Halloweeni maskiball!

Dan virutas jalaga vastu Davidi põlvi ja siis rusikada talle näkku. Tal oli igasugustest kaklusreeglitest täiesti kama kaks, ta peksab Davidi pea sama sodiks, kui ta peksis Damiani oma. Akela vampiirilõhn ajas ta ainult rohkem pöördesse ja muutis ta vihasemaks.

Urahtades haaras Akela Danieli õlgadest ja rebis ta püsti, rakendades nüüd oma vampiirijõudu. Kurat küll! "Lucy ei tahaks, et sa siin endale veel rohkem probleeme tekitad!" käratas neiu vihaselt.

Valju raevukarjatusega haaras Akela Davidi kinni, kui see jälle Danielile kallale tormas, ja paiskas ta vastu seina - sein oli mõni meeter edasi. Teda ei huvitanud, mida arvatakse. Kurat!

Dan urises madalalt, kui ta eemale kisuti. Davidi peksmine jättis küll omad jäljed, aga need paranesid siiski. Küünarnukiga vastu hambaid saada polnud Danile mingi probleem. Natuke haiget tegi, aga võrreldes nende cruciotega, mis David ta pihta enne saatis, oli see lapsemäng. Akela kiskus nad jälle lahku ja David lendas vastu seina. Dan kihutas talle järgi. Tema jaoks polnud kaklus sugugi läbi. Ta haaras Davidi kraest ja vedas ta mööda seina üles. "Sured samamoodi, nagu su vend," urises Dan ja tõmbas Davidi seinast eemale paisates ta siis tugevalt uuesti vastu seina.

Kui kaua?? Kui kuradi kaua kavatseb Daniel oma kuradi janti jätkata? Hetkega oli Akela majakaaslase juures ja paiskas ta eemale. Kurja! "Suu kinni! Kao siit minema!" käratas neiu. Miks peab tema neid tüüpe lahutama??

Lucy oli vahepeal haiglatiivas üles ärganud. Ta tundis, et tal igalt poolt valutas. Ja üks kõrv kumises täiesti talumatult. Ja Danieli polnud seal. Ta tegi vaevaliselt silmad lahti. Ta ei näinud küll hästi, aga kõrvalvoodis oli Lily. Lühikese palve peale saigi ta enda valdusesse tüdruku võlukepi ja saatis patronuse ballisaali.

Ballisaali tuli hõbedaselt helendav, hunditaoline olevus, kes Lucy häälega rääkima hakkas "Daniel? Daniel??" Hääl oli murelik ja ärevil ja väga nõrk.

Dan paiskus vastu seina, kui Akela ta eemale tiris ja kutt urises madalalt. Polnud esimene kord, kui ta Akelaga kakelnud on eksole. Ja juba oli David tal jälle kallal Dan murdis kuti käeluu. "Ma olen sinu halvim unenägu," urises Daniel ja tema silmist peegeldus midagi loomalikku.
Ja siis ilmus saali hõbedane hunt. Sixten paiskas Davidi endast eemale. "Sul vedas," pomises kutt ja kadus saalist, tormates haiglatiiba, Lucy voodi juurde. "Mis on?" küsis Dan murelikult. Ta eiras seda osukest värsket verd oma näos ja jõuetust, mis alles nüüd mõistusele ka kohale hakkas jõudma. Kutt haaras neidise käest ja istus voodiservale.

Akela ei andnud endale aru, mida teeb, sest... tjah, õhtu on selline loll. Igatahes ei märganud ta patronust, vaid sööstis lihtsalt edasi ja virutas Davidile korraliku nätaka vastu vahtimist, soovides kõigest hingest, et see värdjas vedru välja viskaks ja ma oma faking posti enam editima ei peaks, sest keegi jonnib.

Julie nõustus Henry´ga tantsima(OT:Ja ma saingi tantsida) minna. Ega nad seda väga palju teha ei saanudki, juba oli see kaklus tekitanud suuremad probleemid. "Ma pean minema, ma ei tunne end hästi," lausus Julie esimese idee, mis tal pähe tuli. Ei saanud ju öelda, et kaob JS kokkusaamisele. Neidis läks vangikoobastesse ja ilmus siis Kalini järel balliruumi. Õnneks ainult mööblit lõhkunud ja natuke laamendanud, vaatas Ann enda kätetööd ja mõtles, kelle võitlust ta pidas. Kurat, see oli Davidi ja Danieli vaheline asi, lahendagu see ise ära. Neiu vaatas korraks Lucase poole ja tundis end nii halvasti, kui võimalik. Kiirelt balliruumist lahkunud, käis Jule ära vangikoobastes ja manas end enda tuppa.

Chachi oli Riniga koridoris rääkinud ja alles peale mõnda aega märkas ta, et inimesed sagivad mööda saali edasi-tagasi ning talle jõudis kohale, et miskit on valesti. Neidis viis korra pilgu hufflepufflasele ning seejärel jooksis ta otse ballisaali, kus talle mitte kuigi meeldiv vaatepilt ei ilmunud. Mida kuradit?! Terve saal oli justkui maatasa tehtud! Ta viis pilgu ühes puntras seisvale kogule - JSid. Okei, nüüd oli selge. Kiirelt otsis neidis pilguga kedagi KA-st ning leidnud Akela juhmistatuna, saatis neidis kiirelt ta poole rammestava, ise tema juurde joostes. "Mis siin toimub?" küsis ta.

Natuke liiga hilja hakkas Akela mõtlema, et ehk oleks ta pidanud oma löögi tugevust reguleerima - ainult veidi veel ja ta oleks Davidi pea purustanud (oi, kui kahju). Rohkem aga neiu mõelda ei saanud, sest kõik läks pimedaks ning ta vajus põrandale.

Kui Chachi ta rammestas, kulus vampiiril sekund, et aru saada, mis värk on. Üles vaadates Chachit märganud, ajas Acid end püsti. "David ja Daniel üritasid üksteist ingliteks teha ja ma tulin vahele ja..." Kes kurat... "Mind juhmistati..." Jutt läks hetkeks kergelt unelevaks, kuid Akela kogus end kiirelt. "Imogen on kuskil siin - ta reetis meid," rääkis näitsik kiirelt.

Kalin ohkas taas raskelt ja tõmbus Sebastianist eemale, tammudes toas ringi. Liiga raske oli paigal seista. Kõik olid saalis. Tal polnud aimu ka, mis seal toimub. Kes juhivad. Kas keegi on viga saanud juba? See muutis Kalini ainult veel närvilisemaks ja ta tammust edasi tagasi, kuni viimaks maandus diivanile istuma ja jäi praksuvat tuld vahtima. Mõne aja pärast viskas ta end diivanile külili ja tõmus kerra, peagi vajus kutt magama, kahe kaitsva vampiiri silmapaarid temal.

OT: Keegi JS'ist võiks puhketuppa tulla mingi hetk juba. Fight on ilmselgelt suht läbi.

Henry vaatas üllatunult, kuidas Julie ära kadus ja jäi siis lolli näoga keset saali seisma ja korraga hakkas hull kammajaa pihta. Mees ei jõudnud reageeridagi, kui ta plahvatuse tõttu vastu seina prantsatas ja sinna vedelema jäi, teadvusetult.
Oleks mees teadnud, et Julie on ka nende seas oleks tema süda purunenud. Kuid ta ei teadnud ja lihtsalt vedeles seal, peast veri jooksmas. Ta oli seal veel ka siis, kui kogu see jant lõppes saalis..

Brian Lestrange wrote:

Brian kortsutas pisut kulmu, kui mingi möll käima hakkas, ning suunas pilgu sinnapoole. Damian sai dorklase käest peksa. Brian oleks juba vahele läinud, kuid siis tuli mingi dorgiplika, kes tundus küll liiga tugev olevat, aga samas, Serenity oli mingi poole pisem kui see neiu ja tõrjuja, seega ei leidnud Brian selles midagi väga veidrat ning jäi enda kohale ja suunas pilgu Travisele. Damianist oli kahtlemata kahju, armas laps oli. Frost pealekauba. "Mis oleks ball ilma korraliku kakluseta," pomises Brian lõbustatult ning võttis oma veest järgmise lonksu.

Travis hakkas naerma, kui kuulis, mida Brian ütles, ta ei lasknud ennast asjadest häirida ja tahtis uuesti Brianit tantsima kutsuda, kuid nagu wtf?! Saali tulid mingid rüüdes ja maskides ollused ning hakkasid laamendama. Oi fakk. Surmasööjad, oli Osieri esimene mõte. Ta vaatas kahtlustavalt Briani poole, mõeldes, et kas too oli ka hingelt õel. "Tule, meil ei ole enam midagi siin teha," lausus ta kaklemise ajal ning tõmbas Briani püsti, kihutades siis hiilides saalist minema.

*noh, said aru küll, mida ma mõtlesin, hiilis kiiresti noh XD*

Travis vedas Briani välja, kasvuhoonete vahele, vajudes seal ühele pingile istuma. "Parem oleme siin ja ootame, kuni see läbi on, ei viitsi surma saada eriti," lausus ta mornitl. Türa, ta tahtis ära sealt koolist. Mõttetu koht. Vana hiilgus oli kadunud. Ja ta ei viitsinud isegi enda aega raisata, et nende nõmedikkude vastu võidelda. Varsti müra vaibus, kuid Travis istus edasi, vahtides mornilt maha.

Imogen võttis selle nõmeda rüü ja maski eest ja kaotas need siis võlukepiga ära, liikudes õpetajate lauani. Polnud vaja seal kedagi ära tappa, eksole. Ja nii Steel kui ka Lucius.. khm.. Syracuse olid mõlemad teadvuseta. Ivy tõstis juba võlukepi, et neid ravida, kuid mõistis siis, et kui nad ärkavad ja näevad, mis toimub, läheb paljudel väga halvasti. Niisiis jäi ta lihtsalt sinna istuma, selg vastu seina, oodates, millal see jant ükskord lõppeb. Kahetsus hiilis aina rohkem ja rohkem ligi ja Ivy lõi paar korda pead vastu seina, lootes nii ehk mõtteid muudele radadele suunata. Vist mõjuski, sest järsku meenus talle hoopis Lily koer. Loodetavasti oli tollega ikka kõik korras..