Saabumine, 1. september

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 21:31

Serenity noogutas muiates. "Millal trennid algavad?" küsis ta siis hetke pärast. Kalin oli ju kapten, tema teadis selliseid asju. Ning võistkonnakatseid polnud mõtet oodatagi, sest juba eelmisest aastast oli teada, kes võistkonnas on ka sel aastal.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 21:33

Alexandra muigas, kui Max enesele omase mesijutuga algust tegi. "Oi, sa ei kujuta ette kuidas meie sinust puudust tundsime," lausus ta huuli pisut nukralt prunditades ja kutile otsa vaadates. "Ma kirjutasin sulle n i i palju ilusaid kirju, aga ei saatnud ühtegi ära," lisas ta lootusetul-igatseval ilmel, justkui oleks Maxi näol tegu tema Romeo'ga, kelle Julia on juhuslikult keegi teine. Näitlemine ei pruukinud tema tugevaim külg olla, kuid erinevate emotsioonidega suutis ta ideaalselt hakkama saada.

Ja siis küsis Max nende suve kohta, pakkudes ka selle meeste variandi välja. "Ooja, suplesin terve suve meestevannis," vastas ta noogutades, huulil lõbus naeratus. Tegelikult oli ta rohkem nagu koduselt veetnud terve suve. Nojah, ta oli käinud ka kohustuslikel suveläbudel ja paari kutiga isegi pisut semminud, aga ei midagi tõsist.. nagu alati. "Muidugi tegid sa seda meelega - you have to tame your hotness," märkis Lex samas kavala kulmukergitusega.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 21:38

Viimasel hetkel rongi sisse sadanud, ning kogu sõidu uut norijat lugenud Dave oli samuti enda laisa kere suurde saali vedanud. Slytherini lauani jõudnud oli ta teepeal suutnud kahele teises klassis õppivale dorgile otsa koperdada, ning neile vaid ühe mürgise pilgu saata. Noormees vajus istuma kohale, kus ta igal aastal istus, ning noogutas siis enamustele nende lauast. Kalinile ka kiire naeratuse kinkinud liikusid noormehe silmad Serenityle. Lai muhelus näol noogutas ta peaga tunduvalt sügavamalt, kui oli seda varem kellegi teise puhul teinud. Keeras end siis seljaga ukse suunas, ning jäi isegi kerge huviga seda uut sõõlamist. Kaks aastat saab seda siiski veel näha, enam ei saa dorkidele apsakaid korraldada, kui sõõlamiskübar oma tööd teeb. Kauged head ajad, siiski midagi kaugest minevikust oli ka üle mitme aasta Dave'il taaskord korralikult paigas. Slytherini märgiga lips oli end korralikult kinni sõlminud, ning kuti ninal särasid ta lugemisprillid.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 21:48

Maxi vastus oli etteaimatav. Naised, naised. Eks neil kõigil oli ju selline aeg, kus õik tahtsidki ringi lasta ja elu nautida, mistõttu see üldsegi mitte imeks pandav polnud. "Mehed, mehed, pidu ja reisimine" parandas MJ siis majakaaslase pakkumist, mida nad suvel tegid. Meestevanni peale hakkas Melanie vaikselt turtsuma. "Üks meestevanni kogemus oli tõesti" lisas ta siis seletuseks. Üks saunapidu, kuhu pidid kohale tulema ka tema kolm sõbrannat, ilmusid välja vaid mehed, mistõttu Mel meestevannis oli. Jaa, sellepärast ta naerma hakkaski. Järgmisel hetkel saatis Melanie enda pilgu ringi käima, kuni lõpuks see ühel Slyterinlasel peatus. David. Mis teha, kui MJ'l lihtsalt oli crush 'pahade' vastu. Tütarlapse huulile ilmus magusalt kaval muie, kui ta toda noormeest vaikselt nillima jäi.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 21:51

"Ma tean, et te igatsesite mind. Aga mitte ikka nii palju kui mina teid, kallikesed," vastas Max kergelt muiates. Tema kõrval istus üks väike tüdruk, seepärast pidi ta enda sõnu veidi tagasi hoidma. See pisike ravenclawlane vaatas neid niigi nende jutu pärast natuke imelikult, aga Max ei pannud seda väga tähele. Kirja jutu peale ta kergitas aga meelitatult kulme. "Mis sa arvad, kui ma tuleks mõnel ööl sinu poolt läbi ja vaataks need kirjad siis üle?" päris ta salakavala naeratusega. Muidugi mitte ta ei läheks kirjade pärast, tal oli väike tagamõte. Ja pealegi, mingeid kirju ju polnudki üldse tegelikult.

Kuuldes, et Lexi oli terve suve meestevannis supelnud ja ka Mel'il oli üks meestevanni kogemus olnud, muigas ta kergelt. "Seda ma usun. Kahju ainult, et keegi mind ei kutsunud, ma oleksin ka liitunud," vastas Max. "Okei, busted..." ütles ta, hakates vaikselt naerma. Ei, ta oli tegelikult jumala kogemata nende kahe juurde sattunud.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 22:19

Needsamad tatikat kellele Dave enne otsa koperdanud oli sõelusid nüüd mööda saali ringi. No anna kannatust. ''Kohe näha, et Gryff.'' Mainis noormees vaikselt, kui silmadega neid lapsekesi justkui tapma oleks hakanud. Ringutas siis laialt, ning lükkas sõrmega oma prille ninale paremini paika. ''Millal esimene trenn on?'' Uuris kutt siis viimaks Kalinilt, kes nende meeskonna kapten oli. Dave oli hetkel veel rahul oma püüdja kohaga ka, kuid ega seda kauaks ei saanud ju nii jätta. Järgmine aasta pidi olema nooruki tähelend. Rahvast oli saali üha rohkem tekkima hakanud, ning see pani noormehe ainult üha rohkem Gryffide lauda needma. Nii rõõmsad ja toredad, ise sellised reeturid...

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 22:25

Melanie muigas endamisi, jälgides veel mõnda aega toda slytherinlast. Võis öelda, et MJ oli justkui unistama jäänud. Hämmastav, seda tavaliselt ei juhtunud. Ta isegi ei kuulnud enam, mida Maxi ja Alexandra rääkisid. Ta lihtsalt nillis. Enamus slytherinlasi olid kenad. Selle mõtte peale neidise muie vaid laienes.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 22:36

Serenity noogutas Davidile tervituseks, pilk hetkeks kutil ja siis jälle Kalinil. David esitas sama küsimuse, mille tüdrukki. Tüüpilised lendluudpallurid, hoolivad suurema osa ajast mängudest. Ja gryffindorlaste alistamisest. Tüdruk vaatas saalis ringi, tema hallid silmad peatusid hetkeks neiul ravenclawlaste lauas, kes nende poole jõllitas, siis Serenity muigas vaevumärgatavalt ja siis vaatas ootavalt jälle Kalinit.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 22:43

'Või et öösel kirju üle kaema?' mõtles Alexandra kerge muigega.. kõlas täitsa usutavalt. "Minugi poolest.. su kirjakesed on kõik ilusasti lõhnastatult ja südamekestega kaunistatult mu voodi all pisikeses lukuga kirstukeses," luuletas neidis särava naeratusega, "Aga sinu jaoks olen ma nõus selle lukukese avama," lisas ta kavala silmapilgutusega, pilku Maxil hoides. Oleks tal tõesti armastuskirjakeste kirstuke, oleks ta seda ilmselt kindlalt kümne luku ja riiviga kinni hoidnud. Talle ei meeldinud nii isiklike asjadega avalikkuse ees lehvitada, kuid võltskirstukese lukud olid Maxi ees täiesti valla.

"Kui järgmine kord meestevanniks läheb, eks ma siis pöördun kõige-kõige esimesena sinu poole," lubas Alexandra, peale seda kui Max pettumust avaldas, et polnud saanud nendega suvel liituda. Tegelikult oli see meestevanni mõte üsna lõbusakõlaline ja Max oleks vägagi teretulnud liituma, kui ta selle kord täide viiks. Fakt, et Melanie oli järsult väga vaikseks jäänud ei hakanud Lex'ile esiteks silmagi - tal oli Maxiga liiga lõbus jutuajamine käsil.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 23:09

"Väga hea. Ma siis mõnel ööl astun läbi," vastas Max, suutmata magusat naeratust tagasi hoida. Kuidas ta olekski saanud, kui talle oli selline võimalus antud? Päev tundus kohe palju-palju ilusamana. "Neid kirju on ka kindlasti nii palju, et ma pean kohe mitu korda läbi käima. Ja ma olen väga aeglane lugeja ka. Tahan kenasti juttu süveneda ja nii," lisas ta sekundi pärast. Oi, kuidas talle meeldis sellist juttu ajada. Aeglane lugeja ta küll polnud, kuid midagi sellist rääkida oli siiski lõbus.

Ta noogutas innukalt meestevanni koha pealt. Kuigi tegelikult oleks olnud palju-palju lahedam, kui tegemist oleks naistevanniga. Mõelda vaid. Tema ainuke mees ja palju ilusaid tüdrukuid. Iga mehe unistus... "Ja kui mul naistevanniks läheb, siis ma pöördun sinu poole ka. Sa ju kindlalt tahad tulla," teatas ta, lubades näole kerge muige.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 23:31

"Mida varem, seda parem," vastas Kalin. Ta tahtis trennidega kohe peale hakata. Isegi kui nad peaks Gryffindorile kaotama, mis on vähetõenäoline, ei tee nad seda nendele sopaverelistele lihtsaks. Siis ilmus sinna David ja Kalin noogutas talle tervituseks, märgates, et kutt naeratas üsnagi laialt Serenity'le. Noh jah, mis see tema asi oli. Äkki neil oli suvel mingi teema järsku tekkinud. Ja siis küsis David täpselt seda sama asja. "Ülehomme," vastas Kalin. "Esimene trenn on ülehomme, keskpäeval ja kui mõni gryff peaks väljakul passima, siis kahju temast," pomises Kal ja viis pilgu Gryffindori laua poole. Prr, kuidas ta neid ei sallinud. Sopakad.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 23:36

Serenityl teema Davidiga? In your dreams. "Kas meil keskpäeval mitte tunde ei ole?" küsis Serenity selle peale, pilk hetkeks õpetajate laual. Sõõlamine polnud ikka veel alanud, seega suunas tüdruk pilgu jälle Kalinile. Mitte, et ta eriti tundide sõber oleks.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 23:40

"Ülehomme on laupäev," lausus Kalin muiates. Ta silmitses Serenity't oma kavala muigega. "Või plaanid sa laupäeval midagi järgi minna tegema?" küsis kutt. "Asi on nii, et me peame tundides endast kõik andma ja igasugused pealetunde jäämised on keelatud. Me ei saa mitte ühtegi trenniaega kaotada. On selge?" lausus Kalin käskivalt. Ta oli kapten ja pidi hoolitsema selle eest, et tema meeskond 24/7 saadaval oleks ja vormis.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 20/7/2011, 23:43

"Ahsoo." Serenity polnud nädalapäevadega suve ajal eriti kursis ja praegu oli ta ka täitsa suves. "Kuule, chill, mees. Vaata, et sa ise sellega hakkama saad." Serenity polnud enda eelmise viie aasta jooksul kordagi peale tunde jäänud ja ei kavatsenud nüüdki alustada.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 21/7/2011, 00:15

Kalin muigas kavalalt. Serenity teadis küll väga hästi, et Kalinil oli haiglaselt hea mälu ja temal polnud probleeme koolis hakkama saamisega, mis tegi temast küll rohkem ravenclawlase, kui slytherini, aga siin ta siiski istus. Ja lisaks teadis Serenity ka seda, kuidas Kalin oma meeskonda iga aasta tagant sundis, et nad parimatest parimad oleksid. "Ma olengi chill... Veel," lausus kutt.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 21/7/2011, 00:19

"Me teame ilma sinu ergutuskõneta ka väga hästi, et põhiline on käia trennides ning dorke võita. Taaskord." Serenity naeratas rõõmsameelselt. Kuigi see naeratus oli slytherinlaslikult jahe. "Ma arvan, et peale vähemalt viit aastat ei ole vaja meile kõigile seda meelde tuletada." Kuigi Kalin polnud alati kapten olnud, oli neile seda kogu aeg rõhutatud ja võistkonna koosseis muutus harva.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 21/7/2011, 00:26

"Just täpselt, sa arvad. Aga oled sa kapten? Ei. Seega jätame otsused minu teha," lausus Kalin ja tegi neidisele silma. Kui neile ergutuskõnet ei peeta, muutuvad nad laisaks ja seda ei tohtinud Slytherini meeskond endale lubama. Koguaeg pidi ikka tagant surkima. Kalin saatis pilgu üle saali. Millal sõelamiseks läheb?

Subject: Re: Saabumine, 1. september 21/7/2011, 00:32

Serenity naeratas jahedalt. "Kuidas meie kõrgeauline kapten soovib," ütles ta pisut pead kallutades, pikad tumedad juuksed ühele küljele vajumas. "Millal esimene võistlus on?" Segei on tähtis ju, ning Kalin peaks seda teadma.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 21/7/2011, 00:41

[i]Dave oli vestlust pealt kuulanud ainult niipalju, kui juttu oli lendluudpallist. Noh enamvähem kogu jutt selle ümber tiirleski, kuid see selleks. Õlakehituse saatel keeras noormees end teiste laudade suunas, ning silmitses muiates istuvaid õpilasi. Viimase aasta omadel võis vahet teha juba nende uinuvate nägude põhjal. Millised noobid... ''Ülehomme, siis ülehomme.'' Sõnas noormees rohkem lisamata, kui silmadega Melaniel korraks peatus. Pead raputanud keeras kutt end tagasi normaalselt istuma, ning ohkas. ''No kaua võib passida.'' Protesteeris ta vaikselt sellele sigimisele kaasa. Ilmselt polnud essakad veel suutnud korralikult end paika võtta. Midaiganes...

Subject: Re: Saabumine, 1. september 21/7/2011, 00:46

"Seda ma ei tea. Ma arvan, et nad panevad paika selle alles," lausus Kalin. Esimeseks koolipäevaks sellised asjad tihti valmis ei saanud. Õpetajad olid ilmselt ka kõik suures vaimustuses sellest sõõlamisest, et ei pööranud muule tähelepanu. Kalin vaatas Davidi poole, kui too kärsituks muutus. Ega tema oli ka kärsitu tegelikult juba. "Võiks alustada jaa juba," pomises ka tema.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 21/7/2011, 00:50

Serenity kortsutas pisut kulmu. Võiks jah alata, kurat. Ja hetke pärast avanesidki saali uksed ja esimese klassi õpilased sibasid muundamise professori Quercusia järel õpetajate laua ette, ja saal jäi vaikseks, kuna sõõlamiskübar avas suu ja hakkas oma laulu laulma.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 21/7/2011, 01:39

Kuulnud Kalini vastukaja naeratas Dave viimaks laialt. Kogu see värk hakkab peale. Siis saab süüa ja rahulikult mõne tiiru lennata. Enda silmad suurtele ustele viinud, mis lahti liikusid saatis ta pisikesi võluri hakatisi oma silmadega, ning hakkas peas neid juba slytherini oleku järgi valima. Eks paista palju täppi läheb.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 21/7/2011, 01:45

Kalin silmitses väikseid pätakaid õela muigega. Vähemalt kaks tainapead hakkasid talle kohe silma. Üks neist meenutas veidi teda ennast. Tundus selline üleolev ja ennast teistest paremaks pidav. Kalin uskus, et too saab Slytherini, kuigi iial ei võinud kindel olla.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 21/7/2011, 01:46

Serenity hallide silmade pilk oli üpriski ükskõikne, kui ta pätakaid silmitses. Laul lõppes, ning siis hakati sõõlama. Esimene päda läks gryffindori, yayy.

Subject: Re: Saabumine, 1. september 21/7/2011, 01:51

"Ooojaaa," venitas Alexandra naeratusega, õrnalt peaga kaasa noogutades. Neid kujutletavaid kirju võis tõesti t o n n i d e viisi olla. "Ma ikka niimoodi üle päeva kirjutasin neid," lisas ta pead vangutades, "Vahel, kui ma ennast väga kurva ja üksikuna tundsin, siis ma kirjutasin lausa iga päev või mitu korda päevas." Yeah, right. Tegelikkuses ei lugenud, kui üksik, kurb või masendunud ta oli, ta poleks ealeski kellelegi läbi tuhandete kirjade oma südant puistama hakanud. Seda tegid armastusromaanide ja draamade kangelannad, aga kohe kindlasti mitte tema. Lex oli harjunud enesega ise hakkama saama. Nii oli teda kasvatatud ja nii see ilmselt alatiseks ka jäi.

"Hm, ma ei teagi kohe," manas Alexandra näole pisut mossis, mõtliku ilme, kui Max selle naistevanni variandi välja pakkus. "Ma kohe ei teagi, kas ma suudaksin sind niimoodi teistega jagada," jätkas ta huuli torutades. Hetk hiljem kaardusid ta huuled juba säravaks naeratuseks. "Aga n a i s e vanni võid alati välja pakkud," lisas ta kavala silmapilgutusega, lauses ainsust märgatavalt rõhutades.

Järgmisel hetkel sadasid juba esimese klassi junsud sisse ja Alexandra oli sunnitud tähelepanu Maxilt ja nende toredalt vestluselt eemale nihutama. Ta ei tahtnud siiski sõõlamise tseremooniast ilma jääda ja pealegi ei olnud sõõlamiskübaraga kohe üldse mõtet võidu karjuda. Mingisugune austus tal selle vana mütsi vastu siiski oli. Just seesamune müts oli ju tema pead kuus aastakest tagasi puudutanud ja suunanud ta sinna, kus ta praegu istus.

» 1.september
» 1. september