Istun akna all loojumas päev, äkki kuju tuttavat näen..

"Täpselt nii..." Sebastian muigas. Tihti unustati, et nad kaksikud on, kui vaid ühega neist räägiti ja teist silmapiiril polnud. Tüüpiline. "Seal oli liiga igav."

Muidugi unustati - nad olid ju täpselt ühesugused. Samas see oli jällegi üks eripära, mille pärast nad ka silma paistsid. Koolis just kuigi palju identseid kaksikuid rohkem ei olnud. "Igav?" üllatus Chachi. "Ja mina mõtlesin, et kõik selline süngus on just sinu jaoks põnev."

Brian ja Brianna olid identsed, mis siis, et sugu erinev oli. Kui Brianna juuksed lühikeseks lõikaks või Brian enda omasid kasvatama hakkaks, ei tehtaks neilgi vahet. "Ja miks sa seda arvad?"

Naise ja mehe näojooned on üldjuhul siiski veidikene erinevad, olgu nad nii sarnased, kui tahes.. "Sest sa oled slytherinlane," kehitas Chachi õlgu, öeldes seda nagu iseenesestmõistetavat asja.

Võib-olla tõesti, kuid neid oli sassi aetud, kui Briannal juuksed kinni olid. "Nii et selle pärast peab mulle süngus meeldima? Ma tean väga energilisi slytherinlasi."

"Sa tead, aga sa ise ei ole," muigas Chachi kergelt. Muidugi oli energilisi slytherine. Energiliselt võis ka süngus meeldida ju. Jooksed energiliselt sünges metsas ringi ja kohtud energiliselt süngete olenditega.

"Aga äkki olen?" Selles suhtes, et ta võis vabalt Robinit teeselda, kes küll eriline süngusearmastaja polnud.

Kui Sebastian nüüd talle ütles, et ta Robin tegelikult on, siis ilmselgelt Chachi ei usuks teda. Nad olid juba liiga kaua rääkinud, et aru saada. Samas.. ta ei olnud kunagi teise kaksikuga suhelnud. Ainult eemalt märganud. Kuti lause peale turtsatas neidis naerma. "Hea nali," kommenteeris ta.

"Minu arvates ka," muigas Sebastian, kuigi tema silmad olid täiesti tõsised. Ta ei teinud eriti tihti nalja.

Chachi märkas Sebastiani tõsiseid silmi. "Kuule.. ära nüüd seda isiklikult võta. Sa lihtsalt.. ei tundu väga energiline tüüp olevat," lausus neidis, arvates, et kutt solvus või midagi.

Sebastian muigas jälle. "Mina ei olegi see energiline pool," sõnas ta kergelt pead kallutades. Robin oli piisavalt energiline nende mõlema jaoks.

"Las ma pakun - su vend on," lausus Chachi muiates. Ta viis hetkeks pilgu aknast välja - damn, miks seal nii pimedaks on läinud - ning siis tagasi kutile.

"Oh braavo," muigas Sebastian lõbustatult. Otseloomulikult oli Robin see energiline pool. Seb polnud vist kunagi selline olnud. Mõnes mõttes ei saanud ta isegi sellest aru, kuidas Kalin Robinile, energiapallile, Sebastiani, mingit vaikset kuju, eelistas.

"Jaa, ma olen tark, ma tean," muigas Chachi. Ilmselt mitte nii tark, nagu ravenclawlased, aga tark oli ta siiski. Või siis lihtsalt õpihimuline..

"See nüüd eriline tarkus küll ei ole, aga kui sa nii arvad..." Chachi oli veider.

CHachi pööritas silmi. "Olgu, mida iganes," lausus ta ja tõusis püsti. Ta oli üldse kuidagi pikalt Sebastianiga rääkima jäänud. Ja see isegi ei olnud niivõrd terav vestlus, nagu eelmine! "Ma nüüd lahkun ja toredat õhkujätku sulle," sõnas neidis ükskõikselt ning kõndis minema, võttes suuna enda puhketoa poole.

Sebastian muigas, viipas tüdrukule hüvastijätuks ja sättis end hoopis ise aknalauale istuma ja asus joonistama.

OT: Teema läbi. : )