3. MOH'i tund.

Julie jalutas Moh´i tundi, kuid tema üllatuseks polnud kedagi teist kohal. Isegi mitte õpetajat. Ann nööpis lühikese mantli kinni, kuna tuul oli üpris jahe. Neidis ei märganud ühtegi looma, veider. Jule lootis, et ta ei jäänud mingist olulisest infost eemale, sest oli tunne, et tund toimub kas mujal või ei toimu üldse.

Akela oli kohal nagu viis kopikat, nägu naerul ning tavapärane hüperaktiivne aura ümbritsejaid rahutuks muutmas. Jah, see viis kopikat polnud just punktipealt platsis, kuid varem tuli ta ikkagi, kaasas kodune töö, kenasti rulli keeratud ja nimi peale kirjutatud - väga põhjalik, kolm pärgamenti, sees kõik, mida üks seitsmendik peaks ükssarvikutest teadma, ning natuke detaile, mida ei peaks. Loodetavasti maksimumpunkte väärt, nende maja vajas neid. Hoolimata jahedast ilmast ei kandnud neiu keepi, nagu oleks eeldatud - vaid Gryffindori sall tolknes tal kaela ümber nagu jäme punase-kollasetriibuline madu. Professorit polnud veel siin, ainult Julie... Julie. Üks neist, kes oli maskiballi ajal saali hävitama hakanud ja kelle ta (loodetavasti) juhmistas. Loomulikult ei saanud ta teha nägu, et teadis, kes seal olnud olid, sest kõik JSi liikmed kandsid keepe ja maske, kuid tema lõhnataju võrdus maskitusega. Sestap ei saanud vampiiritar lubada, et ta Juliesse neutraalselt suhtub. Jõudnud kohta, kus tund pidi hakkama, jäi Acid natuke eemale seisma.

Kuigi oli juba MOH'i kolmas tund, oli see Jean-Pauli jaoks sellel õppeaastal siiski esimene. Ta lihtsalt ei olnud jõudnud kahte viimati olnusse, kuna tal oli täpselt nende tundide ajal tegemist olnud. Päris veider kokkusattumus, kuid mis seal ikka. Sellegipoolest oli tal kodune töö kenasti tehtud - ta oli selle teistelt majakaaslastelt teada saanud ja läinud raamatukokku, lugedes kõike üksiksarvedest, mida ta leidis. Oli ju vaja punkte tasa teha. Ta jõudis kohale, pärgamendirullid käes, täis sisutihedat teksti ning vaatas siis silmadega ringi, et leida õpetajat. Aga teda ei olnud. Veider. Kas ta oli igas tunnis hiljem kohale tulnud? JP viipas tervituseks Juliele ning läks tema kõrvale.

Jule tervitas JP´d vastu ja küsis :"Ei tea, kas täna jääb tund ära?" Henry vigastused polnud kõige kergemate killast olnud, nii et Julie poleks imestanud. Ükssarvikut leidub kõikjal Põhja-Euroopa metsades. Ta on helevalge sarvega hobuna, kuid varsad on alguses kuldsed ja muutuvad enne täiskasvanuks saamist hõbedaseks. Ann mõtles lõigule enda tööst ja ta sõrmitses pärgamenti.
OT:Allikas "Fantastilised elukad & kust neid leida" Newt Scamander

"Miks peaks?" küsis Jean-Paul kerge kulmukortsutusega. Tema igatahes ballil ei käinud, nii et kellegi seisused oli tal täielikult teadmata. Mingeid kuulujutte ta muidugi oli kuulnud seoses mingi rünnakuga, aga ta väga ei süvenenud nendesse, kuna ei kuulnud seda päris otsestelt allikatelt. Vaid mõned sosistamised..

Julie viis pilgu saabunud huffile ja vastas JP´le. "Tavaliselt on professor Steel varakult kohal olnud." Jule hakkas Henry pärast muretsema ehk oli põrutus arvatust hullem olnud. Neidis sõrmitses pärgamendirulli äärt, mis ähvardas varsti sealt kohast rebeneda.

Daniel sammus samuti tundi. Tema kandis Gryffindori salli ja keepi. Nooruk seisis Akela kõrvale ja tervitas teda kerge peanoogutusega. Ka tema teadis, et Julie JS'is oli ja ei kavatsenud neidu väga tolereerida. Teadjamatele võis see vaatepilt veider tunduda. Vampiir ja libahunt kõrvuti, parimate sõpradena. Ka temal oli kodune töö käes, nagu kõigil teistelgi. Nooruk silmitses hetke ka teisi õpilasi ja siis tarasid. "Huvitav, kus õpetaja on," küsis ta Akelalt nii vaikselt, et teistele võis see vaid arusaamatu pobinana tunduda.

Akela huuled liikusid vaevu ning tema häälgi oli peaaegu kuuldamatu, kui neiu Danieli poole vaatamata vastas: "Viimane, mis ma temast tean, on, et ta sai koos teiste ballil olnud professoritega korralikult viga, kui JS neid ründas." Vampiiritar tõstis pärgamendirulli hoidva käe ja silmitses oma silmuselise käekirjaga kirjutatud nime - Akela Silver Torelli. AKA Mort... Muig. Ütleks inimestele, et need teda Mortiks kutsuma hakkaks, kõlab nagu plaan. Tahaks nende nägusid näha... Acid ei suutnud nende mõtete peale muiet tagasi hoida.

Dan ohkas ja raputas kergelt pead. See oli JS'i omadest väga mage, et nad õpetajaid ründasid. Ta viis üsna süüdistava pilgu Julie'le. Oli ju ka tema JS'is. Kes õpse täpselt ründas, seda Dan täpselt ei teadnud. Käsku kuuldes võttis kutt Akela käest tema kodutöö ja viis nii enda kui Akela töö õpetajale, sammudes siis tagasi vampiiritari kõrvale.

Kui professor saabus, aimas Akela, et mees oli ballil päris korralikult viga saanud - esiteks pöörati kõik see õppejõudude nurk ju pahupidi ja teiseks peegeldus see nii mehe hääles kui ravimite lõhnas, mis küll väga, väga nõrgalt tunda oli. Ka tablettidel oli lõhn, ning neiu tundis seda. Liigahtanud, hakkas vampiiritar juba professori poole astuma, kuid märkas siis, et Daniel oli tema kodutöö tema sõrmede vahelt tõmmanud. Kui noormees naasis, saatis näitsik sellele naeratuse. "Aitäh."

Jule kõndis professori juurde ja andis töö üle, vaadates kiirelt mehele silma. Tagasi JP juurde kõndinud, oli neidise tuju allapoole arvestust. Olgugi, et ta ise otseselt polnud Henry´le viga teinud, oli tüdruk JS´is....Veel.

Nagu näha, ei pidanudki nad kaua selle üle juurdlema, sest proffessor jõudis juba kohale, üllatavalt pahases tujus. Jean-Paul viis oma koduse töö õpetajale ära ning läks siis tagasi Julie juurde, märgates siis, et tüdruku tuju oleks ka justkui langenud. "Kurb, et õpetaja siiski tuli?" küsis nooruk kergelt muiates.

"Ei, ei midagi," vastas Ann vaikselt. Neidis hakkas enda mantli alumist äärt näperdama, närvilisus oli juba liiga ilmne. Jule lootis end tund saab kiiresti läbi, ta tahtis Henry´ga rääkida. Neidis vaatas ringi ja nägi ühte huffelpufflast lihtsalt seismas. Oh well, pole tema asi küsida.

Jean-Paul kergitas kulme, kui Julie tuju endiselt all oli ning ta kuidagi närviliseks muutus. Huvitav, mis tal lahti oli? "Su närvilisus on liiga nähtav," lausus ta vaikselt, kui pilku tüdrukul hoidis.

Jule hingas sügavalt sisse-välja ja pani enda käed taskusse. "Minuga on kõik korras," vastas Ann vaikselt. Ega ta ise seda ei uskunud, hea, kui Jean´i andis ära petta. Tüdruk vältis noorukile otsa vaatamist, silmad reedavad kõige paremini.

Henry võttis kõikide tööd, kes suvatsesid need ära tuua ja pani need õlakotti, mis tal kaasas oli. Siis alustas ta tunniga. "Tänaseks teemaks on hobugreifid." Jah, see oli üks põnevamaid teemasi aasta jooksul, kuid täna ei tundnud mees sellest nii suurt lõbu, kui ta tavalisel päeval oleks tundnud. Ta asus teele aedikute poole, mis asusid palju kaugemal, peaagu metsa sees, kuid õpilastel oli lubatud koos temaga sinna minna. Mees oli aru saanud küll, et Julie on imelikult närvline, kuid Steel ei saanud minna küsima, et mis lahti on. Kõigest hoolimata, huvitas teda siiski, et Juliel kõik korras oleks, mis siis, et tal endal oli nii sitt tuju.