Reede õhtu

Reede õhtu.
Muidugi ei kavatsenud Samara ka sel reedel Sigatüükas istuda, olgugi, et ta oli lubanud narkootikumidest loobuda ja ta oli seda ka teinud. Ta polnud ligi kuu aega narkotsi tarvitanud ning imekombel tundis ta end hästi.

Nüüd astuski ta kõrtsi sisse ning raputas enda mantlilt need vähesed vihmapiisad, mis sinna tekkinud olid, ära. Seejärel võttis ta mantli hoopiski seljast ning kõndis leti juurde. Ta tellis endale ühe pudeli Tuliviskit, maksis selle eest paar hõbesirpi ning vaatas seejärel ringi. Kurat, keegi oli tema lemmikkoha ära võtnud! Aga... See oli ju Noah! Ja ta oli üksi. Põgusa muigega võttis tüdruk enda joogi ning suundus noormeheni, prantsatades tema vastu toolile istuma.

"Ma loodan, et sa ei oodanud kedagi, sest see siin on mu lemmikkoht ja ma ei kavatse sellest loobuda. Hei ka," lausus ta kõrgilt, avades enda pudeli, libistades selle enda huulile, et sellest koheselt mõned kibedad sõõmud rüübata.



ot. Kuna ma ei viitsinud välimust kirjeldada, siis siin on pilt riietusest.

Samara huulile tekkis kuratlik naeratus, kui ta altkulmu salakavala ilmega noormehele otsa vaatas. Tüdruk ei teadnud, mida ta hiljem teha kavatseb, aga end purju kavatses ta küll juua. Liiga kaua oli ta kaine olnud ning liialt kaua oli ta selle tõttu masendunud olnud. Ei, tüdrukul polnud probleeme alkoholiga, aga talle lihtsalt meeldis purjus olla. Ta tundis end nii palju vabamalt. Polnud mingeid piire.

"Kust sa küll ära arvasid," muigas tütarlaps. Tema kasutas pudelit, sest milleks klaasi määrida? Noah oli aga alati väga korralik olnud. Poiss oli üldse Samara silmis hästi mitmekülgne. Ta oli selline inimene, kelle pärast hoidus ka Samara rumalustest, aga samas oli neil Mäng, mida ei saanud ju ometi pooleli jätta. "Mis siis juhtuma peaks, Noah?" päris tütarlaps, vaadates süütu ilmega noormehe poole. Samal ajal tõstis ta enda jala, puudutades sellega laua all õrnalt majakaaslase oma.

Tütarlapse huulile ilmus lai irve, kui ta enda pudeli õrna kolksatusega viimaks laua nurgale asetas ning seejärel end veidi ettepoole toetas, vaadates noormehele silma, olles talle väga lähedal. "Nõus," lausus ta muigega, tehes kiire musi poisi huultele. Tema oli seekord mänguga alustanud!

Ta toetas end tagasi seljaga vastu tooli seljatuge ning ohkas vaikselt. "Alustaks äkki hoopis kohe meie julgusproovidega?" päris tütarlaps. Miks just alustada siis, kui nad purju jäävad? Purjuspeaga oli muidugi lõbusam, kuid sinnamaani, kui nad mõlemad purju jääks, võis päris kaua aega minna.
Neidis võttis taaskord pudeli enda kätte, jäädes nüüd ootavalt Noah' poole vaatama. Las tema alustab.

Ausalt öeldes oli Samara midagi muud lootnud või vähemalt oodanud, kuid alguseks sobis ka see. Ta jälgis samm-sammu haaval noormehe käike ning kui ta nägi, kuidas tool põrksaks muundus ning Kolmes Luuas kaost tekitama hakkas, läksid tütarlapse silmad suureks ning ta pööras enda imestunud ning lõbustatud pilgu noormehele. Kas ta on hull?! Need paar tooli-klaasi andis ka Reparoga parandada, aga mõned inimesed olid sellest päris paanikasse vajunud.

Sel ajal, kui terve kõrts põrsaga tegutses, tõusis tütarlaps püsti, hoides teises käes enda mantlit ja pudelit. "Tule," lausus ta, võttes noormehe käest kinni, tirides ta enda järel püsti. Seejärel hakkas tütarlaps koos Noah'ga mööda rahvamasse ning inimeste vahelt läbi jooksma, võttes suunas treppide poole, ikka noormeest enda järel tirides. Viimaks jõudsid nad treppideni ning ega ka trepist üles minek raske polnud. Kui nad olid seda jõudnud teha, lükkas Samara Noah vastu koridori pragunevat seina ning suudles teda tormiselt huultele. Mäng võis alata. Samal ajal otsis ta enda vähestest taskutest toa võtmeid. Kus need küll olid? Nimelt oli tüdrukul juba ammu renditud pikaajaliseks ajaks tuba, kus ta end nädalavahetuseti tavaliselt pilve tõmbamas käis.

Tavaliselt ei mõelnud Samara millelegi, kuid antud hetkel käis tema peas läbi mitmeid mõtteid, üks kohutavam, kui teine. Darren. Ta ei kavatsenud teda reeta. Mis õigupoolest nende vahel oli? Noah oli kõigest hea sõber, kes pakkus neidisele meelelahutust ning vaheldust just siis, kui Sam seda kõige rohkem vajas. Vastasel juhul tarbiks tüdruk endiselt narkootikume. Samara pühkis Darren'i enda peast, kui Noah neidise endale lähemale tõmbas. Darren'it ei huvitaks.

Ning just sellepärast muutiski Samara Soul selle suudluse intensiivsemaks, liibudes noormehe keha vastu, libistades enda vaba käe nüüd koos ülesleitud võtmetega noormehe särgi serva vahelt sisse, puudutades tolle kõhtu. Seejärel liikus ta enda sõrmedega noormehe püksinööbi - ja luku kallale ning avades need, tekkis tütarlapse kõhuõõnde kummaline värin, mida ta varem tundnud ei olnud. Ta polnud kellegagi kunagi nii kaugele läinud! Noah ja Samara Mäng oli ainult ühe korra suudlusenigi läinud!
Tütarlaps ei eemaldanud enda huuli noormehe omadelt, vaid tõmbas nüüd noormehe endaga kaasa, vajudes viimaks vastu enda toa ust. Samal ajal noormeest suudeldes, üritas tüdruk võtit lukuauku suruda. Viimaks, suutis ta seda teha, olgugi, et ta ei avanud kordagi enda silmi.

Tüdruk võttis võtme lukuaugust ning lükkas ukse lahti, tõmmates noormehe koos endaga koos tuppa, sulgedes jalaga enda järel ukse, visates võtmed kuskile eemale. Eemale lendas ka tüdruku mantel. Kui ta viimaks suutis enda jalgade vastas midagi tahket tunda, sai tüdruk aru, et see on laud. Sinna pani ta enda pudeli, et sealt vahepeal sõõme rüübata.
Nüüd, olles mõlemate kätega täiesti vabad, libistas ta need Noah' põskedele, vajudes temaga pehmele vaibale pikali maha, olgugi, et suur voodi oli nende ees olemas.