Südaöösel...

Chachi vaatas kõike seda aina kasvava õudusega pealt. Olgugi, et Akira keegi vägagi õel oli, ei suutnud ta lihtsalt vaadata, kuidas keegi niiviisi piinleb. Pealegi oli tegu Rini kaksikvennaga! Ja Rin.. noh.. jah.. Napilt oleks neidis ise Kalinit seganud või midagi, kuid siis lõpetas kutt ise ja kõik jäi taas vaikseks. Tüdruku vaatas kordamööda Kalinit ja Akirat, minnes siis viimase juurde, et katsuda tolle pulssi. Elus siiski. Seejärel vaatas ta slytherinlast.

Kalin hingas raskelt. Ta viskas Rini võlukepi Akira poole ja vaatas seda juhmardit vihaselt. Hufflepuffilt punktid lähevad nüüd. Teda ei koti. Sedasi koolivanemat rünnata. Alatus. Kalini pilk jäi Chachile. "Ja mida sa passid? Kao oma puhketuppa. Miinus 15 punkti koolipeal ringi kondamise eest keelatud tunnil," nähvas Kalin talle. Raisk, ta oli vihane.

Mida ta passib? Muidugi ärritas see Chachitki. "Kurat, ma just segasin tal sind crusioga surnuks piinata," nähvas neidis vastu ning ajas end sirgu. Kuid peagi kummardus ta uuesti, sest võttis Akira võlukepi kätte ja tõstis ta selle abil üles. Ta peab kuti haiglatiiba viima. Tüüp oli täiesti out. Olgugi, et tegemist ühe kurjajuurega oli.

Kalin vaid muigas selle peale virilalt ja ajas end siis aeglaselt püsti. Oh f**k, kui halb olla oli. See crucio needus polnud üldse üks tore asi eksole. Mingit dorki Kalin tänama küll ei hakanud. Eriti veel, kui tal nii halb tuju on. Pealegi, kas see dork polnud mitte KA's? Phäh! Kalin jälgis neidu. "Mida sa teed?" küsis ta pahaselt.

"Viin ta haiglatiiba," vastas Chachi häälel, nagu oleks tegemist kõige enesestmõistetavaima asjaga. "Jam uideks, sa võiksid ka sealt läbi käia," mainis ta juurde, kui siis aegamisi väljapääsu poole suunduma hakkas. Ta lootis kõigest väest, et ta siiski suudab kutti hoida pidevalt õhus.. Samas, kui ta maha kukus, siis ei tohiks ka väga hullu olla, kuna tegu on Akiraga. Pärast toredad sinikad veel meenutuseks juures.

"Pole mul häda midagi," nähvas Kalin. Ta heitis pilgu saalile. Tore, see oli risustatud. Ta vihkas laamendamist. Mõttetut laamendamist. Kalin vibutas oma võlukeppi ja koristas seal natuke. Nii palju, kui ta jaksas. Üks laud veel põles seinaääres. Kalin kustutas selle leegid ja parandas selle, sättides nüüd saali kenasti korda. Alles nüüd pöördus ta minekule. Üks käsi tugevalt ümber enda. Faking paha oli olla.

"Ise tead," kehitas Chachi õlgu ning hakkas siis, Akira ette suunatud ja õhus hõljumas, saalist minema astuma. Kordiori jõudes võttis ta suuna omale kätte ning läks aegamisi haiglatiiva poole. Huvitav, mida ta haiglaemandale ütlema peab? Ei tahaks ju väga välja rääkida, et koolikaaslased cruciotasid üksteise kallal.. Äkki tuleks lihtsalt öelda, et ta leidiski kuti niiviisi?

Kalin ei vastanud selle peale enam midagi. Tema võttis oma suuna Slytherini puhketoa poole. Sellest, mis Chachi haiglaemandale ütleb, oli tal kama kaks. Kutt sammus vaevalisel sammul puhketuppa, sinna jõudes kadus ta kohe magamistuppa ja oma voodisse.

Chachi aga liikus edasi haiglasse, kus tema sinna saabudes haiglaemand koheselt ärkvele tõusis ja küsimustega pommitama hakkas. Tüdruk aga Akiraga edasi haiglavoodile ja asetas ta siis sinna, hingates sügavalt välja. Võttis ikka see tassimine võhmale küll. "Ma leidsin ta nii," mainis ta maadamile ja istus siis lähedal asuvale toolile. Ta oli nii väsinud..

Rin avas silmad selle peale, et maadam talle mingit jubedat asja suhu kallas. Läkastama hakates püüdis noormees end istukile ajada, kuid oiatas, vajudes tagasi patjadele, sest rindu lõi valu. Mis toimub? Ta oli ilmselgelt haiglatiivas, aga miks? Maadam surus peekri talle kätte - tervesse, teine oli kuidagi tuim (ning raske) - ja käskis nõiajoogi ära juua, kõndides siis eemale. End natuke kergitanud, kummutas mustapäine võlur peekri ning pani selle kolksatusega öökapile, et siis ringi vaadata. "Chachi?" lausus ta neiu nime küsiva häälega, märganud gryffindori voodi juures. "Mis toimub?" Nooruki näolt peegeldus siiras segadus.

Kui Akira ärkas, viis Chachi pilgu temale, nägu täiesti tõsine. Ja väsinud. Ta silmad seisid vaevu lahti. "Mis toimub?" küsis ta, üritades kerget ärritust enda häälest kaotada, kuid see väga hästi ei õnnestunud. Ta viis hetkek pilgu maadamile, kes eemal oma asjadega tegeles ning madaldas häält. "Sul oli just üks tore cruciote lennutamine Kaliniga pooleli, kuni sa teadvuse kaotasid," tuletas ta kutile meelde.

Rini silmad läksid suureks, kui ta Chachi sõnu kuulis. Akira... See Saatana poeg! "Ei..." Nooruk triikis käega üle näo. "Ta ei rünnanud koolivanemat Crucioga! Palun ütle, et ei rünnanud!" Tema pilk oli paluv, nagu saaks gryffindor midagi teha, et juhtunu nullida. "Mul on nüüd selline jama kaelas..." Parema käe liigutamine oli rohkem kui võimatu ja võlur pööras pead, et kätt vaadata. See oli raske ja... hall. Kui ta sõrmedega üle naha libistas, oli sõrmede all vaid kare ja külm... kivipind? Kivi? Miks tema käsi kivist on? Kas Kalin tegi seda? Pööranud taas pilgu Chachi poole, palus mustapäine noormees: "Palun räägi mulle, mis täpselt juhtus..."

Chachi vaatas segaduses ilmega Akirat. Misasja ta ajas? Tema? Ta räägib endast kui kolmandas isikus? "Sul on jah jama kaelas," lausus neidis pahaselt. Kutt oli kuidagi teistsugune. Nagu ta oleks.. jälle Rin. Ei, aga ei saanud ju olla. Ta oli koguaeg siin olnud ja teda jälginud. Nad ei saanud ju vahepeal kohti vahetada. "Noh.. ma otsustasin koolipeale ringi jalutama minna, kuni kuulsin kellegi kisa õppimise saalist. Sinna jõudes avastasin ma, et sina cruciotasid Kalinit, nii et ma su tähelepanu eemale tõmbasin, et sa enam seda ei teeks." Neidis kortsutas kulme korra. Nii veider oli niiviisi rääkida. Sina tegid seda ja sina tegid toda. Nagu kutil oleks mingi mälukaotas vahepeal tekkinud. "Noh.. ja siis suutsingi su tähelepanu kõrvale juhtida, kuid sa panid enne Kalinile kehakammitsad peale. Mingi hetk aga leidsin ma üles tema võlukepi ja tegin ta nendest lahti ning siis ta ründas sind.. Crucioga. Ja see järel lennutas sind eemale ja sa kaotasid teadvuse."

Rin kuulas Chachi ära, silmad suured ja pilk šokeeritud. "Akira..." libises üle tema huulte. "Mina ei teinud seda. Akira tegi... Ma istusin puhketoas ja lugesin, mina pole õppimise saalis olnud..." Vaid korra - ja siis sai ta pärast kuulda, kuidas oli Sookie't Sectumsempraga rünnanud ning teda vägistada üritanud. Tähendab, Akira. Noormees ohkas sügavalt. Temast tuleb lahti saada, see asi ei saa niimoodi edasi minna...

"Misasja sa ajad, sina oledki Akira," lausus Chachi, jälle ärritudes. Või oli ta lihtsalt ülimalt segaduses ja see mõjus talle nii nagu oleks ärritunud. "Ma olen koguaeg siin istunud, nii et sa ei saa öelda, et te vahepeal kohti olete vahetanud," lisas neidis veel. Ilmselgelt ei tulnud talle pähegi, et Akira valetada oleks võinud ning tegelikult on Rinil lihtsalt mingi skisofreenia. Kaksikud näis nii ilmselge variant.

Rini nägu seisis ka kaks minutit peale Chachi sõnu. "Ma ei ole Akira..." tuli tema poolt lõpuks. "Mida ta sulle rääkis?" Tema õelal teisel poolel oli ikka kombeks teistele udujuttu ajada... Mida oli ta Chachile öelnud? Samas nooruk aimas.. Kohtade vahetamine kõlas väga nagu kaksikud. Kas see oligi Akira uus vaimusünnitis?

Aga.. "Et sina ja Rin olete kaksikud," vastas Chachi aegamisi. Misasja seal toimus praegu? Neidis oli nii segaduses, kui üks 16-aastane gryffindorlane olla saab. "Räägi mulle nüüd, mida paganat siin toimub. Miks väidad sa nüüd, et ei ole Akira, kui enne olid? Ja mismõttes sul mingi pagana mäluauk järsku tekkinud on?" nõudis tüdruk.

Oh issand jumal... See veel puudus. Akira on loll, loll, loll! Rin hingas sügavalt sisse ja hakkas siis rääkima - kergendusega, et see lõpuks välja öeldud saab, ja kartusega, et Chachi jätab ta üksi, kui tõde on päevavalgele toodud. "Mul pole kaksikut. Pole kunagi olnud. Põen hebefreenset skisofreeniat, mis tavainimese jaoks on lihtsalt isiksuse lõhestumine, ja Akira on minu teine pool. Sellepärast ma midagi ei mäletagi - kui Akira välja saab, ei tea mina sellest mitte midagi ja saan tema tegudest ülevaate alles hiljem mõne pealtnägija käest." Noormehe hääl oli nukker. Sellest oli valus rääkida. Mida võib Chachi temast arvata? Et ta on hull ja ohtlik ja sellisega ei tohiks üldse rääkida? Ei, et selline tuleks luku taha panna? "Nii palju, kui mina olen kuulnud, on Akiral tõsine probleem oma viha vaos hoidmisega, ja mitmed ravitsejad põhjendavad seda minu min-" Rin vakatas. Ta ütles liiga palju. Kui Chachi peaks veel kuulma, et ta on - oli, loodetavasti - surmasööja hoole all, kaob neiu siit kiiremini, kui ta jõuab öelda "Scarlet".

Chachi kuulas tähelepanelikult Akirat või.. Oota, kes ta siis oli? Ikka Rin? Heberfeense skisofreeniaga? Oh issand, see kõik oli niii segadusse ajav. Ja veider. Niisiis oli Rinil üks evil side, kes kõiksugu jubedaid asju korda saadab? Lahe.. Tähenda, ei ole lahe. See on vägagi halb. Ja hirmus? Samas ei osanud gryffindorlane mitte kuidagi sellele reageerida. Ta pilk oli vahepeal minema jooksnud ning nüüd, kui hufflepufflane vakatas, viis ta pilgu tagasi temale. "Sinu mida..?" küsis ta, õhutades niiviisi kutti edasi rääkima.

"Mitte midagi!" Rin raputas kiirelt pead. Ähmi täis. Lol. "Ma ei tahtnudki midagi öelda..." Ei tahtnudki, aga kogemata ütles. Ta ei saa mitte mingil juhul Chachile Scarletist rääkida. Lihtsalt ei saa. Gryffindorid ja slytherinid ei saanud niigi hästi läbi, surmasööja aga on slytherini manifestatsioon...

"Näh, Rin..," protesteeris Chachi, kuid jäi korra vait. "Oled sa ikka Rin?" küsis ta igaks juhuks üle. Ilmselt oli. "Kui sa mulle juba rääkima hakkasid, võiskid ju ka lõpuni rääkida.. Üldse, miks sa mulle varem oma.. ee.. haigusest ei rääkinud?" Jah, ta võtab seda kui haigust. Miski, mis äkki kunagi korda saab?

Rin silmitses Chachit. Ta eirab tüdruku palvet lõpuni rääkida. Ta lihtsalt ei räägi. Ta siiski loodab neiuga midagi saavutada, ja Scarlet tõmbaks sellele vee peale... "Olen küll Rin, jah," noogutas nooruk kergelt. "Ma ei rääkinud sellest, sest... arvasin, et sa ei taha siis enam minuga tegemist teha... Vaimselt haiged inimesed pole eriti armastatud seltsilised..."

Chachi ohkas selle peale. Eks ta ise kuti olukorras ei oleks ka suure suuga hõiskama läinud, et ta skisofreenik on. "Sa oled ju endiselt Rin. See tore ja südamlik Rin, kes vaevalt, et kellelegi liiga teeks. See, et vahepeal võtab su keha üle võimust mingi maniakk, ei loe midagi," lausus neidis, ise mõeldes, kas ta ka seda juttu usub. "Sellistel hetkedel lihtsalt, noh.. Ütle parem, kas see on ka ravitav?" otsustas ta hoopis teemat pisut väänata.

Polnud küll veel arukas kergendatult ohata, aga natuke kergemini tundis Rin end küll, et Chachi rohkem ei pärinud. "Arstid on proovinud, aga skisofreeniale pole teadaolevat ja tõhusat ravi," vastas nooruk. "Ma ei tea, kas ravitsejad suudaksid paremaid tulemusi saavutada, sest kui ma Sigatüükasse tulin, oli kõik korras... Alles viimasel ajal on Akira end rohkem näitama hakanud..."

Mh, see tähendas ju seda, et ravi ei olnud just kuigi lähedal vastas, rõõmsalt lehvitamas. Pigem kusagil nurgas kükitamas, laskmata teistel end näha. Nõme värk. "Mille puhul ta välja tuleb?" uuris Chachi edasi. "Kas seda kuidagi piirata ei saa?"