Halloweeni maskiball!

Travis hoidis Brianit enda suurte pehmete käte vahel ja kaisutas teda, toetades lõuga kergelt tolle pealaele. "Lähme kuskile," pakkus ta siis välja. Ta oleks tahtnud Brianit panna. Täiega.

"Mm, Kolme Luuda?!" pakkus Travis siis välja. Sea oleks olnud hea tuba võtta ja tore öö kõigest sellest kärast eemal veeta. Kuigi ilmselt hakatakse neid otsima, kui professorid viimaks ärkavad.

Jeah aga ikkagi oleks kahtlane olnud, kui üks õpilane kadunud oleks. Mõrv, rööv? Kes teab... Kuid Travis ei mõelnud selle peale enam. Ta võttis Briani käe enda kätte ja koos lahkusid nad kooli territooriumilt, minnes Siganurme, võttes seal Kolmes Luuas toa ja panemine võis alata. All night long...

... aga Henry vedeles ikka veel põrandal, sein, kuhu ta lennanud oli, verine ning tema peast jooksis samuti verd.

Julie istus oma toas ja juurdles juhtunu üle. Ta tundis end väga halvasti ja otsustas minna Henry´le vabandama. Ballikleidis treppidest alla jooksnud vaatas Ann saali poole, mis oli rohkem, kui lõhutud. Saalis valitses üpris hull kaos. Lõpuks endale tuttavat sarvedega maski märganud, vajus Ann põlvili mehe juurde. "Lucas, Lucas," lausus Jule, käed värisemas. "Henry," sõnas tüdruk valjemini, lootes, et mees tuleb teadvusele. Neidise silmadesse hakkasid pisarad tekkima. Ühe suvalise raveni kõrvale tõmmanud, palus neidis abi mehe haiglatiiba saamisel. Lõpuks see siiski õnnestus.

Imogen viis pilgu Julie'le, kes sinna kohale ilmus. Neidis hammustas tugevalt huulde, kahetsedes, et ta ise midagi teinud polnud. Haiglatiiba ta neid ohvreid küll ei viiks - see tekitaks liialt küsimusi. Aga verejooksu oleks ta saanud ju peatada. Ivy viis nüüd pilgu Luciusele, kes ka seal teadvuseta lebas. See ei olnud üldse hea, et mees nii kaua teadvuseta oli olnud. Aga Imogen ei saanud ju sealt laua tagant välja minna kuni Akela veel seal oli.

Siis tuli talle idee. Neidis muundas end mingiks suvaliseks kutiks, olgu tänatud metamorfmaagia, ja haaras Luciuse siis sülle, muiates viivuks olukorra üle. Tavaliselt peaks vastupidi olema, aga no see olukord oli kaugel tavalisusest ka. Sedasi sai Imogen märkamatult saalist välja lipsata ja viis mehe parema variandi puudumisel tarvilikku tuppa.

Akela tundis küll Imogeni lõhna - ega lõhn välimuse muutumise tulemusel muutunud -, kuid ta ei teinud midagi, et pooletoobist peatada. See siin oli läbi ja tal oli muudki teha kui mingit reeturit jälitada. Seega asus neiu, kilp endiselt üleval (välistamaks võimalust, et keegi teda uuesti rünnata püüab), aitama neid, kes olid mõne loitsu või laest langenud kividega pihta saanud - tal ei õnnestunud ju kõiki tolmuks teha...

Julie hingas kergendatult, kui Henry´ga paistsid lood paremad olema. Meest kallistanud, vastas Jule küsimusele :"Ma käisin ära, aga kui ma tagasi tulin, olid sa juba maas, pikali." Pisarad tikkusid jällegi silmadesse. See pilt, mida ta ballisaalis põrandal nägi, oli kõige hirmutavam, mida Ann oli pidanud vaatama. "Lähme kuhugi klassiruumi, ma puhastan su näo," lausus neidis vaikselt.

Kuskilt kostus mingi karjumine, ropendamine, nutmine ning veel karjumist. Samara pööras end ringi ning vaatas saali poole, valge imekaunis kleit kellukesena õõtsumas. Mingi kähmlus. Muidugi ei tundnud Samara kedagi ära, kuid kui asi ikka päris tõsiseks kakluseks läks, võttis neidis maski silmilt, lükates selle otsmikule. Hoides pikast valgest seelikusabast kinni, jooksis ta tantsuplatsile, ise samal ajal mõeldes, kuidas saab keegi üldse kontsadega joosta.

Järgmisel hetkel nägi ta väga tuttavat kuju. Darren. Samara süda täitus millegi soojaga ning ta neelatas, astudes maski silmile tagasi libistades tagasi. Nüüd saab taDarren'iga kohustusliku tantsu ka tantsida ja seejärel sealt ära minna. Aga kus sa sellega.
Läks rabelemiseks, keegi jooksis ning lükkas tüdrukule küünarnukiga selga nii, et neidis ettepoole vaarus ning kukkus, väänates pahkluu välja. Hetkeks niutsatanud, haaras neidis maas istudes enda jalast kinni ning ohkas sügavalt sisse. Ta saab sellest valust üle. Ta saab hakkama.

Ta tõstis enda pilgu, kuid enam ei näinud ta kedagi. Darrenit vähemalt mitte. Vaikse ohkega ajas ta end püsti ning rapsinud veidi enda valget kleiti, hakkas ta Saalist lahkuma. Tal ei olnud tõepoolest enam seltskondades midagi teha.

Akela Torelli wrote:

Natuke liiga hilja hakkas Akela mõtlema, et ehk oleks ta pidanud oma löögi tugevust reguleerima - ainult veidi veel ja ta oleks Davidi pea purustanud (oi, kui kahju). Rohkem aga neiu mõelda ei saanud, sest kõik läks pimedaks ning ta vajus põrandale.

Kui Chachi ta rammestas, kulus vampiiril sekund, et aru saada, mis värk on. Üles vaadates Chachit märganud, ajas Acid end püsti. "David ja Daniel üritasid üksteist ingliteks teha ja ma tulin vahele ja..." Kes kurat... "Mind juhmistati..." Jutt läks hetkeks kergelt unelevaks, kuid Akela kogus end kiirelt. "Imogen on kuskil siin - ta reetis meid," rääkis näitsik kiirelt.

David ja Daniel kaklesid? Või pgiem - tahtsid üksteist ära tappa?! Olgu, Davest oli tal kergelt öeldes savi, aga Dan oli ta majakaaslane ja tema pärast muretses ta küll. "Kas nendega on kõik korras?" küsis Chachi kiirelt. Niiviisi saab ta ka teada, kas kummagil ka oma "missioon" õnnestus. Ta peatas hetkeks oma mõttelõnga. Oot-oot, aga miks JSi kamp siin oli? Oi, pagan.. Ega see juhuslikult KA vs JSi sõda ei olnud? Neidis vandus mõttes. Kus kurat tema sel ajal oli? Kuuldes, et Imogen neid reetis, vajus Chachi suu üllatusest lahti. Ta tegi.. mida? Pagana eit küll - kõigepealt imeb kellegi verest peaaegu tühjaks ja seejärel tuleb veel välja, et ta pole isegi nendega ühest ühingust (vms). Tüdruk ohkas korra ning viis siis pilgu ümbrusele. Oli vägagi palju vigastatuid. Otsustanud Akelast õppust võtta, asus temagi vigastatuid aitama.

OT: samal poolel, mõtlesid sa selle ühingu all? XD

Kuulnud Chachi küsimust - how hard is that? -, ei osanud Akela esiti midagi öelda, aga lausus siis: "Ma lõin Davidi kasti ja Daniel on vist haiglatiivas... David tegi Lucy'le midagi, ma ei näinud täpselt, mida, aga verd oli palju." Kiire loitsuga kasvatas ta ühe neljandiku põsel ilutseva haava ning lasi siis õpilasel saalist välja joosta, et järgmise juurde minna. Sellega, et JS suurest saalist, mis oli nüüd pigem varemetes saal, lahkus, sai saalist justkui laatsaret. Metsa tema ilus kleit, mille ta oli pidanud lahinguks kohandama ja mis selle käigus veel paar lõhikut juurde oli saanud. Metsa tema soeng ja metsa tema kingad, mille seisundit ta enam ei teadnud, aga mis ei tõotanud olla eriti hea. Tal oli KA liikmena kohustus end unustada (nagu tal üldse midagi viga oleks) ning teisi, abivajajaid, aidata. Vähemalt on ka Chachi nüüd siin...

Ot: Jaa! Olin pisut unine veel, ei tulnud õige sõna meelde xD

David kasti.. Ee.. Ega ta surnud ei olnud? Loodetavasti mitte, sest kuigi too oli slytherin ja paras kaak, ei soovinud Chachi kunagi kellegi surma. Liiga õilsa südamega vist. Kuuldes aga, et too tegi Lucyle midagi, peatas ta hetkeks oma tegevuse. "Mismõttes tegi midagi?" pahvatas ta valjult, nii et üks näitsik, kelle juurde ta just kummardunud oli, võpatusega üles ärkas. Ups. Ta tasandas oma häält. "Kus ta on hetkel? Samuti haiglatiivas?" küsis ta. She better be there.. Poleks siin selline hullumaja olnud, oleks neidis ilmselt kohe sinna jooksnud ja vaadanud, kas sõbrannaga on kõik korras ja siis veel võib-olla ka Danieli üle tsekkinud ning äkki ka Dave' piilunud.. Aga praegu pidi ta haigeid pisut ravitsema. Või tegelikult võis ta muidugi ka ära minna, aga see ei oleks kuigi õige olnud.

"Ma ei tea," sõnas Akela, "ma ei näinud." Oleks näinud, aga ei keskendunud - tal oli Davidiga tegemist. "Haiglatiivas jah, nii palju, kui mina olen aru saanud. Ma pole tänase õhtu jooksul saalist lahkunud." Mis selgitaks ka selle, miks ta väliste sündmustega eriti kursis polnud - kuulis küll, et midagi toimus, kuid ei süvenenud.

Pagan, pagan, pagan.. Ta oleks ikka pidanud saalis olema! Aga ei.. Sellest mõeldes, huvitav, kuhu Rin oli jäänud? Chachi tõstis korra pilgu ühelt noorelt ravenclawlaselt, kelle peahaava ta just kinni oli ravinud ning otsis silmadega kutti. Aga keda pole, seda.. pole. Ta kuulas Akela lõpuni ning noogutas siis arusaadavalt. Haiglatiivas. Tore. Kohe hommikul esimese asjana läheb ta sinna. Ja oi kui peaks mõni takistus vahele tulema!