Täpselt keskel

"Oojaa, suur semu. Iga vahetund käime mängimas," vastas Jule iroonilise hääletooniga ja hakkas naerma. seejärel lootis Ann, et jutt kõlas piisavalt usutavana. Pealegi, Imogen ja ka teised polnud vist mitte midagi teada saanud. Selline mulje oli jäänud.

"Mängite kasvuhoones loomakestega," sõnas Imogen ja turtsatas siis naerma. "Okei, see kõlas nilbelt," muigas neidis. Kusjuures temal vähemasti polnud aimugi, et miskit Julie ja õpsi vahel toimuks, aga no mees oli noor ja kena, nii et sealt ka need nilbed kommentaarid tema pihta.

"Jaa, minu unistus," ütles Julie ja naeris. "Ma ei tea, ma küll vasakule ei mõelnud," lisas neidis. Tema, kelle mõistus oli üpriski rikutud, ei leidnud öeldus tõesti midagi nilbet. Oeh, liiga palju õppimist, kuigi ta seda nüüd eriti ei teinud, aga mille muu kaela oli asi ajada.

Noh, oma asi kelleks keegi oma väikemeest kutsub ju siiski.. Aga jaa, Imogen oli ülemõistuse nilbe ja seda koguaeg. Mõni ime, et keegi teine enam ammu temaga sammu ei pidanud. "Aa, nii et temast sa siin enne murul lesides siis unistasidki?" naeris Ivy. See lõi pildi kohe selgemaks.

Julie oli siis Imogeni kõrval leebe mõtlemisega, tore. Viimasele küsimusele Ann kohe ei vastanud. Kas ajada seda aasimist edasi või ei? Vastus kaldus jaatuse poole. "Ikka, sa siis ei unistagigi või?" küsis Jule naeratusega.

"Ma pakun, et mina unistaksin enne Syracuse'ist. Rohkem minu masti mees," muigas Imogen. "Aga üldiselt on unistustamine mu silmis mõttetu. Parem on siis minna ja teha midagi, et need unistused täide ka viia või siis üldsegi mitte unistada ja passidagi niisama ilma eesmärkide ja soovideta. Aga taevasse vahtimine ja lootmine, et see ja see juhtuvad.. No taevas unistusi täitma ei hakka nagunii sinu kellegi eest," arutles ivy.

Ivy pika jutu peale hakkas Julie naerma. Oi, kui Imogen teaks, kui mööda ta Ann´i koha peal pani. Üldine jutt oli muidugi õige, aga..."Mine siis sebi professor Syracuse ära," pakkus Jule välja. Naljatamine tundus praegu, varahommikul, nii mõnus.

Imogen muigas samuti üsna lõbusalt. Kes oleks võinud arvata, et ta nii varahommikul isegi enamvähem loogiliselt arutleda suudab. "Oojaa, kindlasti.. Ma olen üpris kindel, et tema sallib mind umbes sama vähe kui teised õpsid. Pealegi olen ma siin koolis juba piisavalt reegleid rikkunud. Ma ei kujuta ette, mis dire teeks, kui saaks teada, et ma veel õpse ka sebin," muigas Ivy.

"Jällegi, mine küsi. Mõtle, kui sa läheksid dire jutule, et kuule, mis mu karistus oleks, kui ma õpsiga sebiks. Ta ei kahtlustaks kindlasti midagi," sõnas Jule. Isegi, kui ajada jutt teooriliseks, kahtlustaks direktor kindlasti midagi.

"Ma pakun, et kui ükskõik, kes läheks, siis ta kahtlustaks küll. Minu puhul arvaks ta, et see on uus jaburus, mille ma välja olen mõelnud," muigas Imogen. Dire ainus õnn oli see, et neiu polnud esimest klassist saati Sigatüükas olnud. Mõelda vaid, milline kohutav pätakas ta oleks olnud. "Aga täitsa hea idee. Kõigepealt peaks Syracuse'ilt küsima, kas mul üldse mingeid šansse on temaga."

"Üüüü, lähedki õpsi sebima," muigas Jule. "Aga jah, ta peaks ilmselt kõigepealt seda juttu lolliks naljaks ja siis läheks asi tõsiseks," pakkus Ann. "Kuule, veel parem idee. Mine direktoriga flirtima, siis saaks nalja." Neidis kujutas vaatepilti ette, huvitav. Imogen ja...Ja...Direktori nimi...Seth midagi. Oli vist.

"Dire või Lucius?" küsis Imogen selle lolli nalja jutu peale. Samas oleks mõlema reaktsioon arvatavasti selline. "Oh jaa! Selle ma teen küll ära," naeris Ivy. Ja mõtles seda täitsa tõsiselt kusjuures. "Flirtimise eest ta mind koolist välja ka ei viska ju ega midagi," muigas neidis. Ning jah, ta oli piisavalt hull, et see lubadus täide viia.

"Ma ei usu," vastas Jule. Oleks pidanud tegelikult kihla vedama...Näiteks mingi põsemusi või midagi sellist, ei tea, kas Imogen oleks seda direle teinud. Tegelikult, kui lähemalt mõelda, siis ilmsel oleks Ivy seda isegi üritanud, hull nagu ta oli. Heas mõttes.

"Hehee. Peaks siis Luciusele ka juba midagi tegema," muigas Imogen. Ja ei tea miks ta mõte kohe pärast selle lause välja ütlemist sületantsu poole liikus.. Aga okei, liiale ei tasu ka minna. "Tunni ajal oleks eriti julm. Huvitav, kas ta üldse punastada suudab? Äkki tal veri ei liigugi ajju ja näkku ja sellepärast ta ongi nii tõsine," turtsatas Imogen.

"Mine tundi bikiinides," pakkus Jule ühe võimaluse välja. Kommentaar seelikute kohta oli ka Ann´i kõrvu jõudnud. "Siis saad näha, kas tal mingi emotsioon peale tõsiduse ka eksisteerib," lisas Julie naeratades.

"Oh, see on ka hea mõte," sõnas Imogen naerdes. "Aga ma pakun, et ta viskab mu välja sealt lihtsalt. Kuigi teistel oleks muidugi lõbus jah," muigas neidis. Samas kui ta mingi eriti mikromini seeliku selga ajaks, siis ei oleks õpsil teoreetiliselt põhjust teda tunnist kõrvaldada. Noh ja siis on vaja veel tema laua ees raamat maha pillata ja kummarduda..

"Aga pane siis vöö seelikuks, see on mujal päris tavapärane," turtsatas Julie naerma. Naerutuju oli. "Või siis raveni sall seelikuks. 15 sentimeetrit seelikut, tore ju." Tahaks nähe, mis õpetaja teeks selle peale. Viskab välja? Võtab punkte maha?

"Jaa, see läheks läbi küll," naeris ka Imogen. "Punktikaotuse põhjustasin ma Kalini klobimisega niigi, nii et noh.. Väga suurt kahju enam teha ei saa," lausus neidis justkui Julie mõtteid taibates. Raveni sall oleks kenasti sümboolne. Ja ega need mikrominid ka kuigi pikemad polnud.

"Ai jah...Kaotasime punktid. Siis muuda end mõneks slythiks ja mine miniga klassi," tuli Jule teisele jaburale ideele. Muutmine, jälle hakkasid mõtted Henry peale minema. Majakarikas oleks olnud tore võita, kuid slyth oli ilmselgelt ees.

"OH! Sa oled geenius!" sõnas Imogen. Muidugi. Aga kelleks.. No pohhui, mingiks suvakaks. Peaasi, et ta enda nägu poleks ja vorm oleks õige. "Kuigi mõnes mõttes on kahju, kui ta ei tea, et see mina olen. Lisaks mu mainele nii mõndagi juurde," muigas Ivy. Aga noh, vahel oli targem enda mitte hullemaks muuta.

"Mmm...Ma ei tea...Ei turgatagi kohe kedagi pähe," hakkas Jule mõtlema. Adrianna? Siis on Imogen mõne aja pärast kutu. "Või muudad end poisiks ja lähed mikrominiga." Siis oleks õpetaja nägu ilmselt hindamatu.

"Aga siis on veel see jama, et mind ennast kui Imogeni ei ole siis tunnis ja siis saan mina jälle sõimu kaela," lausus Imogen mõtlikult. Tunnid olid siiski rangelt kohustuslikud ju. Julie pakkumise peale hakkas neidis taas naerma, kujutades väga elavalt seda pilti ette. "Kui Lucius selle peale ka ei reageeriks, siis ma hakkaks kahtlustama juba tõsiselt, et ta aju hoitakse purgis või midagi."

"Lood teisiku ja siis muudad ennast. Ainult, et su teisik võib mõnda lolli asja teha," ütles Jule ja hakkas jälle kaaluma võimalusi. Võlukepi välja tõmmanud ja endale tassi kakaod võlunud, küsis Ann :"Tahad ka tassikest?"

"No täpselt. Selles mõttes oleks kindlam endana minna, sest no teisikut kasutades vahet pole.. Nagunii lähevad siis punktid maha, kui tema mõne idiootsusega hakkama saab," arutles Imogen. Nüüd pani ta juba kindlat plaani paika, lõõpimisest oli asi kaugel. "Jah, ikka," vastas ta küsimuse peale naeratades. Raamat lebas ta süles endiselt niisama ja ootas oma aega. Oodaku edasi.

Teise tassi auravat kakaod Imogeni käte vahele võlunud, pani neidis võlukepi ära ja lonksas kuuma jooki. "Kuule, sa kõlad nagu sa tahaksidki juba seda korda saata," mainis Jule. Täitsa jama, kui majal võetaks selle pärast punkte maha, neil oli niigi vähe.