Kunagi öösel..

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

Adriannal polnud aimugi, mida kell võis näidata ja teda nagu väga ei huvitanud ka. Fakt oli see, et väljas oli kottpime, kui mitte arvestada kuuvalgust, kuid see kumas kah vaid õrnalt läbi pilvede. Slytherinlasel polnud und, absoluutselt mitte ja kuna tal polnud isegi kõige väiksemat aimu kus David ringi võis sebida, siis ei olnud ka nagu mingisugust põhjust magama minna. Seega oli Ade lihtsalt koolist välja tatsanud, seda juba tegelikult üsna ammu ning peale mingisuguse suvalise ja mittemidaütleva tiiru tegemist koolimaja ümbruses, maandus ta lihtsalt kuhugi rohuplatsile istuma, ennast peagi pikali lastes. Teda ei huvitanud tähtede vaatamine, aga kurat, kui midagi teha ei olnud ja kedagi, kes teda lõbustanud oleks samuti ei olnud, siis ei jäänud muud üle.

Subject: Re: Kunagi öösel.. 9/8/2011, 06:17

Vaikselt neidisele järgi hiilinud peatus ta ühe suuremat sorti kase taga. Taastas oma hingamise, ning lonkis siis edasi, seda ka vaiksemalt, kui arvatagi võis. Kui neidis end pikali sättis ohkas kutt hääletult, ning viis käeselja üle oma lauba. Dressika helesinise kapuutsi üle oma pea tõmmanud liikus ta edasi kuni neidise peakohal kummardus, ning laialt naeratas. Tänu pimedusele võis Ade üpris korralikult ehmatada, kuid see oli köömes võrreldes sellga, millist vaeva Dave oli näinud, et punapea ta helesinist dressikat ei märkaks, kui ta tal järel vantsis. Ei Dave ei luuranud Adrianna järel, ta lihtsalt tahtis teda üllatada. Ilmselgelt pidi see ka õnnestuma. Otse peale trenni oli kutt veel mõned tunnid tiirutanud, pesus käidud, ning siin prefekt nüüd oligi.

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

Seal vedeledes ja lihtsalt tuima ilmega taevast jõllitades ei oodanud Adrianna kohe kindlasti mitte seda, et kellegi nägu teab kust tema vaatevälja ilmub, kuid nii see sellegipoolest oli. Oojaa, neidis ehmatas ja nagu sellistes olukordades ikka, ei hakanud ta karjuma, vaid lükkas võimalikku ohtu lihtsalt järsult ja üsna tugevalt eemale, ennast automaatselt kõhuli keerates ja järgmisel hetkel juba omal kahel jalal seistes. "Mida kuradit?" vandus ta valjuhäälselt, kui helesinises dressipluusis ehmataja kuju läbi pimeduse kahtlaselt tuttavana hakkas tunduma.

Subject: Re: Kunagi öösel.. 9/8/2011, 06:29

Kui neidis teda eemale lükkas hakkas tume kuju kõigele lisaks ka naerma ja seda üsna kõvahäälselt. ''Mina, kui eeskujulik prefekt tulin teid noomima, teate mis kell on noor daam?'' Muigas kutt laialt, kui käed dressipluuse taskutesse surus, ning neid seal sees liigutas. Nojaa, muidugi ei saanud Ade teda esimesel silmapilgul ära tunda, kuid nalja pidi ju ka saama. ''Nüüd tuleb minna koolivanema juurde ja vaadata, mis ta teiega peale hakkab.'' Jätkas prefekt naerdes, kui vaikselt lähemale sammus. ''Kallaletung prefektile ei leevenda seda asja siin mitte mõtte võrragi.'' Naeris Dave edasi, ning turtsatas siis viimaks, kui Ade'i ees peatus, kui oma ametliku hääletooni taskusse tagasi surus. ''Ehmatasid?'' Uuris ta käsi taskutest välja võttes, ning neid rinnal ristates. Win! Ade oli ehmatanud ja kuidas veel.

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

Adrianna kortsutas pisut kulme, läbi pimeduse 'eeskujulikku prefekti' jälgides. "Ja mina, kui mitte nii eeskujulik slytherini õpilane ei kavatsegi teiega kellegi jutule minna," lausus ta täiesti kindlalt, üritades samas täpselt kindlaks teha, mis maja eeskujuliku prefektiga tal siin tegemis oli. Slytheriniga ei oleks saanud tegu olla, sest juhtumisi oli nende maja poissprefekt David isiklikult ja Dave ei oleks.. Ade ei saanud isegi oma mõtet lõpetada enne kui taipas, et täpselt slytherini prefektiga tal siin tegu oligi. Ning järgmisel hetkel astus kutt ka lähemale, kinnitades neidise kahtlusi. "Sa oled jobu," vastas ta silmi pisut kissitades, kuid samas lõbusalt naeratades. Muidugi oli tegu Dave'ga eksole.. teise maja prefektid ei oleks vist praegusel kellaajal isegi patrullida julgenud. "Ma sulle ehmatan," lisas ta pisut ähvardava tooniga, David'ile veel sammukest lähemale astudes. Muidugi ei kavatsenud ta tunnistada, et ta ka päriselt hetkeks ehmunud oli.

Subject: Re: Kunagi öösel.. 9/8/2011, 06:43

Dave naeris üsna kõvahäälselt edasi, kui Ade oma ehmatamist mitte niiväga hästi varjata ei osanud. Dave teadis tüdruk paremini kui keegi teine, ning temale ei saanud miski kahe silma vahele jääda. ''Sinu isiklik jobu, muideks ja seda juba üsna pikka aega.'' Täpsustas prefekt kiirelt, kui kapuutsi peast lükkas, ning siis kiirelt käega läbi oma juuste liikus. ''Ehmatasid ju, mis sa jutustad siin mul.'' Protesteeris ta kiirelt, ning tegi punapeale silma. Käed tagataskutesse surunud vaatas ta veel ringi, ning hingas siis kergendatult. ''Magada ei oska, et väljas kooberdad?'' Uuris ta seda, miks tüdruk veel väljas viibis. Kõik teised juba ammu magasid ju. ''Ja kelleks kuradiks sa mind pidasid?'' Ei suutnud ta siiani seda feili unustada. Adrianna ei tundnud oma kutti ära, eino jummel eksole.

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

Adrianna ristas käed rinnal, huuled kaardunud lõbusaks muigeks. "Selle koha pealt on mu jobul igatahes õigus," märkis ta õrna kulmukergitusega, kui David teda pisut parandas, kuid sellegipooles ei olnud ta päriselt valjuhäälselt nõus tunnistama, et ta siin reaalselt ehmatanud oli. Ade'l oli selleks liiga palju uhkust, oli alati olnud. "Aga ei ehmatanud ma ühti," jätkas ta naeratusega tagasi ajamist olgugi, et see Dave'i puhul üsna mõttetu oli. Kutt oli teda piisavalt kaua teadnud taipamaks, et selline äkiline tegutsemine oligi Adrianna reaktsioon ehmumisele. Vastasel juhul oleks ta ilmselt siiani seal rohu sees tuima pilguga vedelenud. "Seda võiksin ma sinult küsida," vastas slytherinlane Dave'le samaga, andmata selget vastust oma väljas viibimisele. Pealegi ei olnud ta ju ainuke, kes siin ringi kondas ja vaevalt kutt siin nüüd usinalt oma prefektikohuseid täitis. Patrullimine ei paistnud eriti David'i rida olevat. "Kes teab, mis dorklased siia hüppama tulevad," vastas Ade ennast mingil moel kaitsta üritades. Selle koha pealt ta tagasi ajama ei hakanud. "Pealegi pole ma sind kunagi e e s k u j u l i k u prefekti häälega rääkimas kuulnud," lisas neidis muigega, üks kulmudest taaskord pisut kergitatud. Ta oli kuulnud igasugu erinevaid versioone Dave'i häälest, kuid ametlik hääl oli miski, mida kutt veel neidise läheduses kasutanud polnud. "Ja mulle nii meeldib su tavaline hääl rohkem."

Subject: Re: Kunagi öösel.. 9/8/2011, 07:02

Dave pööritas silmi, naised ja nende äärmiselt targad arvamised. Jumal tänatud, et Dave ei viitsinud tüdrukuga vaidlema hakata, ning selle oma peas vaikselt maha pidas ohkas ta viimaks. ''Sa pidasid mind dorgiks? See on lausa solvav.'' Nöökis kutt kiirelt, ning haaras taskust oma suitsupaki. Sealt ühe võtnud sättis ta selle huultele, ning kortsutas taaskord oma kulmi. ''Kas tõesti, ma räägin pidevalt nii, eriti kui tegemist on mitte eeskujulike õpilastega, kes vajavad korrale kutsumist. Ja teie Adrianna Patricia Gatina, vajate seda pidevalt.'' Köhatas kutt peale taaskordset hääle ära kasutamist, ning siis naerma pursates. ''Mmm, paljugi mis sulle meeldib.'' Viis kutt käed taskusse, ning asus oma zippot otsima, kusagil pidi see ju ometigi olema.

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

Adrianna turtsatas lõbustatult, kui David pisut solvumist teeskles. "Rakse uskuda, kui rängalt pimedus nägemist võib mõjutada," vangutas neidis pead, silmi kutil hoides, "Või hakkad sa äkki dorgistuma?" Astus Ade kutile veel sammukese lähemale, silmi Dave'i näol hoides. "Eih, siiani täitsa minu jobu," veendus ta naeratusega, sõrmedega õrnalt hetkeks üle slytherinlase põse tõmmates. Ja siis oli David'i ametlik hääletoon juba tagasi, hakates neidist manitsema. "Aga juhuslikult pole mind võimalik korrale kutsuda.. vat sulle nalja, härra prefekt," vastas ta oma pisut ähvardava niiöelda kurjategija häälega? Ametliku häält polnud ta vist oma elu jooksul veel kasutanud ja sellist olukorda kus ta ametlikult rääkida saaks vist ka niipea ei tule. Järgmisel hetkel liitus ta juba David'i naermisega, sõrmedega läbi oma pisut rohuste punaste juuste tõmmates. "Oojaa.. mulle tõesti meeldivad palju asjad.. iseäranisti sinu juures," lausus Adrianna kavalal ilmel, ennast uuesti murule istuma sättides, samas kui Dave ilmselt oma välgumihkli otsimisega tegeles.

Subject: Re: Kunagi öösel.. 9/8/2011, 07:26

Dave kortsutas taaskord oma kulmi. Sai sõrmedele viimaks zippo, ning süütas oma suitsu. Mmm, mõne hetke taevast vaadelnud keeras ta oma silmad tagasi neidisele. ''Sa veel mõtled millegile sellisele, ei saa, ei või, ei taha dorke teenida.'' Muigas ta laialt, kui uue mahvi tõmbas, ning suitsurõngaid puhuma jäi. Mõne minuti nendega tegelenud peitis ta punetava otsa peopessa, ning ohkas siis rahulikult, kui end samuti istuma sättis. ''Sa ei kujuta ettegi kui lihtne minul sind korrale on kutsuda.'' Nentis kutt fakti, mis lihtsalt ei kuulunud vaidlemisele. Suitsu lõpetanud viskas ta selle kaugemale, ning lükkas kaks nätsu patja omale suhu. ''Nimetad ehk mõne?'' Uuris ta siis kiirelt, kui silmad neidisele keeras, ning nätsud samuti suust välja sülitas. ''Kus sa põgened nüüdsis?'' Ohkas kutt viimaks juba rahulolematuna, ning liigutas end Ade'i ette istuma, kui ta põlvi oma rusikatega kergelt toksima jäi.

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

"No siis on kõik hästi," märkis Adrianna muigega, kui David oma dorkidevastasust üsna selgesõnaliselt välja näitas. Mingil hetkel oli ta selles juba pisut kahtlema hakanud.. kuti dorkidevastasuses, kuid tundus, et muretsemiseks pole põhjust. "Ei tea midagi," ei kavatsenud slytherinlane siiski nõustuda. Muidugi ei ole ta nõus sellega, et teda on lihtne korrale kutsuda, kuigi David'i puhul võis seda tõesti üsna tõepäraseks faktiks nimetada. No igalühel oli ju mingigi nõrkus ja kuigi Ade seda enamjaolt ei tunnistanud siis tema nõrkuseks võis tõesti aeg-ajalt Dave'i pidada. "Ma juba tegin seda," vastas Adrianna lõbusa naeratusega, kui kutt üritas veel neidisele meeldivaid asju välja meelitada. Tegelikult oleks ta võinud vastata üsna kenakese nimekirjaga, sest ilmselt poleks ta vastasel juhul üleüldse kutiga nii kaua koos olnud. Talle lihtsalt meeldis pisut.. tögada. "Ära põgenen," naeris Ade, kui David ennast tema vastu istuma sättis. Tegelikult ei kavatsenud ta kuhugi põgeneda.. vähemalt mitte praegu.

Subject: Re: Kunagi öösel.. 9/8/2011, 07:42

Dave keeras end ringi, ning hakkas end murupeal ringi keerutama. Nooruses käidud trennid tulid siiski veel kasuks. Vähemalt suutis Dave teha spinni ja 360'ne ilma suurema probleemita ära. Lõpuks tüdruku kõrval maandunud viis ta sujuvalt oma käe teiselepoole neidist, ning lükkas end siis temast üle, kui oma liikumisvajaduse viimaks rahuldatud sai. Silmad taevasse kinnitanud haigutas ta laisalt, ning tõmbas kapuutsi pähe tagasi. Nii oli lihtsalt tunduvalt mugavam, ning pealegi ei saanud pea mustaks, vaid riided said. ''Ega sul und pole?'' Uuris ta kiirelt, kui käed peaalla risti viis, ning oma pead siis neidise suunas keeras, kui end siis üleüldsegi keeras, ning peal Adrianna kõhul maanduda lasi. ''Tunduvalt parem.'' Rääkis ta rahulikult, kui oma sõrmedega Ade'i käsi otsima jäi.

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

Adrianna jälgis lõbustatud muigega, kuidas David ilmselt oma energiaülejääke kulutama hakkas ning tema ees ja ümber ja ringi liikuma hakkas. Samas lasi slytherinlane ennast murule pikali lebama, silmi uuesti taevale viies olgugi, et see siiani nagu väga huvitavamaks polnud muutunud. "Absoluutselt mitte," vastas ta kuti küsimusele une kohta. Vahel tuli lihtsalt selliseid öid ette kus und ei olnud ja tänane oli juhtumisi üks nendest. "Ja sul endal?" uuris ta muigega, kui Dave'i pea viimaks tema kõhul maandus. Ühe käe sujuvalt kuti sõrmede vahele libistanud, liikus teine kuti keskmisest pisut pikematesse juustesse, hakates neid kergelt sasima.

Subject: Re: Kunagi öösel.. 9/8/2011, 08:06

Dave liikus oma vaba käega peale rahulolevat ohet silmade juurde, ning hõõrus neid mõne hetke. Vastupidiselt Ade'ile oli Dave täna praktiliselt kuus tundi järjest luua seljas olnud, ning muigas siis kiirelt. ''Ma harjutasin ja kerge väss on küll peal.'' Sõnas noormees järjekordset haigutust alla surudes, kui siis tüdruku kätt kergelt pigistas, ning tema näo suunas oma silmad keeras. ''Ma ajan end kiilaks nii.'' Hoiatas ta viimast korda, ning ohkas siis. Mis kõigil tema juustega pistmist oli. Alles hommikul oli Ben teinud märkuse, et need hakkavad jube pikaks kasvama, ning nüüd sasis neid Adrianna. Olgugi, et kutil selle vastu midagi polnud oli see ta nõrk koht. Dave jumaldas pikki juukseid, ning ta ei oleks elusees suutnud enda omasid nulli ajada.

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

Adrianna huulile ilmus pisike muie, kui ta nüüd viimaks teada sai kus David terve õhtu ja tegelikult ka öö konutanud oli. Polnud siis ime, et neidis teda näinud polnud. Lendluudpalliväljakule tal enamasti lihtsalt asja polnud. "Tahad tuttu minna?" uuris slytherinlane pisut pead kergitades, et oma silmad Dave'le viia. See, et tal endal und ei olnud ei tähendanud, et ta lihtsalt kuti kaisus vedeleda ei võinud. "Ja juuksed jäävad," lausus Adrianna kindlalt, kerge naeratus huulil, kui peal uuesti vastu muru langeda lasi. Talle meeldis David'i juustega mängida ja neidis ei kavatsenudki kutil neid päriselt maha ajada, kuigi too ei oleks seda ilmselt nagunii teinud. Ade polnud ainuke kellele pikad juuksed meeldisid.

Subject: Re: Kunagi öösel.. 9/8/2011, 21:50

Dave mõmises vaikselt midagi vastuseks, ning lasi oma silmadel sulguda. ''Ega ikka ei jää küll,'' teatas ta protesteerivalt vastu, kui siis end maast lahti lükkas, ning neidise kõrval seisatas. ''Aga uni on mul tõesti.'' Ohkas noormees viimaks, ning haigutas siis laialt. Päev otsa lendamist harjutada ei olnud siiski just eriti energiat säästev tegevus, ning Dave oli hetkel võimeline ainult oma helekollase padja kaissu ronima. ''Tuled ka sisse, või jääd uusi prefekte ootama?'' Viis noormees käed kuklasse, ning ringutas laialt.

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

"Tahad näha et jäävad?" vaidles Adrianna naeratusega edasi, kui ennast murul küünarnukkide najale lebasklema ajas. Ka neidisel olid oma tahtmise saamiseks omad nipid. Enamjaolt küll mitte eriti sõbralikud, kuid leidus ka mõni, mis ei hõlmanud endas vägivalda. "Mmh, pole vist mõtet siia jääda," vastas slytherinlane, hetk hiljem juba omal kahel jalal Dave'i kõrval seistes. "Pealegi suutsin ma juba kõige kenama prefekti otsa koperdada.." lisas ta kavalal ilmel, kui mõnusalt käe ümber kuti keskkoha libistas ja talle sujuvalt niiöelda kaissu siis puges. "Eesmärk täidetud," lõpetas ta naeratusega, kui vaikselt sammud kooli poole võttis.

Subject: Re: Kunagi öösel.. 10/8/2011, 04:45

Dave naeratas vaid endamisi, kui seda kuulis. Noh õrritada ju võis, aga ilmselge oli see, et need ka jäävad alles. ''Aga, kui ei jää?'' Ei jäänud prefekt siiski veel vait, ning lasi tüdrukul enda peale toetuda. ''Mis sa meelitad.'' Nügis kutt tüdrukut kergelt, ning libistas siis oma käe samuti ümber neidise. ''On tõepoolest, isa on kuradima uhke.'' Viitas Dave sellele, et ta suudab nüüd täielikult juba lennata, kuid seda mingilmääral ikkagi teatud viperustega. Aga siiski ta suudab kõrgust hoida ja seda muuta, kui vaja - olgugi, et pärast on totaalne energia kadu, kuid kellel poleks alguses olnud. ''Tõesti ei ole mõtet siia jääda, leiad kellegi kenama veel.'' Mõmises kutt, ning tegi neidise laubal musi, kui oma käe, mis tüdruku seljal oli olnud ta tagataskusse libistas. Win!

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

"Jäävad, jäävad," vastas Adrianna taaskord kindla häälega, huultel mänglemas naeratus justkui muud varianti isegi poleks olemas olnud. Ja ega ikka ei olnud kah. Kui David oma isa mainis, liikusid neidise silmad kutile ning ta ta naeratust oleks võinud isegi pisut uhkeks pidada. "Peabki olema," märkis ta silmi uuesti uksele viies. Oijah, Dave'l oli siin ikka üsna kuradima palju jamasid vahepeal olnud.. liikumise ja kõigega, aga Ade polnud isegi kahelnud selles, et kutt peagi uuesti vana asjaga tegeleb. Nad olid need niiöelda ellujääjad, kes kõigest kuidagi ikka välja suutsid tulla. Üle slytherinlase huuli kostus vaikne naer, kui jutt kellegi kenama leidmisele liikus. "Arvad või?" uuris ta pisut õrritava tooniga, kui kutti kergelt nügis, toetades oma pea mõnusalt tolle õlale. "Ei usu," sosistas ta seejärel pisut vaiksemalt, huulil lai naeratus.

Subject: Re: Kunagi öösel.. 10/8/2011, 05:23

Dave noogutas isegi laialt naeratades kaasa viimaks, loobudes sellest, et nad terve õhtu vaidlevad asja üle, mis niikuinii kunagi ei juhtu. ''Eksole, vaata milline suurepärane maitse ta pojal juba on.'' Keeras Dave oma silmad peale, mis ta õlal maandunud oli. Vasaku käe taskusse viinud tõmbas ta sealt suitsu välja, ning mõõtis silmadega vahemaa ära, et kiirelt välja arvestada palju tal aega on jäänud. Suitsu süüdanud lasi ta pakil dressika taskusse maanduda, ning viis silmad siis taevasse, kui sammu natuke aeglustas. ''Ei usu, või oled kindel?'' Kortsus kuti kulm kergelt, ning tõmbas siis uue mahvi kopsudesse.

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

Adrianna naeratas endamisi võidukalt, kui David loobus vaidlemisest, olgugi et tegelikult oli olnud tema peale jäämine sellel teemal nagunii kindlustatud. "Selle koha pealt ei saa tõesti kaevata," muigas ta üsna kuradima enesekindlalt. Ade'l oli alati kõrge enesehinnang olnud ja seda oli üsna raske, kui mitte praktiliselt võimatu kõigutada. Neidise silmad püsisid koolimaja uksel, mis iga sammuga järjest lähemale jõudis ning kui Dave pisut sammu aeglustas, kohandas ka Adrianna ennast uue kiirusega praktiliselt koheselt. "Ikka üsna kuradima kindel," vastas ta naeratusega, kui pead pisut kergitas ning oma silmad hetkeks slytherinlase näole viis. Ade'l oli alati silmi ainult David'i jaoks jätkunud ja ükski teine kutt nagu väga ei huvitanudki teda. Miks peakski, kui endal parim partii juba olemas? Kutile veel ühe naeratuse kinkinud, sättis Adrianna oma pea uuesti mugavalt prefekti õlale.

Subject: Re: Kunagi öösel.. 10/8/2011, 06:24

Dave tõmbas suitsu iga sammuga üha kiiremini, ning varsti tundis ta kuidas pea juba kergelt ringi hakkas käima. Uksejuures veel mõned suitsurõngad õhku puhunud, tõmbas ta massiivse ukse lahti, ning sisenes siis sealt. Kätt neidise küljele liigutanud liigutas prefekt vaikselt ka oma sõrmi, ning haigutas siis uuesti. ''Poiste magamistuba, või pean ma hommikul kiljumisega üles ärkama?'' Uuris ta silmi Ade'i juustele viies, ning oma lõuga sinna vaikselt asetades. Olemise tüdrukul ebamugavaks teinud oma lõuaga eemaldas prefekt selle, ning naeratas siis võidurõõmsalt. ''Mmm, aga mul läks vist uni ära.'' Sõnas ta kiirelt, kui silmadega suure saali ustele liikus, ning kavalalt keelde hammustas. Korraldaks seal hommikuks midagi...

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

Adrianna avas juba suu, et vastata, kui järgmisel hetkel David'i lõug tema juustel maandus. Kulmukortsutusega tõstis neidis pea, kuti poole kerge naeratusega silmi kissitades. Kui ta nüüd uuesti suud avama hakkas, et lõpuks siiski see vastus anda, taipas Dave muidugi et temal üleüldse und polnudki. "Mul pole seda olnudki," tegi Ade nüüd viimaks suu lahti, oma silmadega seejärel slytherinlase pilgule järgnedes ning suure saalini jõudes. "Ja mis sul plaanis on?" uuris ta kavalal ilmel, kui nad nagu muuseas oma marsruudilt vaikselt eemale, saali poole hakkasid nihkuma. Misiganes see siis ka olnud poleks, oli Adrianna käpp. Reeglite rikkumine ja pahanduste korraldamine ei olnud talle kunagi raskusi valmistanud.

Subject: Re: Kunagi öösel.. 10/8/2011, 07:01

Dave muigas vaikselt, ning tegi oma kallimale silma, kui too uurima hakkas. Neidisest lahti lasknud, lükkas ta suure saali ust nii vaikselt, kui see võimalik oli, ning pistis oma pea seejärel sealt sisse. Dorkide lauani liikunud otsis Dave oma võlukepi välja, ning pomises midagi. Kogu dorkide laud hakkas valgete vaklade näol liikuma, ning need alustasid suure laua hävitamisega enda ilaga. Dave keeras silmad korraks tüdrukule, ning tegi talle siis silma. Võlukepp kindlalt sõrmedel tõusis prefekt õhku, ning liikus küünaldeni. Dorkide laua kohal olevatele küünaldele augud sisse uuristanud, nii et hommikul vaha neile peale jookseb lendles kutt vaikselt maapinnale lähemale. Adrianna peakohal seisatanud liikus ta tüdruku seljataha, ning lasi oma jalad uuesti maapinnale. Ade' ju võis näha kuti võimeid eksole. Käed ümber tüdruku viinud ootas ta temapoolset lisatööd, või siis heakskiitu, ning edasiliikumist.

eraisik Posts : 1219 Reputatsioon : 4

Adrianna ei esitanud rohkem küsimusi, kui Davidi järel Suurde saali liikus. Käsi rinnal risates ja endamisi naerdes, jälgis ta kuti kätetööd. Hommikuks dorkide lauast enam vist väga midagi alles ei jäänud. Söövadki teiste jalge eest kus nende õige koht on. Kutti pilguga lae alla saatnud, muutus Ade'i naeratus pisut laiemaks. Küünlad. Muidugi. Neidisel oli tahtmine midagi omalt poolt lisada olgugi, et tegelikult oli tema rida pigem inimestele reaalselt tappa andmine, kui lihtsalt nende õel kiusamine, kuid muidugi polnud ta oma võlukeppi kaasa võtnud. Ta ei teinud seda praktiliselt kunagi. "Täiuslik," lausus ta Dave'ile silma pilgutades, kui ennast kuti poole pööras. Seekord tuli piirduda lihtsalt heakskiiduga sest pinke pilbasteks peksta ta tõesti ei viitsinud.

» Öösel.
» Öösel.
» Peaaegu öösel.