieli endaga kaasa mööda neljandat korrust ja viiendale välja, peatus haiglatiiva ukse juures vaid selleks, et see lahti rebida, ja lipsas ukse vahelt sisse, tõmmates Danieli endaga kaasa, et nüüd aeglustatud, aga endiselt kiirel sammul Lance'i voodini jõuda. Alles siis lasi ta ravenclaw' käe lahti - see võis küll korralikult muljuda saada, aga küll Daniel talle andestab -, et pöörata pilk voodis lesivale majakaaslasele. Hetkega, kui ta Lanceloti nägu (mitte seda Danieli versiooni, vaid ehtsat) nägi, oli tema julgus ja entusiasm kui peoga pühitud ning ta lihtsalt seisis seal, näol pisut ehmunud hirve ilme, ja vaatas Lance'i. Säh sulle, Daniel, 'küll sa hakkama saad'.

"56..57..58...59," pomises Lance, kes lage passis. Jeah, ta luges laepragusid. Alguses ta sai kokku 15 suurt, aga siis ta hakkas nende pisikesi harusid ja nende harude harusid ka lugema ja tal oli juba oma süsteem isegi välja töötatud, kui ta uksest sisse tormavat paarikest kõigepealt kuulis. Lugemise katkestanud, pööras ta pilgu neile. Daniel ja Finley. "Ma mõtlesin, et täna ei tulegi keegi mind vaatama," mainis kutt kergelt naerdes ja vaatas neid kordamööda. "Mida?" küsis ta mõistmata, mis toimub. Kuti silmad peatusid Finley'l, kes talle lähemal seisis. "Mmmh?" küsis ta uuesti.

See väike vestlus Danieliga oli asjad just hullemaks teinud, sest Finley tundis üsna kohe, kuidas tema palged punaseks tõmbusid ja ta mitte midagi öelda ei saanud, sest tuttav klomp kurgus oli tagasi. Et ta midagi öelda ei saanud, istus neiu lihtsalt voodi kõrval olevale toolile, mille ilmselt mõni Lance'i tuhandetest austajatest oli maha jätnud, ning lasi oma kotil tooli kõrvale põrandale vajuda. Neelata, tüdruk! Neelatas. Hääl tuli tagasi. "Kuidas siis muidu, sind ei saa ju hetkekski järelevalveta jätta," vastas Ophie toolil niheledes. Oi jah.

Eih, Daniel polnud oma käest põrmugi kahju - Kõik hea eesmärgi nimel. Kuigi nüüd, kus nad voodini jõudsid ja Finley põsed silmnähtavalt nii mõnegi tooni võrra punasemaks muutusid, tundus, et see eesmärk neil siiski täidetud ei saa. "Meil oli tegelikult üks põhjus ka siia tulekuks," sõnas Dan, heites Finley'le tähendusrika pilgu, kui too lihtsalt toolile istuma potsatas. Kamoon, tüdruk!!