Saabumine, 1. september

Subject: Saabumine, 1. september 4/7/2011, 02:39

OT: Tegemist on saabumisteemaga, kuhu on kõik oodatud! Keelatud ei ole ka platvormile 9¾ teha omaenda rongiteemasid.

Ja juba oli suvevaheaeg lõppenud ning õpilased kogunesid taas King's Crossi, et platvormilt 9¾ Sigatüüka Ekspressiga kooli poole sõita. Sõidu kestel kohtuti sõpradega, meenutati suve ja maiustati käru pealt ostetud kommidega.
Peagi jõudis Ekspress Siganurme, et õpilased sealt edasi Sigatüükasse saaksid. Esimese klassi omad viis metsavaht traditsiooniliselt paadikestega üle järve, suuremad õpilased samal ajal sõitsid tõldadega, mida vedasid testralid, keda võisid näha vaid need, kes olid surma näinud. Suuremad õpilased jõudsid tavapäraselt kooli varem, ning istusid enda maja laua taha, laudadele olid majahaldjate poolt asetatud nõud, ja ootasid esimese klassi õpilaste saabumist, et algaks sõõlamine kooli nelja majja: Gryffindori, Hufflepuffi, Ravenclawi ja Slytherini.
Õpetajad istusid enda kohtadel õpetajate laua taga, välja arvatud asedirektor, kelle kohustuseks oli õpilased sõõlamiseks ette valmistada.
Pika laua ees oli taburet, millele oli asetatud Sõõlamiskübar, valmis kuulutama õpilaste saatust järgmise seitsme aasta kestel.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 16/7/2011, 00:02

Kalin istus terve rongisõidu vaikides oma kupees ja vaatas aknast välja. Tema vastas istus üks julge Gryffindori tüdruk, kes luges terve sõidu raamatut. Kalinil polnud oma reisikaaslase vastu mitte midagi, sest too oli vait ja ei toppinud oma nina tema asjadesse. Siganurme jõudes jätkas Kalin koos teiste õpilastega teed koolimaja poole. Peagi jõudsid nad kohale ja võisid oma maja laudade taha istuda. See oli protsess, mis Kalinile isegi huvi pakkus. Nii huvitav oli ju teada, kes sel aastal Slytherini saavad.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 16/7/2011, 00:55

Ja viimaks oligi sügis ning aeg sigatüükasse tagasi pöörduda, mitte et kodu või suvi oleksid kuidagi halvemad olnud. Alexandra oli lihtsalt seda masti inimene, kes ei suutnud terve palava suve lihtsalt niisama istuda ja praktiliselt mitte midagi teha. Jah, esimene kuu oli ju olnud tore jälle omas voodis magada, tuttavaid nägusid näha ning tal polnud isegi paari Bell'ide traditsioonilise suure õhtusöögi vastu midagi olnud, kuid peale kolmekümmet päeva tüütas sama vana jama teda lihtsalt ära ning tekkis pisike igatsus sõprade, seikluste ja isegi pisukese draama järele.

Rongis istus ta kupees, kus ta oli harjunud istuma viimase paari aasta jooksul, jagas oma suvelugusid sõpradega, vitsutas pisut maiustusi ning rääkis ootustest tulevase aasta suhtes - tavapärane esimese detsembri rongisõit. Samasugune jutt jätkus ka tõllas ning peagi istus ta juba ravenclaw'i lauas, pilk suunatud saaliesisele ja seal olevale sõõlamiskübarale nagu praktiliselt kõigil kohalviibijatel - uutele majakaaslastele tasus siiski pilk peale visata.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 16/7/2011, 00:58

Nagu alati, ei olnud ka seekord keegi Samarat rongile saatnud. Tüdruku vanemad olid surnud ning tema ainus allesjäänud sugulane, tema vend, tuuritas enda bändiga Euroopas. Seega pidi tüdruk üksi hakkama saama, kuid ta oli sellega harjunud. Ta ei osanudki enam muudmoodi elada, kui ainult üksi.

Ta loksus koos enda majakaaslastega tõllas, ütlemata midagi. Juba peagi sisenes ta Suurde Saali, pikk Gryffindor'i värvides rüü taga vuhisemas. Tal oli halb tuju. Mida aasta edasi, seda vähem neiu ei igatsenud Sigatüükasse saabumist. Kuid viimane aasta, ainult natuke veel, ja ta saab auroriks õppima minna. Tema unistus!

Tütarlaps seiras kerge pilguga professorite laua poole, vanad näod. Ta noogutas paarile majakaaslasele, kes Gryffindori laua ääres istet võtsid ning kes talle kuidagi lähedal olid. Seejärel pööras ta enda pilgu taas professorite laua poole, ta tahtis uusi Gryffindor'i õpilasi juba näha.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 16/7/2011, 01:06

Julie suvi oli möödunud üsna töökalt. Nüüd, tagasi Sigatüükasse minna, tundus üsnagi tavaline. Peale sõitu Sigatüükasse, kõndis Jule Suurde Saali, vaadates uusi õpilasi. Ainult üks poiss jäi Julie´le silma, kellest oleks asja saanud Slytherin´is või Ravenclaw´is. Neidise pähe tuli mõte, et see on ju viimane aasta. Lõpuks ometi. Ann lootis, et ta saab selle aasta kasulikumalt, kui eelmised veeta.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 16/7/2011, 02:30

Rongisõit oli pikk, kuid läks kiiresti, nagu alati. Seekord oli Melanie ka lausa tukkuma jäänud, kuid õnneks mitte kauaks ning peatust ta maha ju ei maganud. Jõudnud lõpuks Siganurmest Sigatüüka kooli, tuli MJ huulile õrn muie. 'Tagasi kodus' mõtles ta endamisi. Seesama muie ilutses tütarlapse huulil ka siis, kui ta Suurde Saali sisenes ning Ravenclaw'i lauda end istuma sättis. Viimane aasta.

eraisik Posts : 370 Reputatsioon : 0

Sookie oli terve tee Londonist kuni Sigatüükasse imekombel üksikus kupees veetnud ja kohale jõudes oli ta tõllas istunud mõndade neljada klassi hufflepufflastega. Ta tundis lausa kergendust, kui tõld viimaks kohale jõudis ja tüdruk sai enda maja lauda minna. "Tere," lausus ta viisakalt, kui Samara Souli, enda klassikaaslase kõrval istet võttis. "Kuidas suvi möödus?" päris ta viisakalt ja sõbralikult, kui saalis veel sagimine käis ja midagi kindlalt ei toimunud. Kiirelt vaatas tüdruku professorite laua poole, et kas seal kedagi uut on, kuid hetkel ei pannud ta küll kedagi tähele. Võibolla on uued professorid veel tulemata, kui neid sel aastal üldse tulemas on.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 17/7/2011, 03:08

OT: Ma olen ainus slytherinlane siin teemas. Twisted Evil

Kal istus oma maja laua taga ja ei pööranud mittemingisugust tähelepanu oma klassikaaslaste elavale vestlusele, kus nad oma suvest vatrasid. Peagi tonksas keegi teda ja päris talt tema suve kohtsa. Kal saatis tollele noorukile vaid ühese pilgu, ning viimane pööras pea ära. Mis see teiste asi oli, mida tema suvel tegi? Kalin silmitses saali oma endisel tuimal ja ükskõiksel pilgul. Polnud temajaoks suvega mitte miski muutunud.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 17/7/2011, 03:51

ot. Haha.

Paras.

Ise käid Slytherinis.

Samara võpatas kergelt, kui ta tuttavat häält enda kõrval kuulis. Sookie! Teda oli neidisel rõõm näha, sest nad olid olnud aegade algusest saati klassi - ja majakaaslased ning nad said hästi läbi. Olid alati saanud. Gryffindorlastel ei olnud üksteisega mingeid probleeme, kui Slytherinlastega. Sellele mõeldes pööras neidis enda pilgu üle enda õla, vaadates nii mõnegi slytherinlase poole, kes talle tuttavad olid. Nad kõik käisid nüüd seitsmendas.

"Tavaliselt," vastas mustajuukseline neidis tüdrukule, pöörates pilgu Kalin'lt majakaaslasele, naeratades õrnalt. Sellist siirast naeratust kohtas tema huulil harva. Tüdruk oli üsna eemalviibiv teiste suhtes. "Enamasti pidutsedes. Kuidas sul endal?" ei saanud ta küsimata jätta.

eraisik Posts : 370 Reputatsioon : 0

Sookie naeratas, olles ise kergelt üllatunud, ta ei oleks arvanud, et Samara ka pidu paneb, ta oli tüdrukut alati pigem selliseks vaikseks ja omaettehoidjaks pidanud, kuid tuli välja, et välimuse järgi ikka ei saanud otsustada. Sookiel oli hea meel, et ta selles taaskord selgusele oli jõudnud. "Paar väiksemat reisi, mõned lendluudpalli mängud ja ülejäänud aeg kulus kas kodus olemisele või ka pidutsemisele." Tüdruk tundis, kuidas tal kurk juba kuivab ja ta oleks tahtnud kasvõi kõrvitsamahla, kuid selleni, et söök-jook laudadele ilmuks, oli veel kõvasti aega. "Mis plaanid siis selleks aastaks on, see on ju siiski meie viimane," jätkas Sookie vestlust, sest vaikuses oleks imelik istuda olnud, kuigi tegelikult ei olnud suur saal kunagi vaikne, kui kõik majad kohal olid.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 18/7/2011, 21:12

Marilyn'i rongisõit oli möödunud rahulikult. Ta oli peaaegu terve tee joonistanud. Vahepeal oli ta oma tavariided vahetanud ka koolirüü vastu ja viimaks jõudis rong ka Siganurme. Tütarlaps läks nagu teisedki ühega tõldadest kooli ja kõndis Suurde Saali.
Muigega vaatas ta lage, mis oli nõiutud näitama öötaevast ja kõndis siis oma maja laua juurde, mille ääres ta ka istet võttis. Ta ootas juba ärevusega uut kooliaastat. Tema jaoks oli see eelviimane.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 19/7/2011, 03:12

Serenity oli rongijaama saabunud enda isaga, kes kohe, kui tüdruk autost enda koti võttis, minema sõitis. Kiire oli, nagu tavaliselt. Rongis oli ta olnud ühes kupees koos kahe teise slytherini tüdrukuga, ning tõllas samuti. Nüüd olid nad suurde saali jõudnud ja Serenity eemaldus neist, suundudes tüdrukutest kaugemale. Nad käisid talle närvidele. Serenity kõndis edasi, ning lõpuks sättis end Kalinist teisele poole lauda istuma. "Tere," ütles ta tervituseks, pilk hetkeks seitsmendikul, ning siis juba taldrikutel. Tahaks süüa.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 19/7/2011, 04:48

OT: Ma olen väga rahul sellega, et ma Slytherinis olen ja et ma siiani siin ainus olin. Very Happy

Kalin viis pilgu teda kõnetanud neidisele. "Tere," pomises kutt. Hmm, üks meeskonnakaaslane. Teised polnud veel tulnud vist. Lendluudpalli meeskonnas oli tore olla. Sai nii mõnegi eelise. Samas tähendas see iganädalasi trenne, mida Kalin korraldama pidi. Aga ta ei nurisenud. Lendamine ja lendluudpall talle meeldisid.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 19/7/2011, 20:45

Melanie noogutas järgmisele majakaaslasele, kes tuli. Ka Alexandra oli seal juba. Mel toetas enda pea oma käele, mis omakorda toetas küünarnukiga laua peale. See ootamine oli kõige tüütum. Oleks võinud hakata juba sõõlamine ning seejärel õhtusöök, mis oli alati rikkalik.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 19/7/2011, 22:41

Ka Alexandra oli nüüdseks Melanie't märganud. Kuidagi olid nad rongis erinevatesse kupeedesse sattunud ja ka tõldade juures oli tüdruk sõbrannat vaid vilksamisi märganud omamata võimalust pikemalt juttu vesta. Ja nüüd istus ta samuti Melsist nii kümnekonna inimese kaugusel, mistõttu jutu tegemine oli jällegi raskendatud, kui ta just ei kavatsenud üle kogu laua karjuma hakata ja isegi tema polnud nii hullumeelne.

Pisut olukorda kaalunud, hüppas ta oma kohalt püsti ja liikus paari kiire sammuga Melanie juurde. "Tere, võõras!" tervitas ta naeratusega sõbrannat. Ühele tema kõrval istuvale väiksemale tüdrukule käega märku andnud, et too kõrvale tõmbaks, potsatas ta Melanie kõrvale istuma.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 19/7/2011, 22:52

Melanie jälgis igavlevalt suure saali eesotsa poole, kus õpetajad istusid. Ka haigutus kippus tulema, kuna tõesti igav oli. Millal küll see sõõlamine hakkab? Järsku kuulis ta tuttavat häält, kui järsku Alexandra tema kõrval istus. "Tere sullegi!" lausus ta ning embas siis sõbrannat, kui too tema kõrvale istuma maandus. "Kus kupees sa veel enne kopitasid?" uuris MJ siis hetke pärast ning muigas siis kergelt. Ime, et nad juba rääkinud polnud. Alles nüüd said nad jutule.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 03:03

"Ma olin seal kus alati.. viimane vagun, neljas kupee vasakult," vastas Alexandra naeratusega, kätega oma jutule kaasa žestikuleerides. "Seal oli veel majakaaslasi ja ma ootasin sind ka seal näha," jätkas ta pisut tasandatud häälel. Olenemata sellest, et tegelikult saalis mürgel käis, eelistas ta sellegipoolest pisut vaiksemat detsibelli kasutada. "Kui sind ei tulnud, arvasin ma et sa jäid maha," lõpetas ta kulme kergitades. Ta oli tõesti seda varianti kaalunud ja pisut isegi muretsenud. Alles tõldade juures, kui ta Melanie't eemalt oli silmanud, oli ta veendunud et kõik on korras.

"Nii et tähtsam küsimus on... kus sina olid?" esitas Alexandra sõbrannale sama küsimuse, mis see ennist talle. "Mõni uus silmarõõm meelitas kuhugi mujale? Eksisid ära? Jõudsid hiljem?" pakkus ta lõbusa naeratusega erinevaid variante välja. Enamasti istusid nad siiski samas kupees ja vahetasid oma suvelugusid. Seepärast oligi pisut harjumatu, et Mels mujal oli istunud.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 03:08

Serenity vaatas hetkeks õpetajate laua poole ja siis silmitses jälle Kalinit. "Ootad lendluudpalli võistlusi ka juba?" küsis ta siis, selle asemel, et suvest rääkida, nagu enamus tegi. Serenity oli tüüpiline lendluudpalli fänn, tõrjuja. Alati arvati, et tõrjujad on vägivaldsed. Serenity seda ei arvanud.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 03:32

"Muidugi ootan," muigas Kalin kavalalt. "Ma ei jõua ära oodata, kunas me Gryffindorile jälle pähe teeme," lausus Kalin enesekindlalt. Ta vaatas hetke Gryffindori laua poole. Inimesed istusid seal ja lobisesid omavahel. Vastikud segaverelised.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 03:33

Melanie oli hetkeks vait, jäädes mõttesse. Muidugi, viimane vagun, neljas kupee vasakult. Miks ta selle peale polnud tulnud. "Tead ma ei tea. Täiesti ei mõelnud seepeale" lausus MJ siis. "Ja eks neid silmarõõme ka leidub" lisas tütarlaps siis sinna juurde. "Nii siin, kui seal" lisas ta ning hakkas õrnalt naerma.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 04:57

"Suvi praadis ajud ära," muigas Alexandra üldse mitte kurjal toonil. Nojah, nad olid istunud eraldi.. suur asi. Ta polnud kunagi olnud selline kinnisideedesse laskuv inimene, kes peab ööpäevaringselt oma parima sõbrannaga koos olema ja ilmselt poleks tal sellisel juhul parimat sõbratari isegi olnud. Üleüldse olid kinnisideed ühed jubedad asjad ja Lex hoidis seesugustest inimestest enamasti eemale.

"No ja mis siis suvel tegid?" vahetas neidis enesele omaselt, üsna järsult ja ette hoiatamata teemat. Nad olid ju öökullidega pisut kirjavahetust pidanud, aga siiski oli asju, millest kirja teel väga ei kirjutatud. Sellised näost-näkku seiklused, mille rääkimiseks oli inimest isiklikult vaja näha ja just sellised jutud kippusidki need kõige põnevamad olema.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 05:49

Max ei olnud enne rongile minekut ühte tundi ka öösel magada saanud. Tal oli tegemist olnud. Ja rongis võttis ta endale täiesti tühja kupee, kuhu ta mitte kedagi sisse ka ei lasknud. Ta palus viisakalt neil mingi muu kupee valida. Mõni tahtis magada ning seda ei saa teha siis, kui keegi su kõrva ääres kõva häälega lõugab või midagi. Javieril olid ju veel väga hellad kõrvad ka, ta kuulis väiksematki piuksu.

Kui rong viimaks kohale jõudis, suundus Max koos teistega kooli. Varsti istusid kõik juba laudades, samuti ka Javier. Ta oli end saanud korralikult välja puhata ning nüüd ta lausa pulbitses energiast. Ta ei olnud väsinud ja tal oli hea tuju. Varsti pidi süüa ka saama.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 07:08

Melanie muigas endamisi. "Suvel?" küsis MJ siis lihtsalt moe pärast, ise mõeldes, kust alustada, või mida rääkida. "Pidu, sõbrad, pidu, reisimine, pidu, pidu, mehed" selgitas MJ siis lühidalt. Kindlasti olid ka mõned peod, millest rääkida, kuid mitte siis, kui seal juures palju inimesi oli. Mõned jutud olid lihtsalt nelja silma all rääkimiseks.
Suhteliselt nende lähedal istus ka nende majakaaslane, Max, kes oli tõesti silmapaistvalt energiline. "Hei, ja kuidas sinu suvi möödus?" uuris ta noormehelt. Üleüldse suhtles Melanie sigatüüka inimestega suvel vähem. Mõndadega saatis vaid kirju.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 20:41

Alexandra ei imestanud sugugi Melanie kokkuvõtliku suvekirjelduse üle. Pidu, sõbrad, reisimine ja mehed olidki märksõnad, mis tal sõbrannaga enamasti seostusid. Mels lihtsalt oligi alati selline peoloomast meesteõgija olnud ja see oli miski, mis neid pisut eristas. Lex võis küll pidutseda ja mitte vähe, kuid päris peoloomaks teda pidada ei saanud ning flirtis ta vaid siis kui tuju oli ja kutt talle tõesti meeldis, samas kui flirtiv suhtlusviis oli Melanie jaoks üsna selline igapäevane. Seda näitas ka see, kuidas ta sõbrannalt suve kohta küsimise asemel üsna sujuvalt nende vastas istuva Maxi poole sama küsimusega pöördus.

"Hei Maxie," tervitas Alexandra majakaaslast samuti naeratusega, kutile üle laua kergelt viibates. Ka temale ei jäänud majakaaslase energilisus märkamata, kuid tegelikult oligi Max ju enamasti selline. "Tead, et sa võtsid just kogu tähelepanu minult ära?" muigas ta kutile kulmukergitusega otsa vaadates. Ta ei olnud kaugeltki mitte pahane ja solvunud.. Lex lihtsalt ei olnud seda tüüpi inimene. Pealegi oli Max kohe kindlasti piisavalt kena, et Melanie pilku püüda.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 20:59

Max pööras pead, kui Melanie teda tervitas ja tema suve kohta teada tahtis. "Väga aeglaselt, ma nii tahtsin sind... Või noh, teid, juba näha. Nii igatsesin teid," vastas ta, tehes korraks ette kurva näo, "Aga jah, teate ju küll, pidu, naised ja nii edasi... Ja kuidas teil? Mehed, mehed ja mehed, eks ole?" Ta muigas kergelt. Muidugi mehed. Kahel nii kenal tšikil jooksidki ainult mehed ju järgi. "Anna andeks, kallis. Ega ma meelega," vastas ta särava naeratusega, pilgutades Lexile lõbusalt silma.

» 1.september
» 1. september