Täpselt keskel

"Muidugi tahan," sõnas Imogen lõbusa naeratusega ja võttis lonksu kuumast kakaost. Njamm! See oli veel üks boonus poolvampiiriks olemise juures. Ta seedis inimsööki. Kakao oli liiga hea, et seda täielikult vere vastu vahetada.

"Aga mina pole asjaga seotud," ei jätnud Jule mainimata. Ta ei tahtnud üldist ravenite pahameelt enda peale tõmmata, praegune olukord meeldis talle ideaalselt. Sai läbi nii slythide, kui ka gryffidega. Keegi ei paistnud ka teda vihkavat.

"Muidugi mitte. Ma ei vea kunagi kedagi endaga põhja," muigas Imogen. Ja tõsi see oli. Noh okei, enda vaenlasi ta lausa lükkas üle kuristiku ääre, aga kuritöökaaslasi ta ei reetnud. Pigem võttis kogu süü enda peale. Tal oli nagunii suur süükoorem kanda ja hull maine, mis sellega kokku läks. Mis see natukene juures ikka tegi.

"Aga sa tead, et kui sa seda teed, võidakse sind koolist natukeseks eemaldada," tõi Jule veel ühe probleemi välja. "Ja mõned ravenid hakkavad sind ilmselgelt...Eirama." Majakarikas oli paljudele aasta suursündmus. Julie´le meeldis selle võit ka, kuid mitte nii palju, et kellegagi suhtlemist lõpetada.

"Saabki puhata," muigas Imogen. Koolist eemaldamine tema silmis nii hull polnud. Kuigi jah.. See mure vast oli, et tal polnud sellisel juhul kusagile minna. "Ja osad eiravad mind juba nüüd pärast seda Kalini jama. Kuigi jah.. Rohkem punkte ei tahaks kaotada küll," lisas neidis. Paras dilemma küll.

"Njaa...Kuule, miks sa mu sünnale ei ilmunud?" vahetas Julie teemat. Vähemalt ta ei näinud Imogeni. Kahju, neil oleks kindlasti lõbus olnud. Muidugi, Henry´ga oli ka lõbus olla. Jule jõi jällegi lonksu kakaost.

"Mind polnud siin sel ajal. Perekondlikud asjaajamised," vabandas Imogen. Õigus.. Ta oligi tahtnud hiljem Julie üles otsida ja vabandada ju. "Ma kuulsin, et sul oli nagunii mingi kutiga tegemist olnud," sõnas neidis kavalalt kulme kergitades. "Keegi, keda ma ka tean?"

"Saan aru," vastas Julie asjaajamiste kohta. Kui jutt läks jälle Henry´le või noh, mitte küll otseselt, siis ilmus uuesti Ann´i näole muie. "Üks kutt Londonist. Ilmselt sa teda ei tea," vastas Julie väga laialt. Londonis oli tuhandeid poisse.

"Damn.. Ma juba lootsin, et mõni siit koolist. Siis ma saan temaks kehastuda ja nalja teha sinuga," naeris Imogen. Okei, Julie'le ta küll nii ei teeks. Samas.. Kes seda hullu teab, eksole. "Üks kutt või sinu kutt?" uuris neidis edasi. Teiste armuelu oli ikka põnev lahata ju.

"Minu kutt," vastas Julie kindlalt. Vahet pole, et nad vähe olid koos olnud, enda otsuses oli ta kindel. "Nii et näpud," liasas Julie muigega. Oi, kui Ivy teaks, kellest jutt on. Reaktsiooni olek põnev näha.

"Urrrr.." sõnas Imogen tunnustava naeratusega ja hakkas siis hoiatuse peale naerma. "Nii, mis ta nimi on? Kohe vean voodisse," ähvardas neidis lõbusalt. Tegelikkuses võis ta küll mõrd olla, aga kuskilt jooksis ka tema jaoks piir. Pealegi oli see kutt arvatavasti surelik, nii et voodis oleksid neil asjad nagunii veidi raskendatud.

Nimi, nimi, nimi...Mis see nimi nüüd oligi. "Lucas," sõnas Jule kergendusega. Lõpuks meenus see nimi, mille Henry endale oli loonud. "Ja nagu ma arvan, on Londonis rohkem, kui üks Lucas," lisas Ann. Neidis hakkas mõtlema, mis peaks "Lucase" perekonnanimi olema.

"Kui täis sa seal peol olidki?" naeris Imogen kui neiul nimi ei meenunud..? Või noh, mingisugune viivitus seal siiski oli. "No siis ma võtan nad kõik ette," sõnas neidis üsna rahulikult. Eks näis, kas Julie tõesti arvas, et ta mõtleb seda tõsiselt.

"Ei olnud täis....Eriti," sõnas Julie. "Võta ja kõik ette. Enne, kui sa minu Lucaseni jõuad, on sul juba 7 last taga. Saad Lumivalgekest mängida," rääkis Ann kaasa. "Plaanid siis juba täna minna mõnda õpetajat ahistama?" küsis neidis seejärel.

"Kondoomid on ka olemas, kullakene," sõnas Imogen targalt, nagu õpetaks noori lapsi turvaseksi koha pealt. "Ja need seitse düüdi olid üldse parajad perverdid.. Mul oli terve filmi aeg selline tunne, et unimüts teeskles magamist ja tegelt vahtis Lumivalgekese dekolteesse koguaeg," naeris Ivy. Küsimuse peale kehitas ta esialgu õlgu. "Ma usun küll. Esimesel võimalusel."

"No sh*t Sherlock," vastas Jule muigega. "Hah, sa olid siis juba mingi 5-6-aastaselt nilbe mõistusega." Teema õpetaja juurde jõudnud, lisas Ann :"Oi, kuidas ma tahan ta nägu näha. Ehk on väike võimalus, et ta kasvõi punastab."

"No muidugi, sul kõik juba teada," muigas Imogen ja noogutas siis agaralt. Savi, et ta oli siis vaid aasta noorem inimaastates kui Julie 5-6 aastane oli.. "No siis sa pead enne mind klassi jõudma, et täit etendust nautida. Ma kavatsen endale võimalikult palju publikut koguda," lausus neidis.

"Jätan meelde saabuta tundi enneaegselt. Ainult nõiajookide tunnis teed seda?" küsis Julie üle. Nagu ennegi öeldud, Imogenist ei osanud väga midagi oodata, ta tegi, mida tahtis. Mõnes mõttes hea, kuid kindlasti oli ka sellisel teguviisil miinuseid.

"Lucius on kindlasti esimene. Aga eks näis, kas ma viitsin veel jamada. Kui tema rämedalt ounkte maha võtab, siis ikka enam ei hakka küll," muigas Imogen. Loodetavasti pääses ta kergemini, kuigi praegust plaani järgides võis karistus üsna karm tulla. "Oh, äkki ta jätab mu pärast tunde," muigas Ivy kavalalt kulme kergitades.

"Jätab ta jaa. Ma arvan, et sa pigem lendad klassist välja ja punktid lähevad maha," arvas Julie. Neidis hingas kergendatult, teades, et Lucius jääb ainsaks ohvriks.

"Noh.. Mingi emotsiooni pean ma temast välja võluma. Võtku see siis palju tahes," sõnas Imogen kindlalt. Muidu pole nagu kogu naljal mõtet ka, arvestades seda, et jutt saigi alguse selles, milline kivinägu Lucius on. "Ja kui mul see õnnestub, siis on klassist välja lendamine tühiasi selle kõrval," muigas ivy.

"Või mine öösel ta ukse taha...Aga siis ei näe teised seda etendust," lausus Jule ja võlus nüüd enda tassi minema. Kakao oli otsa saanud. Ann muigas Imogen´i reaktsiooni peale. Väljaviskamine ei tundunud tõesti probleem.

"Oojaa.. Seda saab veel pärast klassist välja viskamist ka teha ju. Sama öö näiteks. Ja kui ta punkte alla tahab võtta, siis no.. Tõestagu, et ma käisin ta ukse taga," muigas Imogen. Okei, õpsil vast õnnestuks see ära tõestada küll. "Sa pead mind vist väga põrunuks juba," naeris neidis.

"Ma pidasin sind juba pikalt põrunuks," vastas Julie muigega. Imogen´i plaanid olid juba rohkem, kui väiksed tüngad. Oeh, punktid jälle kukuvad. Ükskõik, niikuinii võidab slyth selleaastase karika ära.

"Ma lihtsalt kahetsen väga väheseid asju ja see aitabki mul selline.. Hull olla," muigas Imogen. Teised hakkasid ikka kohe mõtlema tagajärgedele ja igasugu jamadele, mis taolised naljad kaasa tõid. Tema mõtles sellele, kui lõbus see saab olema. Neidis jõi viimaks ka enda veidi jahtunud kakao lõpuni. Mõni ime ka, et see jahtunud oli, kui ta tassi terve aeg enda jahedate käte vahel oli hoidnud.