Istun akna all loojumas päev, äkki kuju tuttavat näen..

Pole ta jee. "Verel pole lõhna," mainis Chachi. See, kes seda tundis, sellel pidi ikka üliarenenud lõhnataju olema. Oot, oot.. Kas vampiiridel mitte üliarenenud meeled ei olnud? Damn.

Ega ikka ei tundnud küll. "Ega ma väga ei nuusuta seda jah," muigas Chachi. "Ja üldse, kuidas saab olla, et sa verd maitsenud ei ole? Kui mul näiteks näppu verine haav tekib, panen ma selle reflektiivselt huulte vahele."

"Sa tahad öelda, et sa parandad võlukunstiga isegi siis oma haava ära, kui sul on väike katkine koht?" kergitas Chachi kulme. Tema küll mitte. Ja ta ei parandanud isegi vahest siis, kui suurem haav oli. Talle meeldisid armid. Aga muidugi ei kehtinud see siis, kui esmaabivahendeid käeulatuses ei olnud ja asi muul viisil eluohtlikuks muutuda võis.

"Ma ei rääkinudki võlukepist, ma rääkisin võlukunstist," pomises Chachi, kuid peatus siis hetkeks. Kas ilma võlukepita võlumist ei õpetatud mitte peale kooli? Oi, kurat.. vampiirid on ju surematud! Kes teab, vana see kutt on.

"Sebastian, kui vana sa oled?" küsis Chachi uuesti, nagu ei oleks ta seda enne teinud. Seekord ei olnud see 'sorry, ma ei mäleta', vaid 'räägi nüüd tõtt or else'.

"Siis ütle mulle, kuidas kurat saad sa võlukepita võluda, kui sa alles seitseteist oled ehk teisisõnu - sul on kool lõpetamata," lausus Chachi.

Ot: Ma tean, aga Chachi on järeleandmatu.. Ta võib ükskõik keda vampiiriks tembeldada.

"Tõesti?" küsis Chachi üllatunult. Ta ei teadnudki seda. "Ja seal nagu õpetataksegi migni esimeste klasside juntsudele ilam võlukepita võlumist?"

Ot: Tänks.

Chachit hakkas see Drumstrang täitsa huvitama. Ta oli sellest ainult väga vähe siiamaani kuulnud, nii et võiks ju rohkemat välja uurida. "Mis seal veel teistmoodi on võrreldes Sigatüükaga?" küsis ta. Vampiirid olid peast nagu pühitud. Eks ta tegelikkuses ilmselt nii kindel ei olnudki, et Seb vereimeja on. Ta lihtsalt arvas, et arvab nii. Kui ta oleks selles kindel olnud, ei räägiks ta kutiga siin hetkel edasi.

Chachi kuulas Sebastianit, lootes midagi põnevat teada saada, kuid tundus, et seda ei tulnud. "Ehk seal on palju igavam?" küsis neidis kokkuvõtlikult. No tundus ju. Vähemalt võrreldes Sigatüükaga. Drumstrang tundus olevat Sigatüüka väike vennake.

"Noh, ses suhtes, et.." Chachi mõtles pisut, kuidas ennast selgitada. Ega ta ei teadnud ise ka päris hästi. "Ses suhtes, et siin on lihtsalt põnevam. Rohkem inimesi ning tunde," lausus tüdruk siis.

"Ehk siis midagi eriti dark-i?" küsis Chachi muiates. See Drumstrang tundus nii sünge kool olevat.. Selle asukoht, sealsed inimesed, nüüd tuleb välja, et tunnid ka.. Kes küll tahaks sellises koolis käia?

"Deep," kommenteeris Chachi ning läks siis tagasi aknalaua juurde, istudes sellele. Miks ta üldse vahepeal püsti tõusiski? Ahjaa, Sebastian ajas talle hirmu nahka. "Miks sa sealt ära tulid?" küsis ta.

"Meile..?" küsis Chachi, kuid samal ajal jõudis talle ka kohale. "Ah, õigus, sul on kaksikvend," muigas ta. Oota, aga kuidas ta neil alguses üldse vahet tegi? Ah, muidugi, Sebastian tuli selle raamatu jutuga.. Robin vaevalt sellest lampi rääkima oleks hakanud. Ta ei oleks üldse rääkiam tulnudki. "Miks ei sobinud?" küsis tüdruk. Oli ju sünge paik.. neile peaks sobima.