I võlukunsti ajaloo tund [NEWT]

Lyanna istus vaikuses ja jälgis klassi. No tõepoolest, on vaja siukest tsirkust korraldada või? Sansa tahtis küll pigem lugeda või õpetajate HUVITAVAT juttu kuulata. Kaksikud olid juba sellise näoga, et neil on Sigatüüka ajaloost nii mõndagi huvitavat rääkida, kuigi ta ei saanud aru miks. Nad olid ju tõesti noored. Neidis otsustas vaidlusele pigem mitte tähelepanu pöörata ja keskendus lugemisele. Vahepeal tõstis ta aga pilgu ja pomises Ryanile vaikselt:"Kuidas nad üldse jaksavad plõksida?" Tema oleks küll ära väsinud ja pooleli jätnud pigem. Mingit konkreetset mõtet selle Ninette'i vaidlemisel ju ei olnud.

Kaksikud ohkasid korraga. "Tead... sa oled plain annoying. Tõmba minema siit nüüd," ütles Robin üllatavalt rahulikult, aga ääretult jahedalt. "Varem selliseid jobudusi ei harrastatud, ma ei saa aru, kuidas sinusugune blond üldse slytherini sai." Nüüd sai Robin küünarnukiga ribidesse ning hammustas huulde. "Sa oled õpetaja, kurat," sisistas Sebastian tasa. "Ninette, palun lahku siit klassiruumist. Nii sinu enda kui teiste heaoluks," ütles Seb siis rahulikult. Robin ohkas pisut. See Ninette oli ääretult häiriv.

Ja veidral kombel oli noorhärra Mu-isa-on-Bulgaaria-koondise-tõrjuja-ja-faking-surmasööja-pealekauba kogu selle tsirkuse oma kohal istunud, jälgides toimuvat. Otse loomulikult ei teadnud Ninette, kes Riddle'id on, aga see polnud tema koht, et neidu valgustada. Slytherini maja halvustamist professori poolt ta kuulata ei kannatanud, kuid ei hakanud mitte midagi ütlema. After all ei osanud ta kuuldavale tuua muud kui sarkasmi ja teravmeelsusi - aga Riddle'itega teravmeelitsemine oleks lükanud ta samale tasemele, kus Ninette praegu oli, ning ta ei tahtnud veel välja visatud saada. "Ou, ou... Võta tuure vähemaks, nad ei saa su naljadest aru," püüdis Flynn mingi hetk blondi majakaaslast maha jahutada, hääl vaikne ja hallid silmad neidisele kinnitatud. "Sa tood nii ainult endale jama kaela - ja meie majale ka." Professori järjekordset repliiki kuuldes liikus noormehe pilk klassi ees närvidelekäivalt rahulikule kaksikule, kes rääkinud oli. Oh snap...

"Ära minult küsi, eks nad lihtsalt ä r a h e l l i t a t u d jõmpsikad ole," sõnas Ryan piisavalt vaikselt, arvates, et esiridadeni ta hääl ei kandunud. Tunniaeg läks lihtsalt kasutult. Miks too juba aru ei saanud, et oleks õige aeg lahkuda? Ryan oigas ja raputas silmi sulgedes pead. Pole ime, et ta tihti peavalude all kannatas, kui klassis selline õhkkond valitses.

"Mu isa kuuleb sellest," nähvas Ninette vihaselt. Ta loopis oma asjad kotti ja saatis siis Flynnile põletavalt mürgise pilgu. "Sa oled meie maja häbiplekk, wuss," nähvas ta ja virutas kutile piki pead. Kuradi õpetajatele pugev tolgus. Ninette tõi kuuldavale vaikse end väga tigeda ja ropu prantsuskeelse pomina, kui siis klassist väljus, visates huffidele veel ühe "te olete järgmises lõunasöögis hakitult" pilgu ja marssis siis klassist välja. Loomulikult ta isa ei kuule sellest. Ta ei tednudki, kus ta isa on. Aga ähvardus oli ähvardus ja niisama "okay" näoga ta sealt klassist ka välja ei jaluta. Käigu metsa see ajalugu koos oma õpetajate ja kõige muuga. Ninette sammus vihaselt vangikoobaste poole. Käigu kuu peale kogu see kool!

No fain siis! Ongi Slytherini maja häbi, aga uhkusega! Pea tuikas kohast, kuhu Ninette teda tabanud oli, ning mõne sekundi sõimas Flynn neidu mõttes igasuguste rõvedate ja trükivalgust mittekannatavate sõnadega, kuid rahunes üsna pea. Dubois alustas... Algselt lihtsast naljast koorus välja midagi sootuks kolossaalsemat, aga ta võis vaid loota, et majakaaslane mõtleb oma sõnade ja tegude üle järele, kui on maha jahtunud, ning ehk isegi kahetseb. Uh-oh... Noormehe pilk, mis nätaka saamise ajaks taas Ninale oli liikunud, rändas Riddle'i kaksikutele. Check.

Daniel ohkas kahjutundest, kui Ninette siiski tunnist lahkuma pidi. Nüüd polnud seal pooltki nii huvitav ju. "Kas me nüüd lõpuks suundume reaalse ajaloo juurde ka või kavatsete te terve tunni meile nina alla hõõruda, et teie, teismelise välimuse ja käitumisega niinimetatud professorid, olete liiga targad selle kooli jaoks?" küsis Dan viimaks üsnagi teravalt. No ta hea tuju oli läinud.

Isa kuuleb... mida ta kahele muldvanale vampiirile ikka teeb? Kaksikud saatsid tüdrukut pilguga ja uks langes tema järel kinni. Nüüd vaatasid nad Merazi poole. Midagi ütlema nad ei hakanud, aga kui Daniel rääkima hakkas, nad muigasid. "Murray mis Murray..." Nad naersid tasa ning Seb raputas pisut pead, ja uuris õpiku sisukorda. "Olgu, õpikud võite kinni panna, me parem jutustame teile varasemast Sigatüüka ajast... kui soovite, võite kirja panna. Ja me räägime ikkagi kordamööda, häirib see teid, või mitte, meid häirib eraldi rääkimine ja jutt tunduks katkendlik," sõnasid kaksikud eraldi lausejuppe öeldes. Ei tundunud, nagu räägiks kaks erinevat isikut, hääl oli sama ja suuri pause ei tekkinud.

Lõpuuks! Chachi muigas korra, kui Ninette lõpuks ometi klassist minema läks, viies seejärel pilgu professoritele. Hakkakski juba igav vaikselt. Kuuldes, mida nad järgmisena plaanivad, panigi neidis õpiku kinni jäädes seejärel ootama, mis sealt järgmiseks tuleb. Oii, kui sellest igav loeng tuleb..

Flynn põrnitses professoreid, endalegi märkamatult oli ta käed rinnal ristanud. Sittagi kirjutab ta midagi üles - Sigatüüka ajaloost võis ta kuulda ka oma empsilt, kellel oli hea mälu, või lihtsalt kõik kuu peale saata. "Freaks," porises noormees endamisi. Vampiirid või asjad, see õelus oli küll ehtinimlik. Kange tahtmine oli jalad lauale tõsta või Ninette'i kombel tunnist välja tormata. Vaid mõte sellest, et tal võivad jamad tulla, kui ta vabavoliliselt tundidesse ja sealt välja marsib, hoidis Dracot veel paigal.

Hufflepuffi nooruk naeratas slythetinlasele, kui too klassist lahkus. Kahjurõõm peegeldus üle Ryani näo. Ta toetas küünarnukid lauale ning ristas sõrmed. Lõuale mugava toetuspunkti leidnud, sättis ta end tunni tõelist algust ootama. Sigatüüka ajalugu oli üks leierdatumaid teemasid, kuid uus vaatenurk oli alati huvitav. Kahju, et ravitsemisest juttu ei tehtud.