Mingisugune reede öö [1055+]

Scarlett aitas lahtiriietumisele kaasa, varsti olid nad mõlemad seal voodis alasti, tüdruk ahnelt poissi suudlemas. Ta ei suutnud millelegi mõelda, peale Davidi ja enda, seal voodis..koos.

Scarlettil ei olnud vaja pead tõstagi, kui ta aru sai, mis oli juhtunud. See juhtus paari sekundiga, kui tema pea kaineks lõi, ta käed enda riietele ja võlukepile surus, mis voodil laiali olid ja viskus põrandale, sealt ennast ringi pöörates ja sekundiga oli ta Hurtsikust ära ilmunud.. jumal teab kuhu keelatud metsa. Ta oli ju alasti. Metsas, raskelt hingeldades, hakkas tüdruk ennast riidesse toppima. Oi pläää, ta ei saa kooli edasi jääda! Ei, saab küll.. ta peab lihtsalt midagi ette võtma. Ikka veel ehmatusest kergelt värisedes, seisis ta keset metsa ja mõtles, mida teha?!

Scarlett, kes oli hetkeajendil minema ilmunud, oli metsas otsusanud, et tuleb tagasi. Vahet ju pole, mis edasi saab. Nad olid mõlemad Davega süüdi ja nüüd ilmselt sai poiss seal kolakat..kuigi Gatina ilmselt süüdistab vaid Scari. Ja Scarlett leppis sellega, sest jah, ta teadis, et oli sahmerdanud kutiga, kes on kinni. Aga no kamooon! David on ju täiesti messed up. Ade ei mõjunud talle kindlasti hästi ja Frostil oli vaheldust vaja. Kuid nüüd oli veel suurem jama kokku keeratud. Scarlett ilmus väikse popsatuse saatel Hurtsiku alla korrusele, kuuldes teistelt korruselt toast lööke ja siis sõnu: "kasutu hoor.. enam kaua.. ei ela" Scarlett muigas mõrult. No jah, ta oli lootnud, et elab kauem, ilmselt elabki, kuid kes teadis..põgeneda ta siiski ei kavatsenud. Ja kuigi hetkel teadis ta, et on süüdi, et Davega sahmerdas, ei kahetsenud ta seda. Tüdruk tundis hoopis kahjurõõmu, et suutis sellele nõmedale lirvale haiget teha. Tema võis ju koguaeg kõiki peksta?! Nüüd sai Scar talle enda peksmise eest veel valusamini tagasi teha. Vaimselt. Paras lirvale! Scarlett pigistas võlukepi kindlalt kätte. Ta oli mugukakluseks ka valmis, kuid kõigepealt oli vaja kindlustada, et see nõid tema poole Avada Kedavrat teele ei saadaks. Scarlett oli enne siia tagasi ilmumist teinud metsas ka ühe veidike kreisi asja. See pani teda muigama. Justkui oleks ta igaksjuhuks surmaks valmis. Kes teab, mis võib juhtuda. Nimelt oli ta enda lemmiksugulasele - Shade O'Harale saatnud patronusega sõnumi (jah, ta oskas seda, sest oli seda üle kahe aasta iseseisvalt õppinud) ja seal sõnumis oli seisnud, et, kui Scarlett peaks ära kaduma, siis on ta ilmselt surnud ja tema laip kuskile maha maetud. Või leitaksegi ta lihtsalt surnuna Hurtsikust. Scarlett oli sõnumit saates naernud ja ilmselt ta onupoeg Shade oli mõelnud, et WTF?!, ja viimaks oli Scar öelnud, et kui ta surnuna leitakse, siis on ilmselgelt selles süüdi Adrianna Gatina ja palunud, et Shade ta elu faking põrguks muudaks. Selle tundega astus Scarlett julgelt teisele korrusele, toa poole, kus ta pidi kohtuma enda saatusega...

Scarlett isegi ei üritanud loitsu lausuda, vaid lihtsalt muigas õelalt üle Adrianna. Oii, kuidas ta nautis, nähes selle mõrra valu. Kui aga ta võlukepp pooleks murti, hakkasid tüdruku silmad läikima sellisest vihast, mida ta ei olnud kunagi kellegi vastu tundnud. Ta krigistas hambaid, kui Gatina talle selga lendas, kuid seekord oli ta valmistunud. Samal ajal, kui nad justkui aegluubis tagurpidi toast välja lendasid, haaras Scarlett enda kätega Ade juustest, hoides end selle abil üksinda kukkumast, ta tõmbas punapea endaga kaasa. "Sul oligi vaja seda näha!" kriiskas Scarlett, kui ta seljaga valusalt vastu puitpõrandat kukkus. "Kas sa ei näe, kuidas sa talle mõjud," lisas ta karjudes. "Sa muudad teda samasuguseks inimvareks, nagu sa ise oled!" Scarlett oigas kergelt, sest tal oli ju kuradima valus, kuid ta ei lasknud sellel valul ennast üle võtta. Tema võlukepp oli just pooleks murtud ja korraga oli tal nagu meelest läinud, mille muu pärast nad üldse kaklevad. Tema VÕLUKEPP! Sellest hullemat asja ei saanud olemas olla. Kuna Scarlett oli jälle allpool, teadis ta, et peab kohe midagi välja mõtlema, et paremasse asendisse saada..kõik toimus nagu aegluubis..

Scarlett tundis, et raskem oli hingata, kuid kuna ta oli nii metsikult vihane, ei pannud ta seda tähelegi, vaid kui rusikahoobid hakkasid tulema, üritas ta niipalju, kui võimalik, enda peaga eemale põigata. Samal ajal surus ta enda küüned Adele kaela, surudes sealt vere välja ja üritades teda samal ajal ka enda pealt maha keerata, ise täiega rahmeldades. Tal õnnestus natuke enda asendit muuta viimaks, kuigi selle tõttu tõmbas ta enda küünarnuki pinde täis, kuid keda see kottis, eksole?! Scarlett virutas rusikaga Adele ühe vasaksirge vastu nägemist, tundes, kuidas veri, mis Ade kaelast jooksma oli hakanud, talle vastu pritsib. Iuu, kui rõve. Kuid Scarlett kakles edasi, üritades ennast täiesti lahti rahmeldada.

Scarlett tundis, kuidas tema roided ragisesid ja hetk pärast seda ei saanud ta enam hingata, ta hakkas köhima.. ja samal ajal naerma nagu segane. Las tappa, siis kui tahab. Samal ajal, kui ta valudes piinles, naeris ta ikka edasi.. "Kuradi hull mõrd, tapa mind ära!" lõugas ta hüsteeriliselt naerdes, ise samal ajal ka köhides. Valus oli raisk. Ja ta ei saanud midagi teha enam. Ainuke asi, mis Scaril silmade ees oli, oli tema murtud võlukepp ja see andis talle viha veel rohkem juurde ja ta naeris edasi.. ta oli veits hulluks läinud hetkel. Samal ajal suutis ta enda kätesse jõudu koguda ja Adrianna enda pealt maha lükata ning seejärel virutas tüdruk enda vastasele raskelt jalaga vastu nägemist.

Shade oli istunud rahulikult enda Londoni korteris, lakkunud diivanil õlut, jalad laua peal, kui tema ette oli ilmunud patronus, Scarletti oma ja see, mis sealt valgest kogust välja paiskus, oli lihtsalt.. pöörane?! "Mida hekki..?" lausus Shade valjult endamisi, tõmmates jalad laua pealt ära ja vaadates kohta, kus veel hetk tagasi oli olnud patronus. "Mida kuradit sa korraldad seal, Scarlett," lausus Shade vihaselt, kuid samas murelikult. Mees mõtles läbi neid sõnu, mida patronus ütelnud oli. Leitakse laip hurtsikust.. mis kuradi hurtsikut?! Shade ei olnud ise Sigatüükas käinud, ta ei teadnud, et seal on selline asi nagu Huilgav Hurtsik, küll aga oli ta Siganurmes käinud ja hetk hiljem ilmus mees sinna. Ta sisenes esimesse ettejuhtuvasse baari, mis veel lahti oli. (Seapea) ja küsis baarmani käest, et kas siin mõni hurtsik ka on?! Ise seejuures mõeldes, et kui imelikult see küll kõlada võis. Baarman aga teadis teda kohe juhatada Huilgavasse Hurtsikusse, mis pidi kummitama, kuid muigega, lisas mees, et nüüd käivad noored seal joomas. Shade isegi ei tänanud meest, vaid jooksis mööda külateid sinna, kuhu mees teda juhatanud oli. Hurtsik seisis külast veidike eemal..mäe otsas, ümbritsetud katkise taraga. Shade jooksis, jättes mulla sisse maha enda saabaste rasked jäljed. Ta lõi ukse prõntsuga lahti ja karjus: "Scarlett, oled sa siin?" Mehe süda tagus kergelt jooksimsest ja ta kuulatas..keegi naeris nagu segane. "Scarlett?" karjus mees uuesti, hakates hääle suunas liikuma.

Shade jõudis teisele korrusele just selleks ajaks, kui mingi tüüp tema sugulase kohal oli ja tolle peast kinni hoidis. "Hoia eemale," karjus Shade vihasemalt, kui kunagi varem ja järgmisel hetkel, ilma et ta jõudis midagi teha, oli tüüp kadunud. Scarlett ei olnud veel surnud! Ta naeris ikka veel põrandal.. "Hoia eemale!" käratas ta vihaselt eidele, kes seal seisis ja kummardus siis Scarletti kohale. Scarlett oli vigastatud ja tõsiselt.

Scarlett ei saanud eriti aru enam, mis toimub. Ta nägi, et Shade on seal, kuid pidas seda viirastuseks. "Ade..ma vihkan sind, ma loodan, et sa põled põrgus.." suutis ta välja pomiseda, kuid nii, et Gatina sellest ikka aru saaks. Siis vajus Scarletti pea kõrvale ja majas oli jälle vaikus. Scarlett oli surnud. Surnud sisemistesse vigastustesse, mille Adrianna talle tekitanud oli.