Halloweeni maskiball!

Kalin muigas ja kehitas õlgu. "No me võime veel tantsida. Sebastianil on aega mind oodata," muigas kutt. Ta silmad libisesid uksele. Kahte kutti käest kinni sisenemas nähes, kortsutas ta kulme ja jälgis neid tähelepanelikumalt. Siis tundis ta ära Travise. Aiiii. See oli nii veider, sest Kalinil oli ju Sebastian ja ta armastas seda vampiiri tohutult, aga Travise nägemine teise kutiga tegi ikka haiget. Kalin tundis nagu oleks mingi nuga või midagi ta südamesse löödud. Loomulikult polnud see võrreldav selle valuga, mida ta tundis, kui arvas, et Seb ta maha jätb, aga valu oli siiski olemas.

Travis nautis juba olekut, muusika oli hea ja tore oli näha, et mõned ei hoolinud nendest nii "kindlatest" kooli reeglitest, mis olid juba selle loomise ajal paika pandud. "Istume, joome midagi," vastas poiss siis ja vedas Briani kahese laua juurde, võttes istet. Osier valis endale võiõlle ja jäi armsalt Brianit vaatama.

ot: eemale siis hetkel.

Kalin noogutas kuid ei vastnud midagi. Ta pööras pilgu maha, kui Serenity'ga edasi tantsis. Uskumatu, et kõikidest kuttidest oli Travis just Brianiga tulnud. Kuigi noh, ega siin vist palju suuremat valikut polnud ka või mis.

Imogen Yale wrote:

"Whoops.." sõnas Imogen lõbusalt. Ja tema mõtles veel.. Nojah. Nilbelt nagu ikka. Neidis viis uue pilgu üle tolle tüdruku. Venus oli ta nimi vist.. "Ei ole üldse nii lühike ju. Luciuse standartidele vastav, mis on üsna hea saavutus," muigas Ivy. "Samas sinu kui vanema venna standartite järgi vist tõesti mitte," lisas neidis siis mõistvalt. Tal oli ka vend siiski ju.

"Mis värk sul selle Luciusega on üldse?" küsis Daniel muiates. Ta oli ainult jutte kuulnud eksole. Nüüd koondas kutt kogu oma tähelepanu taas Imogenile. Libahundina oli lihtne asjadel silma peal hoida. Ka oma väiksel õel, kui vaja.

OT: Standartid/Standardid on veider sõna. Torkab silma.

"Mingit värki ei ole otseselt," muigas Imogen. Jeah, kooli peal levisid juba jutud, et nad on paar ja ivy ootab tüübi last ja mis kõik veel eksole. Tüüpiline kuulujuttude levik. Igaüks lisas omalt poolt midagi. "Tegin nõiajookides natukene nalja ja nüüd kõik arvavad, et meil mingi salasuhe või miskit," sõnas neidis lõbusa naeratusega.

"Vaene õpetaja. Või tegelikult, vaene Ravenclaw. Teme maja saab päris palju jama endale kaela nüüd ilmselt tänu sellele. Ma pakun, et Lucius vihkab seda maja nüüd elu lõpuni," naeris Daniel. Ta juhtis osavalt Imogeni mööda tantsupõrandat.

OT: Ma oleks äärepealt sõna osavalt asemel sõna odavalt kirjutanud. xD
Typo failz ftw.

OT: Süvenda jaa mu litsistaatust

"Mis vaene.. Saab tasuta musisid ja puha," muigas Imogen. "Samas me maja on niigi maas teistest, nii et väga hull pole. Ja keegi ei viitsinud mu peale väga vihastada ka, sest show oli piisavalt hea. Nii et kõik on okei," lausus neidis rahuloleva naeratusega. Koos Danieliga tantsupõrandal liikumine tuli nii loomulikult, et sellele ei pidanud ta ammu juba mõtlema. Selle asemel viis ta pilgu üle saali ringi käima. Ei tea, kas Lucius ka kohal oli siis..

Mõnekümne sammu järel veendus Venus, et selliste kontsade kandmine oli väga, väga halb mõte. Teadagi tema pori- ja pahandustemagnet - tundes tema oskust pidevalt koperdada, maandub ta ilmselt varem või hiljem kellelegi selga. Ja kuidas, öelge, kuidas peaks ta leidma Damiani kõikide nende maskitatud kuttide keskelt? Ta polnud teab mis välimuste meeldejätja, nii et... eluke läheb raskeks. Saali keskele jõudes vaatas tüdruk ringi, hõbedase maski tagant paistvad rohelised silmad otsivad.

Daniel naeris kergelt. "No peaasi, et sa ise rahul oled. Ta märkas neidise pilku. "Keda otsid?" küsis ta muiates. Ta ei märganud, et Imogen enne kellegagi koos oleks olnud. "Aaa, oma silmarõõmu, Luciust jah," naeris Dan. Nüüd vaatas ka tema ringi, kuid otsis hoopis Lucy't. Heh, Lucius ja Lucy, veidralt sarnased nimed. Lugu sai läbi ja Dan kummardas viisakalt Imogeni ees. "See on nüüd see koht, kus mina kui härrasmees peaks su oma kohale tagasi saatma, aga see on pisut veider, sest ometi olid sina see, kes minu tantsuplatsile rebis," muigas Sixten. Ometi juhtis ta samal ajal Imogeni tantuplatsilt minema ja võttis suuna Lucy juurde.

"Ma ise arvan ka nii," muigas Imogen. Enda rahulolu oli ikka kõige tähtsam. "Ei kedagi.. Niisama vaatan ringi," vastas neidis koheselt küsimuse peale ja naeratas siis õrnalt, kui Dan ikkagi pakkumisega täppi läks. "Ta pole mu silmarõõm," lausus Ivy vaid, kuid ei hakanud muud juttu ümber ka lükkama. Loo lõppedes tegi ka Imogen kerge kniksu ja naeris siis kergelt Dani jutu peale. "Sa võid siis vähemalt sellega oma meheau päästa, et minu tantsuplatsilt minema 'rebid'," vastas neidis viimast sõna eriti rõhutades. Tantsuplatsilt eemaldudes saatis Ivy pilgu ka Lucy suunas ja jäi siis uuesti ringi vaatama kuni ta pilk viimaks õpetajate laual pidama jäi Luciust ei olnud kuigi raske ära tunda. Ja mitte ainult selle maitsva lõhna pärast, mida nii rahvastatud ruumis küll eriti tunda nagunii ei olnud. Aga siis oligi tal veel üks vabandus lähemale minna.

Imogen liikus laudade vahelt lähemale, saates kerge peanoogutuse ja naeratuse ühele õpsile, kes teda 'mis sul vaja on?' pilgul silmitsema jäi. Ivy ei hakanud parem midagi tollele nähvama, sest esiteks polnud tal vaja mingeid jamasid ja teiseks oli praegu veel lootus, et Lucius ei tundnud teda ära. Heledam juuksevärv ja Imogeni kohta väga pikk seelik tegid loodetavasti tema isiku varjamises head tööd. Aga kohe kui ta suu avab, teavad enamus, kellega tegu. Nii et ka Luciuse ees seisatades ei teinud neidis piiksugi, vaid tegi hoopis väikese kniksu koos peanoogutusega ka sirutas käe kutsuvalt mehe suunas.

Keegi müksas Venust ja tüdruk kaotas tasakaalu, nagu tellitult. Killerkontsad, ei iial enam... Ja siis mõtleme, mis oleks saanud, kui tal oleks seljas maani kleit, mille saba peale astumine kiire otseühenduse maaga organiseeriks... Kellegi õlalt tuge otsides sai Jess oma tasakaalu tagasi ning lubas endale vaikse vandesõna. Perkele, noh...

Ei, Lucius ei tundnud Imogeni ära. Kuid pakkumise peale raputas ta vaid pead. "Ma ei tantsi õpilastega," lausus mees. Või üldse kellegagi. Enam. Kunagi ta oli tantsinud, aga enam mitte. Lõbu oli kaotanud oma tähenduse ja mees leidi, et ainus viis veel edasi elada, on peita end selle tumeda kilbi taha.

Ja kes ütles, et ta oli õpilane? Nojah.. Ühegi õpetajaga neidis küll ei sarnanenud. "Siis tee seekord erand," sõnas Imogen kerge muigega ja haaras ise Luciuse käest, tõmmates teda kergelt. No vedama ta meest ka tantsupõrandale ei hakanud. See oleks juba liiga palju tähelepanu äratanud. Aga piisavalt sihikindel oli Ivy küll, et eitava vastusega mitte leppida.

Lucius raputas pead. Hääl oli tuttav, aga mees ei osanud veel aimata, kellega tegu. Tõmbe peale kortsutas Lucius vaid kulme. Ta vaatas teisi õpetajaid, kes neid jälgisid. Kuus aastat polnud ta mitte ühegi õpilasega tantsinud eksole. Miks ta peaks seda tegema nüüd? Ja mees ei muretsenud tegelikult oma maine või millegi pärast. Rohkem nagu oma emotsioonituse.

Lucy vaatas, kuidas Daniel lõpuks ometi tema juurde tagasi tulema hakkas. Ta närvid olid juba täiesti katkemiseni pingul olnud ning ta hingas nüüd kergendatult, ning naeratas poisile. Prefekt oli juba vahepeal täiesti idiootseid asju välja mõelnud. Üks korduvamaid mõtteid see, et Dan laseb ta lihtsalt üle ja on ülejäänud õhtu Imogeniga.

Ivy kortsutas viivuks kulme, kui katsed Luciust endaga füüsiliselt kaasa tirida päris soovi kohaselt ei läinud. Teiste õpetajate pilgud talle eriti muret ei valmistanud. Vaevalt, et keegi temalt sellise asja eest punkte röövima hakkaks. Selleks peaksid nad neiu kõigepealt ära tuvastama. "Mhmh.. Tule-tule. Aita abitu neiu hädast välja. Mulle väga meeldib see laul nimelt," keelitas Imogen kerge muigega edasi. Kui ta kaua veel räägib, siis saab Lucius lõpuks aru ka, kellega tegu ju. Loodetavasti alles tantsupõrandal, kust ta siis ehk põgenema ei hakka.

Lily sisenes saali, seljas roheline musta alläärega klassikaline satiinist Lolita kleit, jalas madalad tumedad ent lihtsad kingad ning ees kleidiga sama tooni kena mask. Soengu kallal nõiapiiga vaeva näha ei viitsinud, lihtsa loitsu abil oli ta need vaid rohkem lokki ajanud, kui need muidu on. Süles hoidis MiniGinny oma koerakest. See väike ülikonnas Chiuaua oli temaga alati kaasas.
Lily astus ukse juurest pisut eemale ning vaatas saalis ringi, imetles neid kaunistusi ja muid dekoratsioone, mõeldes samal ajal, miks ta sinna ballile üldse ronis. Hetke tantsuplatsil jalgakeerutavaid õpilasi vaadanud, sättis neiu veidi oma kleidiserva ning sammus siis veidi seina poole, tundes end järsku väga ebamugavalt. Veider oli olla ballil kaaslaseta.

OT: Kleit. Mask. Kujutage ette, et mask on kleidiga sama värvi.

Imogen. Neidise hääl oli kohe selline eriline, et sellest sai aru. "Ma ei tantsi õpilastega. Siin on poisse küll, kes samuti ilma tantsupartneriteta on," lausus mees. Ta tõmbas oma käe Imogeni käest ära ja pööras pilgu mujale. Järeleandmatu tüdruk see Imogen.