Bad news

Kalin noogutas mõtlikult. See võis huvitav kogemus olla. Aga sellest poleks enam pääseteed. Kui ta oleks vampiir, siis seda igavesti. Kalin vajutas musi Sebastiani põsele. "Mul on nii hea meel, et me enam ei kakle," lausus ta. "Kas sa tuleksid minuga Londonisse kaasa?" küsis Kalin.

"Noh, ma pean kodus paar asja korda ajama," lausus Kalin. Ja loomulikult ka matused. Või midagi. Huvitav, kes seda korraldab üldse. Ilmselt mitte Kalin.

Kalin sügas oma kukalt. "Ma ei tea," vastas ta. "Ma vist ei taha. Samas vahet ju pole, kui ma nüüd üksi olen," lausus Kalin.

"Sul on ju vanemad. Ja Robin," lausus Kalin. Nemad oleks ju mingil määral takistuseks. "Kas su vanemad üldse teavad minust?" küsis Kalin kahtlevalt. Tema isa Sebastianist ei teadnud. Samas ei olnud nad isaga lähedased ka.

"Ja nad on okeid sellega?" uuris Kalin. Ta isa oleks ta vist maha löönud, kui ta teada oleks saanud. Kalin silmitses Sebastiani nägu. Nii ilus ja lummav.

Kalin naeratas kergelt. "Või et esimene," muigas ta ja libistas sõrmed Sebi juustesse. "Ja sina oled esimene vampiir, keda ma armastan," muigas Kalin. Ja esimene vampiir, kellega Kalin üldse kokku oli puutunud.

Kalin tõsines veidi. "Inimesi on varemgi olnud," kinnitas ta siis. Travisega läksid nad suve alguses lahku alles ju. "Aga see pole oluline. Sest ma armastan Sind ja ainult Sind," sõnas Kalin.

Kalin noogutas ja suudles Sebastiani huuli. Siis tõmbus ta, aga eemale, justkui ei tahaks kuti läheduses kaua silmad kinni olla. Talle meeldis Sebastianile silma vaadata.

"Sul on ilusad silmad," naeratas Kalin ja puudutas oma sooja käega Sebastiani külma põske. Üldse oli Sebastian ilus ja see polnud imestamist väärtki. Kutt oli vampiir ju siiski.

Kalin turtsatas. "Teeks midagi," pomises kutt. Ta mudis musta ümbrikku oma käes. Lükkaks kõik tuleviku kaugele eemale ja elaks hetkel ainult olevikus. Küll hiljem jõuab mõelda, mida edasi teha.

Kalin mõtles veidi, kuid ei osanud midagi välja mõelda. "Ma ei teagi. Midagi lõbusat," lausus kutt. Ta keris peas läbi erinevaid tegevusi, mida ette võtta, aga mitte ükski ei tundunud sobiv ja piisavalt lõbus. "Näita mulle mingit vampiiritrikki," palus Kalin.

"See on juba päris lahe," mainis Kalin. Ta põimis käed tugevalt ümber Sebastiani, kartes teda udus kaotada. Täiesti lõpp, ta oleks nagu pime või midagi. "Kuidas sa seda teed?" küsis Kalin. Ilmselt ta ei mõista, ta pole vampiir ju.